lg 1 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o määruse resolutsiooni punktide 1.5, 1.6 ja 1.12 osas. Kohtumäärus on muus osas jõustunud. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, millega kohus määras kindlaks isa ja lapse suhtlemiskorra koos ööbimistega isa juures ning kohtumispäevade kokkuleppimisviise kindlaksmääramata. Samuti osas, milles maakohus määras suhtluskorra kindlaks seoses lapse reisidega. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus
lg 2 alusel uue määruse, millega rahuldab lapse ema määruskaebuse
Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et isa ja lapse suhtlemise kord tuleb kindlaks määrata, kuid lapse ema arvates määras maakohus vääralt kindlaks isa ja lapse suhtlemise ajad ning jättis kindlaks määramata isa ja lapse suhtlemise aegade teavitamise viisi. Vanema õigus nõuda kohtult lapsega suhtlemise korra reguleerimist tuleneb vanema ja lapse vastastikusest õigusest teineteisega suhelda. Lapsel, kes on lahutatud ühest vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt vanemaga ning lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Vanematega suhtlemise õigust kinnitab ka PKS § 143 lg 1 esimene lause, mille järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Lapse õigusele vastab PKS § 143 lg 1 teise lause järgi vanemate kohustus ja ka õigus lapsega isiklikult suhelda. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine mh siis, kui vanematel on küll ühine hooldusõigus, kuid üks vanem ei ela lapsega koos. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (vt Riigikohtu 09.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21). 8 Ringkonnakohus nõustub kaebuse väitega, et maakohus ei arvestanud lapse huvidega, kui määras kindlaks suhtlemiskorra selliselt, et laps võib kohtuda isaga ööbimistega isa juures. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et lapse isa ei ole lapsega kokkulepitud suhtluskorrast erinevatel põhjustel (Eestist eemal viibimine, kukkumine tänaval ja peavigastus, telefonirike; tl 60, 79-80, 83-84) kinni pidanud. Seejuures ei ole isa kohtumiste ärajäämisest või hilinemisest ka ette teatanud. Lapse isa väide, et 17.12.2015 istungil avaldaja mainis puudutatud isikule I, et ei viibi detsembri lõpus Eestis, ei kajastu istungi protokollis (tl 48). Vastupidiselt nähtub protokollist, et lapse isa jääb 25.11.2015 kohtule esitatud ajutise kokkuleppe juurde, millest nähtub isa soov ja kohustus viibida lapsega koos 19.12.2015, 20.12.2015, 22.12.2015, 23.12.2015 ja 29.12.2015 (tl 46). Seega ei ole tõendatud, et isa teavitas 17.12.2015 ema kokkulepitud 2015.a detsembrikuu suhtlemiskordade ärajäämisest. Asjaolu, et lapse isa ei käitu kohusetundlikult, nähtub ka eestkosteasutuse poolt äramärgitud kahest juhtumist (tl 80). 22.01.2016 lahkus isa lapsega ootamatult lasteaiast ja palus seejärel emal lapsele kokkulepitust varem järgi minna. 20.02.2016 läks lapse isa lapsele huviringi ligi tund aega kokkulepitust hiljem järgi, olles huviringi administraatori sõnul kummalises seisundis – nägu verine, liigutused aeglased, silmad kummalised. Kolleegiumi hinnangul ei kaitse lapse isa käitumine lapse huve ja heaolu ning lapse viibimine öösiti isa juures ei ole põhjendatud. Eespool toodust tulenevalt ning arvestades eestkosteasutuse ja lapse esindaja seisukohti, samuti asjaolu, et suhtluskord kehtib üksnes lapse kooliminekuni, on põhjendatud määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus muudab maakohtu 25.01.2016 määrusega kindlaksmääratud isa ja lapse suhtluskorda järgmiselt: alates maist 2016.a, kui avaldaja viibib Eestis, siis nädala sees võtab isa kolm korda nädalas lapse lasteaiast ja toob ta tagasi ema elukohta kell 20.00, leppides lapse emaga lapsega kohtumispäevad kokku vähemalt nädal aega varem e-posti või SMS-i teel (suhtlemiskorra p 1.5 ); alates maist 2016.a veedab laps koos isaga aega iga kuu kolmanda nädala laupäeva ja pühapäeva võttes lapse ema elukohast kell 10.00 ja tuues samal päeval ema elukohta kell 20.00 (suhtlemiskorra p 1.6); ema kohustub teatama isale lapse välisreisist üks kuu ette (suhtlemiskorra p 1.12). Arvestades, et tegemist on hagita perekonnaasjaga, milles esitatud määruskaebus rahuldatakse, peab ringkonnakohus õiglaseks jätta menetlusosaliste poolt määruskaebusmenetluses kantud menetluskulud nende endi kanda (
lg 1), välja arvatud lapsele riigi arvel määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.