Obsah (7)

§ 114§ 404§ 215§ 64§ 68§ 199§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-10424 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidl

§ 114

p-de 1, 5,

§ 404

,

§ 215

lg 2 p-de 1, 3 järgi

§ 64

lg 1 alusel 14-aastase vangistusega.

§ 68lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 20.07.2004.

Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2005 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt, s.o

§ 215

lg 2 p-de 1, 3 osas ning kvalifitseeriti tegu ümber

§ 199lg 2 p-de 4, 5 järgi.

Kohtuotsused jõustusid Riigikohtu 24.08.2005 määrusega. Karistusaja lõpp 19.07.

1. Maakohtu määrus
2. Tartu Maakohtu 12.05.2016 määrusega jäeti M. Kalda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. 2.
3. Formaalsed alused M. Kalda tingimisi vabastamiseks on olemas. Ka leidis maakohus, et M. Kalda puhul esineb positiivseid asjaolusid, mis võiksid toetada tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu osalenud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes, on töötanud vangla majandustöödel, osalenud ART ettevalmistusgrupis, läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Õige hetk“ ning lõpetanud puidupingitöölise eriala Tartu kutsehariduskeskuses. Lisaks on M. Kalda osalenud Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupis. 1 Ka süüdimõistetu vabanemisjärgseid elutingimusi saab üldjuhul pidada positiivseks. Isikul on olemas elukoht, väidetavalt on tal võimalik asuda tööle Paide Leivakombinaati leivaliinile. M. Kalda ise hindab majandusliku toimetuleku võimalust pärast vabanemist heaks, kuna ka rahalised nõuded on kahanenud. 2.2.

§ 76lg 4 asjaolusid kogumis hinnates, leidis maakohus, et M.

Kalda vabastamine ei ole võimalik. Kriminaalkorras on M. Kaldat karistatud 6-l korral ning käesolev vangistus on teine. Kui varasemalt on ta toime pannud valdavalt varavastaseid ja ühiskonnaohtlikke kuritegusid, siis käesolev kuritegu on muuhulgas ka isikuvastane (mõrv, süütamine, vargus). M. Kalda on korduvalt olnud kriminaalhooldusel, kuid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist, mistõttu ei ole kriminaalhooldus M. Kalda puhul uute kuritegude ärahoidmisel tõhusaks meetmeks. Samuti leidis maakohus, et raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Kogu karistusaja ära kandmine on sellisel juhul pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Erandlikke asjaolusid, mis M. Kalda vabastamist võimaldaks, maakohtu arvates ei esine. Vaatamata mitmetele läbitud taasühiskonnastavatele tegevustele ei ole M. Kalda käitumine olnud vanglas korrakohane. Tal on olnud mitmeid probleeme distsipliiniga, vanglapoolse iseloomustuse koostamise hetkel oli M. Kaldal 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistused on praeguseks küll kustunud, kuid nendest on möödunud liialt lühikene aeg, et veenduda M. Kalda valmisolekus edaspidi seadusekuulekalt elada ja ühiskonnas kehtivaid reegleid järgida. Ka ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need olid enne vangistust. Ka siis oli isikul kindel elukoht, lähedaste toetus ning sissetulek. Kahjuks ei osutunud need piisavaks, et isikut kuritegelikult teelt eemale hoida. Määruskaebus

1. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja soovib veel ühte võimalust. Süüdimõistetu soovib näidata, et karistus on talle mõju avaldanud ning ta on aru saanud oma tegudest. Süüdimõistetu kirjeldab enda probleeme perekonnas ja alkoholiga. Selles osas on tal abi olnud sotsiaalprogrammidest. Vabanedes on M. Kaldal olemas elukoht ja 2 distsiplinaarkaristust on kustunud. Vabanedes ta maksaks ära oma võlad, elaks seadusekuulekat elu ning läheks võimalusel ametlikult tööle. Süüdimõistetu soovib järgida kõiki kohustusi, mille kohus ja kriminaalhooldaja talle määravad ning samuti on ta nõus vabanemisel panema endale alkoholivastase ampulli. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et M. Kalda vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud ning millega ei oleks otsustuse langetamisel arvestatud. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta M. Kalda enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. 2
4. M. Kalda vabastamine tingimisi enne tähtaega oleks ennatlik ning see oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega, mis riivaks oluliselt ka avalikkuse õiglustunnet. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga ei ole veendunud, et M. Kalda suudaks vabaduses käituda seadusekuulekalt ning nõustub, et maakohtu määruses nimetatud positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid. M. Kaldat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning talle on antud võimalus näidata, et ta suudab muuta oma käitumist seadusekuulekaks peale mõistetud karistust, kuid vaatamata sellele on süüdimõistetu pannud toime korduvalt uusi kuritegusid. Seejuures on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks. Käesoleval hetkel ei ilmne asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et andes M. Kaldale võimaluse kanda karistust vabaduses, mööduks see edukalt. M. Kalda pani toime raske isikuvastase süüteo ning praegusel juhul omavad kuriteo toimepanemise asjaolud ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel keskset tähendust. Eeltoodu ei tekita ringkonnakohtus usaldust, et süüdimõistetu suudab pärast käesolevat vangistust õiguskuulekalt käituda.
5. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. M. Kalda puhul kogumis ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus, mis jääb edutuks.
6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
7. mai 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Mati Kartau