← Eesti

3-16-386/34

Obsah (8)§ 278§ 279§ 213§ 223§ 116§ 201§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-386 H

§ 278lg 1).

Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (

§ 278lg 3).

Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (

§ 279lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 2133-16-386 lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maanteeamet avaldas 03.03.2015 riigihangete registris hanketeate (HT) hankemenetluses nr 160084 „Tarkvara analüüsi, programmeerimis- ja hooldusteenus“. Hange on jagatud kaheks osaks, hanke I osas sõlmitakse raamleping kahe pakkujaga ning hanke II osas kolme pakkujaga. I osas esitasid pakkumused kaheksa pakkujat ja II osas üksteist pakkujat.
  2. Maanteeamet otsustas 13.07.2015 käskkirjaga nr 0127 hanke I osas kvalifitseerida ja tunnistada vastavaks teiste hulgas OÜ Affecto Estonia/UEC OÜ, AS-i Finestmedia ja AS-i CGI Eesti pakkumused ning tunnistada edukaks ühispakkujate OÜ Affecto Estonia/UEC OÜ pakkumuse ning AS-i Finestmedia pakkumuse. Hanke II osas otsustas hankija kvalifitseerida ja tunnistada vastavaks teiste hulgas AS-i Datel, OÜ Affecto Estonia/UEC OÜ, OÜ Resta ja ASi CGI Eesti pakkumused ning tunnistada edukaks AS-i Datel pakkumuse, ühispakkujate OÜ Affecto Estonia/UEC OÜ pakkumuse ja OÜ Resta pakkumuse.
  3. AS CGI Eesti esitas 24.07.2015 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija otsuste kehtetuks tunnistamiseks osas, milles hankija tunnistas hanke I osas edukaks ühispakkujate OÜ Affecto Estonia/UEC OÜ ning AS-i Finestmedia pakkumused ning II osas AS-i Datel ning ühispakkujate OÜ Affecto Estonia/UEC OÜ pakkumused. VAKO rahuldas 26.08.2015 otsusega nr 170-15/160084 AS CGI Eesti vaidlustuse.
  4. Maanteeamet otsustas 18.01.2016 käskkirjaga nr 0008 hanke I ja II osas AS-i CGI Eesti pakkumused riigihangete seaduse (RHS) § 47 lg 2 alusel tagasi lükata (käskkirja p-d 1.1.1 ja 1.2.1) ja tunnistada hanke I osas edukateks ühispakkujate OÜ Affecto Estonia/UEC OÜ ja ASi Finestmedia pakkumused (käskkirja p-d 2.1.1 ja 2.1.2) ning II osas AS-i Datel, ühispakkujate OÜ Affecto Estonia/UEC OÜ ja OÜ Resta pakkumused (käskkirja p-d 2.2.1, 2.2.2 ja 2.2.3).
  5. AS CGI Eesti esitas 28.01.2016 VAKO-le vaidlustuse hankija otsuste kehtetuks tunnistamiseks eeltoodud osas. VAKO rahuldas 11.02.2016 otsusega nr 15-16/160084 vaidlustuse ja tunnistas käskkirja vaidlustatud punktid kehtetuks. VAKO leidis, et vaidlustaja poolt esitamata jäetud tellijate kinnitusi tehtud tööde kohta koos nõutud andmetega tuleb käsitada pakkumuse mittesisuliste puudustena. VAKO hinnangul rikkus vaidlustaja neid dokumente esitamata jättes hoolsuskohustust, kuid dokumentide esitamata jätmine ei saanud kaasa tuua vaidlustaja pakkumuse mittevastavust ja selle tagasilükkamist hankija poolt. VAKO märkis, et hankija oleks pidanud vaidlustajalt küsima puuduolevaid tellijate kinnitusi, sest kõik andmed, mida tellijad kinnitama pidid, oli vaidlustaja juba CV-des esitanud ning puuduolevate dokumentide väljanõudmine on RHS kohaselt lubatav.
  6. Maanteeamet esitas 22.02.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus VAKO 11.02.2016 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta vaidlustus rahuldamata. Maanteeamet põhjendas kaebust järgmiselt. 1) VAKO on vaidlustaja hoolsuskohustuse rikkumise osas asunud oma 26.08.2015 otsusest erinevale seisukohale, milles leiti, et vaidlustaja rikkus elementaarset hoolsuskohustust ning pidanuks esitama dokumendid koos pakkumusega. Ilma tellijate kinnitusteta, ainult 2

(9)3-16-386 võtmeisikute CV-de põhjal polnud hankijal võimalik pakkumuste hindamist kriteeriumi „Võtmeisikute tehnoloogiapõhine kompetents“ alusel läbi viia. Tegu oli sisulise kõrvalekaldega HD-s sätestatud tingimustest. VAKO 26.08.2015 otsuse põhjendused olid hankijale kohustuslikud ning neis oli selgesõnaliselt väljendatud, et vaidlustaja pakkumus ei vasta HD-s sätestatud tingimustele ja tegemist on sisulise puudusega. Sama tulenes ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2015 lahendist haldusasjas nr 3-15-2234 (p 16) vaidluses sama hanke üle. 2) Vaidlustajalt RHS § 56 lg 3 alusel dokumentide nõudmine muudaks pakkumust ja rikuks pakkujate võrdse kohtlemise nõuet. Hankija juba andis pakkujale võimaluse läbi riigihangete registri pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamiseks vastavalt RHS § 56 lg-le 3, kuid vaidlustaja seisukoha järgi ei pidanudki vaidlustaja nõutud dokumente esitama.
  1. AS CGI Eesti palus jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel. 1) Vaidlustaja on olnud pakkumust koostades hoolikas ja esitanud oma pakkumuse koosseisus kõik HT-s nõutud andmed. HD erinev tõlgendus oli tingitud nende mitmetimõistetavusest. Hankija on käskkirjaga nr 0008 tunnistanud vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks, kuid käskkirja aluseks olevast protokollist nähtub, et hankija on valesti tõlgendanud VAKO 26.08.2015 otsust ja lugenud end ekslikult seotuks valede eeldustega. VAKO on 11.02.2016 otsuses õigesti tuvastanud, et hankija pidi pakkumust mittevastavaks tunnistades ja tagasi lükates kaaluma vähemalt seda, kas puudus tuleneb vaidlustajapoolsest hoolsuskohustuse rikkumisest ja kas esitamata tellijate kinnituste küsimisel pakkumus muutuks või kaasneksid sellega läbirääkimised. Vastavaid kaalutlusi käskkirjast ega selle aluseks olevast protokolli lisast ei nähtu. Isegi kui vaidlustaja pakkumuses esines kõrvalekaldeid, on tegemist mittesisulise puudusega. 2) Pärast pakkumuste esitamise tähtaega selliste andmete nõudmine hankija poolt, mis üksnes tõendavad või kinnitavad juba pakkumuses esitatud andmete õigsust, ei muuda pakkumust ega riku pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ning sellega ei kaasne läbirääkimised. Sarnast seisukohta toetab ka Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktika. Tellijate kinnitused on vaidlustajal olemas.
  2. Kolmas isik AS Datel palus kaebus rahuldada järgmistel põhjustel. 1) Vaidlustaja pakkumus oli sisulise puudusega ja hankija on seda oma otsuses piisavalt põhjendanud. 2) Sisulisi puudusi ei saa hilisemas etapis kõrvaldada. RHS § 56 lg 3 ei anna hankijale uute andmete nõudmise või pakkujale uute andmete esitamise õigust. Tagantjärgi saab parandada vaid ilmseid tehnilisi vigu, mitte lisada puuduolevaid dokumente. Vaidlustaja hoolsuskohustuse rikkumise määr ei ole pakkumuse korrigeerimise vabandatavuse aluseks. Vaidlustaja rikkus igal juhul oma hoolsuskohustust määral, mis ei võimaldanud jätta tema pakkumust tagasi lükkamata. Hankija oli 11.03.2015 selgitanud vajadust esitada tellijate kinnitused ning oli 16.06.2015 esitanud vaidlustajale selgitusnõude, viidates kinnituste puudumisele. Vaidlustaja ei esitanud kinnitusi isegi tagantjärele, vaid vaidles nende esitamise vajadusele vastu.
  3. Kolmas isik AS Finestmedia palus kaebus rahuldada. Vaidlustajale ei saanud olla üllatuseks vajadus esitada koos hindamiseks esitatud isikute CV-dega ka tellijate kinnitused selle kohta, et isikud on CV-des näidatud lepinguliste tööde teostamisel vastavas rollis osalenud. Kõik teised pakkujad täitsid oma hoosluskohustuse korrektselt.
  4. Tallinna Halduskohus jättis 08.04.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. 3
(9)3-16-386 1) HD p-s 11.1 on sätestatud, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate poolt esitatud pakkumuste vastavust HT-s ja HD-s esitatud tingimustele vastavalt RHS-le. HD p 11.
  1. kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta HT-s või HD-s esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest. HD lisaks I olevad vormid 6a, 6b (süsteemianalüütikute CV-de hindamiseks), vormid 7a, 7b (programmeerijate CV-de hindamiseks) ning vormid 9a, 9b (testijate CV-de hindamiseks) nägid ette lisaks tabelisse nõutavate andmete märkimisele ka lisana HT-s nõutud tellijate kinnituste lisamise. Dokumendi „Nõuded pakkumusele – vastavustingimused“ kohaselt on tellija kinnituste esitamine projekti nõuetekohase täitmise kohta vormidel 6a, 6b, 7a, 7b, 9a ja 9b kohustuslik. Lisaks peavad tellijate kinnitused sisaldama andmeid projektide maksumuse kohta ilma käibemaksuta ja aja kohta, millal leping täideti, ning kinnitust, et nimetatud isik osales nende projektides süsteemianalüütikuna ning andmeid projektis kasutatud arhitektuuriliste komponentide kohta. HT (p III.2.3) kohaselt on kinnituste nõue ette nähtud vaid vormidel 3a ja 3b esitatavate andmete juures. 2) Menetlusosalised on erineval seisukohal selles, kas HT-st ja HD-st tulenes üheselt mõistetavalt, et hankija nõuab teostatud projektide tellijate kinnitusi kõikide pakkumuse koosseisus esitatavate isikute puhul märgitud projektide kohta. VAKO tuvastas 26.08.2015 otsuse nr 70-15/160084 p-des 11-13, et hanke alusdokumentides esineb ilmne vastuolu – HD p 6 alapunkt 6.1.5 ja HD lisa I vormid 6a, 6b, 7a, 7b, 9a ja 9b viitavad kohustusele esitada koos vormidega HT-s nõutud tellija kinnitused, nende vormidega otseselt seotud tellija kinnitusi aga HT ei kehtesta. HT p III.2.3 kohaselt on kinnituste nõue ette nähtud vaid vormidel 3a ja 3b esitatavate andmete juures (otsuse p 9.4). VAKO leidis samas, et hoolimata sellise nõude ebajärjekindlast kajastamisest HD-s ja HT-s, tuli pakkumuste koosseisus esitada ka tellijate kinnitused. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et vaidlustaja kõiki nõutud kinnitusi ei esitanud, esitades üksnes HT-s sõnaselgelt nõutud kinnitused. 3) Menetlusosalised vaidlevad ka selle üle, kas tellijate kinnituste esitamata jätmine on sisuline puudus või mittesisuline puudus, mida saanuks kõrvaldada. Vaidlust ei ole selles, et kinnituste esitamata jätmise tõttu oli vaidlustaja pakkumus puudusega. Hankija märkis vastavaks tunnistamise protokolli lisas, et tegemist on sisulise, mitte vormilise kõrvalekaldega HD-s sätestatud tingimustest, sest pakkuja ei esitanud dokumendi „Nõuded pakkumusele – vastavustingimused“ p-des 6, 7, 8, 9 ja 10 nõutud tellijate kinnitusi koos ettenähtud andmetega. Hankija tugines seejuures VAKO 26.08.2015 otsusele. Protokolli lisas on märgitud, et VAKO tuvastas 26.08.2015 otsusega, et AS CGI Eesti pakkumus oli sisuliste puudustega ning hankija käsitles ekslikult ja õigusvastaselt sisuliste puuduste tagajärgi vales menetlusetapis, kuivõrd ta oleks pidanud seda käsitlema pakkumuste vastavaks tunnistamise etapis. VAKO 26.08.2015 otsuse ja 11.02.2016 otsuse vaidlusese on aga erinev. Varasemas otsuses lahendas VAKO küsimust, kas hankija jättis õigustatult tellijate kinnituste puudumise tõttu AS CGI Eesti pakkumuse hindamisel kohaldamata hindamise kriteeriumi “Võtmeisikute tehnoloogiapõhine kompetents“, andes tema pakkumisele 0 punkti. Selle otsusega ei tuvastanud VAKO siduvalt, kas kõnealune puudus oli sisuline ning kas see oli aluseks pakkumuse tagasilükkamisel. Sellist järeldust ei tulene ka kohtuotsustest haldusasjas nr 3-15-
  2. Seega ei ole vastavaks tunnistamise protokollis ja selle lisas kajastatud hankija hinnangut puuduste olulisusele ja nende mõjule pakkumuse vastavuse üle otsustamisel. Tegelikult ei väida hankija ka kohtumenetluses, et ta oleks kaalumist teostanud. Hankija on lähtunud üksnes kinnituste puudumiste faktist, sest ta järeldas VAKO 26.08.2015 otsusest ekslikult, et kaalumisruum puudus. Tulenevalt RHS § 47 lg-st 2 pidanuks hankija pärast VAKO 26.08.2015 otsuse jõustumist aga pakkumuses esinenud puuduse sisulist tähendust hindama ning lahendama õiguspärase kaalumise teel pakkumuse vastavuse või tagasilükkamise küsimuse. Tellijate kinnituste puudumine ei ole ilmselgelt selline sisuline puudus või ka vormiline puudus, 4
(9)3-16-386 mis vääramatult tooks kaasa pakkumuste tagasilükkamise. Seega pole kaalumise teostamata jätmine kooskõlas RHS § 47 lg 2 mõttega. 4) Samuti vaieldakse selle üle, kas hankija oleks pidanud andma pakkujale puuduse kõrvaldamiseks täiendava võimaluse. RHS § 56 lg 3 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt või taotlejalt RHS § 39 lg-s 4 nimetatud selgitusi, andmeid või dokumente ja pakkujalt pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamist, piiritlemist või täpsustamist. Teabe selgitamine või täpsustamine ei saa alati toimuda täiendavaid dokumente esitamata. Praegusel juhul tähendaks puuduolevate kinnituste lisamine juba olemasolevate andmete täiendamist, sest teave kinnituste andjate kohta on pakkumuse koosseisus esitatud. Kohtupraktika kohaselt on erandjuhul pakkujal võimalik korrigeerida pakkumusega seonduvaid andmeid, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead, nii et selle muudatusega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-44-13, p 21.4 ja seal viidatud praktika). Ka käesoleval juhul ei tähendaks hiljem esitatud kinnituste lisamine pakkumuse sisulist muutmist, vaid lisaks veendumust pakkumuse nõuetele vastavuses. Sisuliselt on sellele seisukohale asunud ka hankija ise, andes pakkujale võimaluse puuduolevate kinnituste esitamiseks. Hankija ja vaidlustaja vahelisest suhtlusest riigihangete registri kaudu nähtub, et vaidlustaja on esitanud oma arusaama kinnituste esitamise nõude ulatusest, märkides, et HT kohaselt on nõutud vaid referentsprojektide ja projektijuhi CV-s toodud projektide kinnitusi, mis on ka esitatud. Kuna vaidlustaja viitas asjakohaselt kinnituste nõude ebaselgusele hanke alusdokumentides, olnuks hankija poolt põhjendatud seda nõuet täpsustavalt selgitada. Praeguses vaidluses on üldise põhimõttena asjakohane Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-24-13 pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimise kohta väljendatud seisukoht, mille kohaselt peab hankijal olema kaalukas põhjus selleks, et mitte anda pakkujale võimalust kõrvaldatava puuduse korral dokumentide täiendamiseks (p 22). Puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea. Praegusel juhul on oluline ka asjaolu, et kinnituste esitamise nõue ei olnud hanke alusdokumentides üheselt mõistetavalt esitatud. Ehkki pakkuja peab täitma oma hoolsuskohustust, ei saa hanke alusdokumentides tellijate kinnituste nõude ebajärjekindla ja vastuolulise esitamise tõttu siiski rääkida vaidlustaja hoolsuskohustuse sellisest rikkumisest, mis pidi ilmselgelt ja kaalumist teostamata tooma kaasa tema pakkumuste mittevastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise. VAKO seisukohad pakkuja hoolsuskohustuse sisustamisel ei ole olnud vastuolulised, sest 26.08.2015 otsuses leidis VAKO, et pakkuja pidi vastuoludest hoolimata kinnitused esitama (p 10), kuid VAKO ei andnud selles otsuses hinnangut hoolsuskohustuse rikkumise tagajärjele. 11.02.2016 otsuses leidis VAKO, et hoolsuskohustuse rikkumist pole põhjust pidada selliseks, mis pidi kaasa tooma pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 11. Maanteeamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Vastustaja jääb kõigi vaidlustusmenetluses ja halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, tuues välja järgmist. 1) Õige ei ole halduskohtu hinnang, et kõik nõutud andmed pakkumuse hindamiseks sisaldusid juba vaidlustaja poolt esitatud isikute CV-des. HD p 13.4.2 nägi ette, et nii hanke I kui ka II osas arvestatakse hindamisel ainult isikute osalemist projektides, mis on viimase kolme aasta jooksul nõuetekohaselt täidetud. Vaidlustaja esitatud võtmeisikute CV-des ning ka muudes vaidlustaja esitatud dokumentides puudusid andmed, et neis nimetatud tarkvara arendusprojektid oleksid täidetud nõuetekohaselt. 5
(9)3-16-386 2) Halduskohus leidis valesti, et VAKO 26.08.2015 otsusest ning kohtuotsustest haldusasjas nr 3-15-2234 ei tulenenud järeldust, et vastavustingimustes nõutud tellijate kinnituste puudumise tõttu oleks vastustaja pidanud vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkama. Nende otsustega tuvastati vaidlustaja pakkumuse sisuline puudus. 3) Halduskohus eksis, leides, et pakkumuses nõutud, kuid esitamata dokumentide väljanõudmine olnuks RHS kohaselt lubatav. RHS § 56 lg 3 ei võimalda küsida dokumente, mis pidid sisalduma pakkumuses vastavalt HD-le. Säte ei võimalda lasta pakkujal kõrvaldada pakkumuses esinevat sisulist puudust, praegusel juhul nõutud dokumentide esitamata jätmist. Halduskohus on sisuliselt samastanud kvalifitseerimise dokumentide küsimise RHS § 39 lg 4 mõttes pakkumuse selgitamisega selle vastavuse hindamisel RHS § 56 lg 3 teise lause alusel. Euroopa Kohus on leidnud, et pärast pakkumuste esitamise tähtaega on igasuguse sisulise puuduse parandamine lubamatu ning hankija peab võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest tulenevalt pidama rangelt kinni enda kindlaksmääratud tingimustest (vt lahend asjas C-42/13). 4) Halduskohus asus valesti seisukohale, et vastustaja jättis RHS § 47 lg-s 2 ette nähtud kaalumise teostamata. Vastustaja viitas otsuse tegemisel RHS § 47 lg-le 2 ja HD p-le 11.
  1. Tegu oli sisulise puudusega ning otsuse põhjendamise nõuded olid selle viitega ning viitega dokumendi „Nõuded pakkumusele – vastavustingimused“ p-dele 6, 7 ja 9 (I osas) ja 6, 8 ja 10 (II osas) täidetud. RHS § 47 lg 2 esimesest lausest tuleneb hankijale imperatiivne kohustus lükata pakkumus tagasi, kui see ei vasta HD-s sätestatud tingimustele. Selle sätte ning RHS § 47 lg 1 koosmõjust tulenevalt on pakkumuse tagasilükkamise põhjendamiseks piisav, kui hankija on välja toonud, millistele HD-s sätestatud tingimustele tagasi lükatud pakkumus ei vasta. Kaalutlusõiguse teostamise kohustus tuleneb RHS § 47 lg 2 teisest lausest olukordadeks, kus kõrvalekallet HD tingimustest ei peeta sisuliseks. Halduskohus on põhjendatuse ja kontrollitavuse kohustuse täitmata jätmisel viidanud RHS § 39 lg-le 6, mis näeb ette põhjendamiskohustuse kvalifitseerimisotsuste tegemisel, kuid ei kohaldu pakkumuste vastavuse menetluse etapis. 5) Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et vastustaja pidanuks küsima kaebajalt uuesti selgitusi pakkumuse kohta, ehkki kaebaja oli vastustaja järelepärimisele vastanud, et ta ei pidanud vastavustingimustes nõutud tellijate kinnitusi esitama. Dokumentide esitamiseks kolmanda võimaluse andmine olnuks ilmselgelt ebavõrdne kohtlemine teiste pakkujate suhtes, kes esitasid tellijate kinnitused tähtaegselt.
  2. AS CGI Eesti palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel. 1) Hankija ja kaebaja erinev tõlgendus HD osas ei saa tuua kaasa kaebaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamist. Kaebaja ei esitanud kõiki kinnitusi põhjusel, et pakkumuse esitamise hetkel ei olnud tellijate kinnituste esitamise nõue HD-s selgelt ja ühemõtteliselt sätestatud. Hindamiseks vajalike tellija kinnituste olemasolu oli välja toodud ainult ühes riigihanke alusdokumendis (vastavustingimused), samas kahes dokumendis (HD ja CV-de vormid) oli hankija välja toonud ainult nõude, et lisada tuleb HT-s nõutud tellijate kinnitused. HT-s tellijate kinnituste esitamist aga ei nõutud. Kaebajal ei pidanud HD alusel tekkima tõsist kahtlust, kas hankija soovile vastab pakkumus, millele ei ole kõikide tellijate kinnitusi lisatud. Isegi kui kaebaja eksis HD tõlgendamisel, tulenes see HD-s esinenud vastuolust. HT ega HD ei sisaldanud tingimust, mille kohaselt toob tellijate kinnituste esitamata jätmine kaasa pakkumuse mittevastavaks tunnistamise. Hankija on nii varasemates vaidlustusmenetlustes kui ka haldusasja nr 3-15-2234 raames Tallinna Ringkonnakohtus tunnistanud, et hankija soov ei olnud tellijate kinnitustega hinnata pakkumuste vastavust. 6
(9)3-16-386 2) Vajalikud andmed pakkumuste hindamiseks olid kaebaja pakkumuses esitatud ning puuduolevad kinnitused täidavad üksnes formaalset tõenduslikku funktsiooni. Pakkumuses olid esitatud ka kõigi referentsprojektide tellijate kontaktisikute andmed, mis võimaldanuks andmete õigsuse kontrollimist. 3) Hankija on tõlgendanud VAKO 26.08.2015 otsust valesti. Kõnealuses otsuses ei olnud vaidlustuse sisuks kaebaja pakkumuse vastavus ja VAKO seda ei kontrollinud. Seetõttu tugines hankija pakkumuse tagasilükkamisel valele eeldusele. Hankija on valesti tõlgendanud ka haldusasjas nr 3-15-2234 tehtud kohtuotsuseid. Ringkonnakohus käsitles otsuses üksnes kaebeõigusega seonduvaid küsimusi ning halduskohus ei ole VAKO otsusele uut tõlgendust andnud. 4) Hankija rikkus kaalutlusõigust ja jättis käskkirjas nr 0008 tehtud otsuse piisavalt motiveerimata. Piirdudes pakkumuse tagasilükkamise otsuses puuduse esinemise konstateerimisega, jättis hankija hindamata, kas tegu oli sisulise puudusega. VAKO leidis 11.02.2016 otsuses õigesti, et hankijal tuli kaaluda, kas pakkumuses esinev puudus on sisuline või mitte. Mittesisulise puudusega pakkumuse vastavaks tunnistamata jätmist peab hankija põhjendama. 5) Tellijate kinnituste lisamata jätmine on käsitatav pakkumuse mittesisulise puudusena, mida on võimalik RHS § 47 lg 2 ja § 56 lg 3 alusel parandada. Pakkumuse koosseis ei muutu, kui hankija aktsepteerib tellijate kinnitusi tagantjärele. Nende andmete küsimine pärast pakkumuste esitamise tähtaega ei riku pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ning sellega ei kaasneks läbirääkimisi. Ka Riigikohtu praktika kohaselt ei ole välistatud teatud juhtudel pakkumusega seotud andmete täpsustamine ja parandamine. Pakkumuses esineva mittesisulise puuduse kõrvaldamine on võimalik mh RHS § 56 lg 3 alusel pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamist, piiritlemist või täpsustamist nõudes. Selgitamine või täpsustamine ei saa alati toimuda ilma täiendavaid dokumente esitamata. 6) Hankija ei andnud 16.06.2015 päringuga kaebajale võimalust esitada tellijate kinnitusi. Hankija ei selgitanud päringus, et kaebaja on hanke alusdokumentide tingimustest valesti aru saanud. Kaebaja üksnes vastas päringule, et tema hinnangul pole hankija tellijate kinnitusi HTs nõudnud. Vastustaja viide Euroopa Kohtu lahendile nr C-42/13 ei ole asjakohane, sest praegusel juhul ei olnud tellijate kinnituste puudumise tagajärjena ette nähtud pakkuja kõrvaldamist või pakkumuse tagasilükkamist. Ka hankija ise tunnistas esialgselt kaebaja pakkumuse vastavaks ja asus seda hindama. 13. Kolmas isik AS Finestmedia palub kirjalikus seisukohas apellatsioonkaebus rahuldada. Vaidlustajale ei saanud olla üllatuseks, et koos hindamiseks esitatud isikute CV-dega tuleb esitada ka tellijate kinnitused selle kohta, et CV-des näidatud isikud on tööde teostamisel vastavas rollis osalenud, samuti andmed lepingute mahtude ja täitmise aja kohta. Kõik teised pakkujad täitsid oma hoolsuskohustuse korrektselt, tutvusid HD-ga ning esitasid nõutud kinnitused. Vastustaja ja kaebaja kirjavahetusest nähtub, et kaebaja sai tellijate kinnituste esitamise nõudest aru, kuid ei soovinud kinnitusi esitada. 14. Kolmas isik AS Datel palub kirjalikus seisukohas apellatsioonkaebus rahuldada. 1) Vaidlustaja pakkumus oli sisulise puudusega, kuna seal puudusid nõutud kinnitused koos vajalike andmetega, sh info arhitektuuriliste komponentide kohta. Hankija ei jätnud kaalumist teostamata, sest ta ei lähtunud pakkumuse mittevastavaks tunnistamisel üksnes kinnituste puudumise faktist, vaid märkis hankekomisjoni protokolli lisas, et tegu on sisulise, mitte vormilise kõrvalekaldega HD-s sätestatud tingimustest. Hankija on piisavalt põhjendanud, et tegu oli sisulise puudusega. Sellisel juhul ei pea enam pakkumuse mittevastavaks tunnistamist kaaluma. Kuna osa sisulist teavet oli puudu (nõuetekohane täitmine, isikute osalemine, 7
(9)3-16-386 arhitektuurilised komponendid), ei olnud hankijal võimalik läbi viia pakkumuse hindamist. Ka see viitab, et tegu oli sisulise puudusega. Tagantjärele saaks korrigeerida ilmseid tehnilisi vigu. 2) Hankija andis 16.06.2015 kirjas vaidlustajale võimaluse esitada täiendavat informatsiooni, millest vaidlustaja keeldus. Vaidlustaja on toimunud menetluse vältel esitanud hilinenud vastuväiteid HD-le, kuid pole üritanudki esitada nõutud dokumente. Hankija ei pea andma võimalust puuduste kõrvaldamiseks, kui pakkuja on jätnud dokumendid teadlikult esitamata, ega ka oletama, kas pakkujal on lisaks esitatud dokumentidele veel dokumente ja andmeid. Hiljemalt 16.06.2015 sai vaidlustaja oma veast teadlikuks, kuid ei esitanud kirjas antud 3päevase täiendava tähtaja jooksul vajalikke kinnitusi. 3) Vaidlustaja ignoreeris hanketingimusi, rikkudes seega oluliselt hoolsuskohustust. Halduskohus pole hinnanud enne pakkumuste esitamist antud selgitusi (hankija selgitas 11.03.2015, et hinnatavate isikute kohta tuleb lisada dokumendis „Nõuded pakkumusele – vastavustingimused“ nimetatud kinnituskirjad. Enne pakkumuse esitamist antud selgituste järgimine on pakkuja elementaarne hoolsuskohustus. Seega rikkus vaidlustaja oma hoolsuskohustust isegi HD võimalikust mitmeti mõistetavusest olenemata. Halduskohus ei põhjendanud, miks ei oma hankija 11.03.2015 selgitus vaidlustaja hoolsuskohustuse hindamisel tähendust. 4) Hankijate halduskoormus muutub ebamõistlikuks, kui ka pakkumuste esitamise tähtaja järel tuleb pakkujale tema kohustusi rohkem kui kord meelde tuletada. Tekkiva kohtupraktika järgi puuduks igal juhul õigus tunnistada pakkumus mittevastavaks, kuni on veel võimalus, et pakkuja otsustab nõutud dokumendid esitada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 15. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning

§ 201lg-le 4 tuginedes neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Halduskohus on vaidlustatud otsuse p-s 22 õigesti märkinud, et tellijate kinnituste lisamine tähendaks üksnes juba olemasolevate andmete täiendamist, sest teave kinnituste andjate kohta oli pakkumuse koosseisus esitatud. Vastustaja leiab, et kaebaja esitatud võtmeisikute CV-des ei olnud esitatud kõiki pakkumuse hindamiseks nõutud andmed, sest puudusid andmed arendusprojektide nõuetekohase täitmise kohta. Ringkonnakohtu arvates ei saa tellijate kinnituste puudumisest siiski järeldada, et osa vajalikke andmeid oli esitamata või CV-des kajastatud arendusprojektid nõuetekohaselt täitmata. HD p-st 13.4.2 nähtub, et punkte antakse iga nõuetele vastavas projektis kasutatud tehnoloogia eest, arvestades viimase kolme aasta jooksul nõuetekohaselt täidetud ning sätestatud miinimummaksumusele vastavaid projekte. Vastavustingimuste kohaselt pidid tellijate kinnitused sisaldama samu andmeid, mis sisaldusid juba võtmeisikute CV-de vormides. Tellijate kinnitustes ei saanuks seega enam nimetada CVdes viitamata uusi tehnoloogiaid vm uusi andmeid. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et praegusel juhul täidavad puuduolevad kinnitused formaalset tõenduslikku funktsiooni. Halduskohus on seega õigesti leidnud, et tellijate kinnituste puudumine ei ole selline sisuline kõrvalekalle HD-s või HT-s esitatud tingimustest, mis tooks vääramatult kaasa pakkumuse tagasilükkamise.
  2. Halduskohus ei ole eksinud VAKO 26.08.2015 otsuse ning haldusasjas nr 3-15-2234 tehtud kohtuotsuste tõlgendamisel. Halduskohus on õigesti selgitanud, et asjade vaidlusesemed on erinevad. VAKO 26.08.2015 otsuse p-s 13 toodud seisukohast, et kõigi hanke alusdokumentides nõutud dokumentide esitamata jätmisel on tegu pakkumuse mittevastavusega, mis RHS § 47 lg 2 ja HD p
  3. 2 kohaselt on pakkumuse tagasilükkamise aluseks, ei tulene siduvat järeldust, et tegu on pakkumuse sisulise puudusega. Sellele viitab ka VAKO selgitus samas punktis, mille 8

(9)3-16-386 kohaselt on RHS § 47 lg 2 viimasest lausest tulenevalt hankijal siiski teatud juhtudel õigus tunnistada pakkumus vastavaks, ning viide asjaolule, et hankija oligi algselt pakkumuse vastavaks tunnistanud. Tallinna Ringkonnakohus ei käsitlenud viidatud otsuses kaebaja pakkumuses esinevaid puudusi, vaid analüüsis kolmandate isikute kaebeõiguse küsimust. Ringkonnakohus möönab, et Tallinna Halduskohtu käsitlus 15.10.2015 otsuse p-s 19 võib olla mitmeti mõistetav, ent halduskohus on samas siiski selgesõnaliselt nõustunud VAKO 26.08.2015 otsuses toodud arutlusega ega ole sellele uut tõlgendust andnud.
  1. Halduskohus on piisavalt põhjendanud seisukohta, et mittesisulise puuduse kõrvaldamine on RHS § 56 lg 3 kohaselt võimalik ning kohtupraktika järgi erandjuhtudel ka lubatav, kui pakkumusega seonduvate andmete korrigeerimisega ei kaasne tegelikult uue pakkumuse esitamist (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-44-13, p 21). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et pakkumuses sisalduva teabe selgitamine ja täpsustamine ei saa alati toimuda täiendavaid dokumente esitamata. Vastustaja märgib õigesti, et sisuliste muudatuste tegemine pole lubatav, ent praegusel juhul ei kujutaks lisatavad dokumendid – tellijate kinnitused projektide nõuetekohase teostamise ja projektide osas esitatud andmete kohta – endast pakkumuse sisulist muutmist, vaid üksnes kinnitaksid pakkumuses juba sisalduvate andmete õigsust. Vastustaja viidatud Euroopa Kohtu lahend asjas nr C-42/13 ei ole asjakohane, sest see puudutas olukorda, kus hankedokumentides oli ette nähtud, et nõutud kirjaliku kinnituse esitamata jätmisel kõrvaldatakse pakkuja hankemenetlusest (vt p-d 10, 41, 42). Praegusel juhul sellist tagajärge HD-st ei tulenenud. Seega on õige halduskohtu järeldus, et hankija oleks pidanud võimaldama kaebajal esitada puuduolevad kinnitused.
  2. Vastustaja ning kolmas isik AS Datel leiavad, et kuna tegu oli sisulise puudusega, piisas pakkumuse tagasilükkamise põhjendamiseks viitest HD-s, sh vastavustingimustes sätestatud kriteeriumitele mittevastavusele. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Halduskohus on selgitanud ning ringkonnakohus nõustub sellega, et kuna tegu ei olnud sellise ilmselge sisulise või vormilise puudusega, mis vääramatult tooks kaasa pakkumuse tagasilükkamise, pidanuks hankija esmalt puuduse sisulist tähendust hindama. RHS § 47 lg 2 teise lause kohaselt võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid HT-s või HD-s nimetatud tingimustest. Kuna praegusel juhul on hankija kinnitanud lähtumist eeldusest, et tegu oli sisulise kõrvalekaldega, ei ole hankija ise kõrvalekalde tähendust hinnanud. Seega on halduskohus jõudnud põhjendatult järeldusele, et hankija jättis RHS § 47 lg-s 2 ettenähtud kaalumise teostamata.
  3. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna Maanteeameti kaebus jääb rahuldamata, jäävad vastustaja menetluskulud

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Vaidlustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente kohtu poolt 09.05.2016 määruses määratud tähtaja jooksul esitanud, mistõttu jäävad ka AS-i CGI Eesti võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

Kolmas isik AS Datel taotles AS-ilt CGI Eesti menetluskulude väljamõistmist summas 550 eurot. Kuna kohus ei rahulda Maanteeameti kaebust, jäävad kolmanda isiku kulud

§ 108lg 8 alusel tema enda kanda.

Kolmas isik AS Finestmedia ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.