← Eesti

3-15-290/31

Obsah (9)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 61§ 108§ 109§ 200

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2016, Tallinn Haldusasja

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

3-15-290 Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 ja § 59 lg 2 p 1 alusel ning vastavalt 20.12.2012 korraldusele nr 12.2-3/12684-1 AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil november 2012 - jaanuar
  2. Kontrolli tulemuste kohta koostas MTA 24.04.2014 kontrollakti nr 12.23/12684-39, millele AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) esitas vastuväited 28.05.
  4. MTA suurendas 29.12.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/12684-42 AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel)
  5. a novembri- ja detsembrikuu käibemaksukohustust 15 447,50 euro võrra. Kontrolli käigus tuvastas maksuhaldur, et AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) kajastas
  6. a novembri- ja detsembrikuu käibedeklaratsioonidel kokku 15 447,50 euro suuruse sisendkäibemaksu OÜ Rueont kolme arve alusel, mille esemeks oli sõidukite Mercedes-Benz C200 CDI, Mercedes-Benz E250 CDI ja Audi Q7 soetamine. Maksumenetluses saadud arvetelt nähtuvalt soetas OÜ Midnight Invest (juhatuse liige Andre M) sõidukid Mercedes-Benz C200 CDI ja Mercedes-Benz E250 CDI Saksamaa äriühingutelt, müüs need OÜ-le Rueont (juhatuse liige Ahti Laurimäe), kes müüs need edasi AS-le Hansa Autokeskus, kes omakorda müüs need oma klientidele. Sõiduki Audi Q7 soetas dokumentide kohaselt Saksamaa äriühingult OÜ Rueont, kes müüs selle AS-le Hansa Autokeskus, kes müüs selle edasi oma kliendile. Maksuhaldur oli maksuotsuses seisukohal, et AS-l Hansa Autokeskus (likvideerimisel) polnud alust OÜ Rueont arvete alusel sisendkäibemaksu arvestada. Maksuhaldur leidis, et OÜ Midnight Invest ja OÜ Rueont olid sõidukitega toimunud tehinguahelais fiktiivsed lülid, kes majanduslikus mõttes tehinguid ei teinud ning tegelikult soetas sõidukid Saksamaa äriühingutelt AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) ise. Maksuotsuses mööndakse, et sõidukid tõi Saksamaalt Eestisse reaalselt AM, ent majanduslikus mõttes oli AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) temalt tellinud üksnes Saksamaalt soetatud sõidukite Eestisse toomise. Erinevus sõidukite Mercedes-Benz ja Audi tehinguahelas on selgitatav sellega, et Audi Q7 soetamise ajaks oli maksuhaldur juba alustanud menetlust OÜ Midnight Invest käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks seoses majandustegevuse tõendamatusega. AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) poolt raamatupidamis- ja maksuarvestuses teadlikult valeandmeid sisaldavate dokumentide kajastamine on tahtlik tegu, mis on toime pandud äriühingu poolt kasu saamise eesmärgil läbi maksukohustuse vähendamise. 2

(13)3-15-290 3. AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) esitas 04.02.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 29.12.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/12684-42 tühistamiseks. Maksuhalduri seisukoht ei tugine asjas kogutud tõenditele. Maksuhaldur ei ole välja selgitanud kaebaja äriloogikat. Sõidukite eest esitati ostjale (liisingettevõttele) arve enne nende eest müüjale tasumist põhjusel, et sel moel sai kaebaja teada, kas sõidukist huvitatud isikule tegelikult liisingut võimaldatakse ning samuti ei soovinud kaebaja võtta põhjendamatut riski, et ta hangib kalli sõiduki nii, et sellele kindlat ostjat ei ole. Ettemaksu nõutakse kliendilt selleks, et kui kliendile liisingut ei võimaldata, jääks kaebajale siiski autole Saksamaalt ostja ja äratooja leidmise asjaajamise katteks nn tuluna ettemaksu summa. Kaebaja koostab oma kliendile konkreetse pakkumise, kui ta leiab mõne Saksamaalt autosid soetava ettevõtja, kes on nõus talle tema poolt määratud hinnaga konkreetse Saksamaal asuva sõiduki soetama ja edasi müüma. Maksuhaldur on põhjendamatult suure kaalu omistanud TK selgitusele, et sõidukid tõi müüki AM ning samuti pidanud õigustamatult kahtlaseks seda, et kaebaja töötaja ei kontrollinud AMi volitust OÜ Rueont esindamiseks. Maksuhaldur on esitanud TK-lt selgitusi võttes väga palju küsimusi, ent viimane on vastanud väga lühidalt, ilma, et maksuhaldur oleks nõudnud vastuste täpsustamist. Sõidukeid vastu võttes ei tasunud kaebaja AM-ile raha ning ka riskide võtmise mõttes polnud tema volituste olemasolu kontrollimine vajalik. TK ei ole väitnud, et sõidukeid üle andes ei olnud AM-iga kaasas mõnd muud isikut, samuti pole ta väitnud, et AM oleks allkirjastanud sõidukite üleandmise aktid. Nii AMi esindaja kui AL seletused kinnitavad, et nad koos viisid kaebaja juurde sõidukid müüki. Maksuhalduri seisukohale räägib vastu ka asjaolu, et vaidlusaluste sõidukite soetamisega samal perioodil soetas kaebaja ka sõiduki Audi A6, mille soetamist OÜ-lt Rueont ei ole maksuhaldur kahtluse alla seadnud. Maksuhaldur ei ole määranud tulumaksu Saksamaa äriühingule makstud summa ja kaebaja poolt OÜ Rueont kontole makstud summa vahelt, mille läbi on ta sisuliselt maksuotsuses tehinguid OÜ-ga Rueont aktsepteerinud. Ükski maksumenetluses kogutud tõend ei kinnita maksuhalduri väidet, et Saksamaa müüjatelt sõidukite ostjateks ei olnud OÜ Midnight Invest ja OÜ Rueont või Saksamaalt oleks sõidukid soetanud kaebaja juhid või kaebaja kontrolli all olevad isikud. Seda ei saa tõendada üksnes AL väide, et tema pole AM-ile andnud volitust OÜ Rueont esindamiseks. AM-ilt kui kogu tehingute ahela seisukohast väga olulise isiku käest ei ole maksuhaldur menetluse käigus üldse seletusi võtnud. Asjaolule, et AM-il siiski oli volitus OÜ Rueont esindamiseks, viitab ka see, et seda kinnitab Saksamaa automüüja ning lisaks oli tal võimalik teha sõidukitele ülevaatus liiklusregistri büroos. Maksuhaldur on valesti tõlgendanud TK seletust, et sõidukile leiti ostja interneti vahendusel. Sõiduki ostmiseks tegid kliendid päringuid nii iseseisvalt kui ka autokeskuse müügimehe abil vastavate Saksamaa müügikuulutuste lehtedel, ent TK poolt avaldatu, et ostjad leiti interneti kaudu, langeb täielikult kokku TE, VK ja NM seletustega, mille kohaselt leidsid nad soovitavad sõiduautod internetist. Kaebaja hinnangul ei anna see, et tema usaldust müüv äriühing kinnitab ettemaksearvet ja hinnapakkumist tehes, et auto vastab kirjeldusele, alust väita, et tema soetas sõiduki Saksamaa äriühingult. Millegagi pole tõendatud maksuhalduri väide, et OÜ-l Rueont ja OÜ-l Midnight Invest ei olnud raha sõidukite soetamiseks, samuti pole ühtki tõendit, mis saaks kinnitada, et sõidukid osteti Saksamaalt kaebajalt saadud raha eest. Kaebaja oli OÜ-ga Rueont tehinguid tehes nõutavalt hoolas, tasudes sõidukite eest pangaülekandega, mistõttu polnud tal mistahes alust arvata, et müüjana võiks esineda keegi kolmas isik. Seda, et OÜ-l Rueont ega OÜ-l Midnight Invest ei olnud pangakontodel piisavalt 3
(13)3-15-290 rahalisi vahendeid ning nad ei ole maksuhaldurile tähtajaks deklaratsioone esitanud, ei saanud kaebaja kuidagi teada. Kaebaja ei ole andnud OÜ-dele Rueont ega Midnight Invest juhiseid ega muul moel kontrollinud nende tegevust ega ole saanud eelnimetatutelt tagasi mootorsõidukite eest OÜ-le Rueont tasutud raha. Vastupidist ei ole maksuhaldur tõendanud, nagu ka seda, et kaebaja ning OÜ-de Rueont ja Midnight Invest juhid oleksid omavahel mingisugustes lähedastes suhetes. Põhjendamatu on maksuhalduri väide, et OÜ Rueont ja OÜ Midnight Invest ei ole tehingutest kasu saanud.
  1. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Maksumenetluses kogutud tõendid kogumis kinnitavad maksuhalduri seisukohta, et sõidukite toomise Saksamaalt organiseeris AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) ning OÜ-sid Rueont ja Midnight Invest kasutati üksnes „puhvritena“, et suurendada kaebaja sisendkäibemaksu. Kõigi autode järel Saksamaal käis AM, kes polnud väidetavate ostjate seaduslik esindaja. TK selgitas, et kõik vaidlusalused sõidukid olid komisjonimüügis ning sellisel juhul oleks nende kohta pidanud olema komisjonimüügi dokumendid, mida aga ei olnud. TK selgitas, et ostjad leitakse internetist, ent vaidlusaluste sõidukite puhul on nende hilisemad ostjad kinnitanud, et pöördusid ise tellimustega kaebaja poole. Sõidukit Audi A6 puudutav ei oma tähtsust. See tehing oli küll maksuhalduri jaoks kahtlust äratav, kuid selle osas ei olnud piisavalt tõendeid, et tõendada maksuseaduste kuritarvitusi. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et AM ja AL võisid koos sõidukid kaebajale tuua, kuna AMi seletusest selgub, et ta andis sõidukid üle AL-le Pärnu ARK-s. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu kinnitavad maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Maksuotsus on piisavalt põhjendatud tehingute mittetoimumise osas. Lisaks kaudsetele tõenditele kogumis viitab tehingute mittetoimumisele otsese tõendina ka Rueont OÜ juhatuse liikme kinnitus, et ta ei ole andnud kellelegi volitust Rueont OÜ nimel tegutsemiseks. Maksukohustuslasel lasub kohustus oma majandustehinguid dokumenteerida ja kirjendada ning ebapiisava dokumenteerimisega võtab ta endale riski, et ta ei suuda majandustehingute toimumist ja muid olulisi asjaolusid objektiivselt tõendada. Selliselt oleks vajalik olnud vähemalt OÜ Rueont väidetava esindaja AMi esindusõiguse kontrollimine ja selle dokumenteerimine.
  2. Tallinna Halduskohus rahuldas 22.05.2015 otsusega kaebuse ning tühistas MTA 29.12.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/12684-42, samuti mõistis kohus MTA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulu 1500 eurot. Maksuhaldur ei ole maksuotsuse tegemisel suutnud tuvastada piisavat hulka asjaolusid, mis annaks aluse põhjendatud kahtluseks, et kaebaja osales maksupettuses. Seetõttu tuleb eeldada kaebaja heausksust tehingute tegemisel OÜ-ga Rueont. Maksumenetluses kogutud dokumentaalsete tõendite ning asjassepuutuvatelt isikutelt saadud seletuste, samuti kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja seletuste pinnalt ei saa väita, et AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) osalemine maksupettuses oleks eluliselt usutavam kui see, et ta selles ei osalenud. Ükski asjas kogutud tõend ei viita sellele, et AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) või selle töötajad või juhid oleksid sõidukid ise Saksamaal asuvate müüjate käest soetanud, olnud Saksamaal asuvate müüjatega mistahes vahetutes kontaktides nende sõidukite soetamisega seoses või korraldanud sõidukite Saksamaalt toomist. Selles, et Saksamaalt tõi sõidukid Eestisse AM, ei ole vaidlust. Mistahes tõendid puuduvad selle kohta, kas või kuidas peeti Saksamaal asuvate müüjatega läbirääkimisi nende sõidukite soetamiseks. Ei saa väita, et neid oleks pidanud mõni AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) juht või töötaja. Samuti pole tõendeid, millest nähtuks, et AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) oleks korraldanud AMi 4
(13)3-15-290 reise Saksamaale või et raha, mille eest ta sõidukid Saksamaalt soetas, oleks pärinenud AS-lt Hansa Autokeskus või mõnelt sellega lähedalt seotud isikult. Nii kaebaja klientidelt (TE, VK, NM) maksumenetluses võetud seletuste kui TK kohtuistungil antud ütluste pinnalt on võimalik üheselt järeldada, et AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) andis AM-ile tellimuse tuua Saksamaalt konkreetne sõiduk. Seda, et sõidukit Saksamaalt soetades ja Eestisse tuues ning kaebajale üle andes tegutses AM majanduslikus mõttes kaebaja töötajana, mitte sõltumatu ettevõtja töötajana, saaks väita, kui oleks mingisugusedki tõendid, mis kinnitaks, et õiguste ja kohustuste või riskide jaotus nende vahel ei olnud iseloomulik teineteisest sõltumatutele isikutele. Seda, et AM ja TK olid omavahel tuttavad ning TK poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt varem korduvalt sõidukite (komisjoni)müügiga seotud tehinguid teinud, ei anna alust omistada AMi poolt Saksamaal sõiduki soetamisega tehtud toiminguid ja tehinguid majanduslikus mõttes AS-le Hansa Autokeskus. Mingisugust erilist tähtsust ei saa antud juhul omistada ka sellele, et AM-il ei olnud seost OÜga Rueont. Kõigi sõidukite puhul on AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) ja OÜ Rueont vahel sõlmitud kirjalikud lepingud, mille on müüja poolt allkirjastanud OÜ Rueont juhatuse liige AL. Maksuhaldurile antud seletuses on AL kinnitanud, et tema on lepingud allkirjastanud. Samuti kinnitas seda kohtuistungil antud ütlustes TK. Maksumenetluses TK-lt seletusi võttes väitis TK tõepoolest, et vaidlusalused sõidukid tõi müüki AM. Samas nähtub ka AL seletusest, et füüsiliselt viis sõiduki AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) müügiplatsile AM. Ilma, et maksuhaldur oleks kas TK või AL käest sõidukite kohaletoomise, üle andmise ja tehingutega seotud dokumentide vormistamise kohta üksikasjalikumaid küsimusi küsinud, ei saa väita, et nende isikute seletustes oleks olnud mingisugune põhimõtteline vastuolu. Ka maksuotsuses ei ole väidetud, et TK kaebaja töötajana poleks AL-ga üldse kohtunud või et lepingutel ei oleks AL allkirjad. Lisaks sellele tasus AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) OÜ-le Rueont sõidukite eest esitatud arvete alusel pangaülekandega, olles sellega müüja isikusamasuse mõistlikult tuvastanud. Juba maksuhaldurile antud seletustes väitis TK, et tema mulje kohaselt oli AM OÜ Rueont töötaja. Olukorras, kus kirjalik müügileping sõlmiti juhatuse liikmega ja raha maksti pangaülekandega pärast kauba (sõidukite) kättesaamist, ei olnud tegelikult TK-l mingit vajadust kontrollida seda, kas või mil moel on AM seotud OÜ-ga Rueont. AMi esindajana maksuhalduri juurde ilmunud Monika Meerentsi ja AL seletused puudutavad enamjaolt vaadeldava tehinguahela osi enne sõidukite müüki AS-le Hansa Autokeskus. Nende isikute seletused on tõepoolest vastuolus osas, mis puudutab seda, kuidas sõidukid leiti, kes kellele ja kuidas andis üle raha, kuidas tehinguid üldse finantseeriti jne. Samas ei tulene ei MM ega AL seletustest, et sõidukite Saksamaalt soetamisega oleks olnud seotud kaebaja töötajad või juhid või et sõidukite soetamiseks oleks raha saadud viimastelt või et OÜ Rueont pangakontolt välja võetud raha oleks osaliselt või täielikult kaebajale või kaebajaga seotud isikutele tagasi liikunud. Maksuotsuses esile toodud vastuoludel AMi esindaja ja AL seletustes, samamoodi nagu sellel, et maksuhaldurile teada olevatel andmetel ei saanud AM-il ega AL-l olla raha, mille eest sõidukeid Saksamaalt tuua, ei ole erilist kaalu väitmaks, et maksupettusega on seotud kaebaja. TK väitis kohtuistungil, et AM ja AL on aja jooksul toonud korduvalt AS-le Hansa Autokeskus sõidukeid komisjonimüüki. Seega on pigem usutav, et AM oligi isik, kes elatus nö ühe-kahe sõiduki kaupa Lääne-Euroopast sõidukite toomisest ning võis seejuures sõidukite soetamisel maksukoormuse vähendamiseks soetada need endaga seotud juriidilise isiku nimel ning jätta edaspidi sellega seotud maksukohustused täitmata. Äsja esitatud põhjusel ei sobi kaebaja pahausksuse iseloomustamiseks ka see, et sõidukite müügitehingud olid OÜ Rueont jaoks pigem kahjumlikud. Põhimõtteliselt on maksuhaldur õigesti leidnud, et sõidukite 5
(13)3-15-290 Saksamaalt soetamise maksumuse ja lõpuks kaebajale edasimüügihinna vahe oli ebamõistlikult väike ega saanud katta sõidukite Saksamaalt toomise kulusid ning anda kas mõlemale või ühele ahelas osalenud vahelülile mõistlikku majanduslikku kasumit. See argument ei ole aga asjassepuutuv eeldusel, et OÜ Rueont või OÜ Midnight Invest olidki oma äri üles ehitanud selliselt, et kasum ning veokulud kaeti deklareerimata ja tasumata jäetud käibemaksu arvelt, sest kuigi nad käibemaksu riigile ei tasunud, nõudsid nad selle arvega sisse oma ostjalt. Selle teooria kohaselt ei saa vahelülide äriloogika hindamisel käsitada müügihinnana mitte käibemaksuta müügihinda, vaid reaalselt ostjalt saadud raha, sest käibemaksu polnud vahelülidel plaaniski riigile tasuda. Kaebaja maksupettuses osalemise kohta kahtlustäratavaks ei saa pidada ka seda, et kaebaja kas sõlmis sõidukite müügilepingud enne nende soetamist OÜ-lt Rueont või asus neid müüma enne seda. Kuivõrd TE, VK ja NM seletustes pole mingit põhjust kahelda, siis on ilmne, et initsiatiiv konkreetsete sõidukite saamiseks tuli neilt. Selleks, et klient endale kindlustada, nõudis kaebaja ettemaksu, mis on majanduslikult igati loogiline. Ebaloogiline pole ka selle ettemaksu nõudmine enne kauba soetamist. Kuna tegemist oli Saksamaa müügiportaalis avaldatud parameetritega sõidukiga, võis kaebaja esitada oma kliendile ka konkreetse pakkumuse, näidates ära sõiduki tehnilised andmed. Mõnevõrra suurema kahtluse tekitab see, et sõiduki Mercedes-Benz E250 CDI puhul on TK juba 08.11.2012 e-kirjas VK-le väitnud, et sõiduk on ostetud, samas kui AM OÜ Midnight Invest juhatuse liikmena soetas selle sõiduki Saksamaa müüjalt alles 14.11.
  1. Samas nähtub OÜ Midnight Invest kodulehelt, et esimese makse Saksamaa müüjale on OÜ Midnight Invest teinud juba 07.11.
  2. Seega on usutav, et AM, tehes sõiduki eest Saksamaal ettemaksu, teatas sellest ka TK-le, misjärel sai viimane oma kliendile kinnitada, et viimase poolt soovitud sõiduk tõepoolest saabub. Samas ei saa tähelepanuta jätta, et eelnimetatud kahtlase asjaolu kohta ei ole maksuhaldur ei TK-lt ega AM-ilt mistahes selgitusi küsinud. Põhjendatud kahtlusest maksupettuses osalemise kohta saab rääkida juhul, kui maksuhaldur on vähemalt minimaalsed tema võimuses olevad toimingud asjaolude kindlakstegemiseks teinud, s.h püüdnud saada asjassepuutuvatelt isikutelt asjakohaseid selgitusi. Kohus nõustub, et vastustaja esitatud tõenditest ei nähtu tegelikult, miks ei võetud asjaolude kohta seletust AM-ilt. Antud asjas on ilmne, et AM oli kogu tehinguahela toimimise seisukohast kesksemaid isikuid, kellelt saadav teave andnuks tõenäoliselt oluliselt parema võimaluse hinnata, kui tõenäoline on, et kaebaja maksupettuses osales. AM seletus ei ole ühelgi juhul tõend, mille esitamist saaks nõuda kaebajalt. Seejuures ei ole maksuhaldur ka kaebaja juhtidelt ja töötajalt seletusi võttes eriti üksikasjalikult suhete ja asjaajamise kohta AM-iga küsinud. Kokkuvõttes on see viinud õigusvastase maksuotsuse tegemiseni. Kaebaja selgitus tehingute tegemise majandusliku loogika kohta on usutav. Kliendi jaoks tekitab n-ö kindlat müügikohta omav sõidukimüüja usaldust ning pigem eelistatakse sõidukeid osta selliselt müüjalt. Seega on ilmne, et näiteks AMi äri oli märksa edukam, kui ta sai oma kaupa müüa kaebaja müügiplatsil, sest iseendale kliente leida olnuks keerulisem. Vastutasuks selle eest on loogiline, et kaebaja jättis selle riski, et toodud sõiduk jääb müügiplatsile seisma ja seda ei õnnestu kohe realiseerida, sõiduki Saksamaalt tooja kanda. Kõige kahtlasem liigutus nende kolme vaatlusaluse sõidukiga seoses on see, et kaebaja andis Audi Q7 üle oma kliendile oluliselt varem, kui oli selle soetanud OÜ-lt Rueont. Mõlema Mercedes-Benz tüüpi sõiduki puhul toimus lepingu sõlmimine OÜ-ga Rueont ning sõiduki üle andmine vastavalt TE-ile ja VK-le samal päeval. Kuivõrd maksuhaldur Audi Q7 eelnimetatud asjaolu kohta TK-lt ega AM-ilt seletust küsinud ei ole, on see kahtlus jäänud mõistlikult kontrollimata ega saa seetõttu olla maksupettuses osalemise põhjendatud kahtluse kaalukaks elemendiks. 6
(13)3-15-290 TK maksuhaldurile esitatud väited, et sõidukite ostjad leiti internetikuulutuse kaudu, ei olnud otseselt vale. Samas ei nähtu TK-le esitatud küsimusest, milliseid dokumente talle näidati. Kasutatud sõidukite müügikoha töötajalt ei saa eeldada, et ta mitu kuud pärast tehingute toimumist sõiduki ostudokumentide põhjal kohe oskaks vastata, kellele sõiduk müüdi või kuidas klient leiti. TK vastas kõigi sõidukite kohta, et ostjad leiti internetikuulutuste kaudu, mis arusaadavalt oligi kaebaja tavaline klientide leidmise viis. Konkreetsete sõidukite müügitehingute kohta saaks TK ütlustest mingeid põhjalikumaid järeldusi teha, kui tema käest oleks konkreetselt küsimusi küsitud nende sõidukite edasimüügidokumentide põhjal või oleks küsitud konkreetsete ostjate (TE, OÜ Edulink, NM) kohta. Raha liikumine OÜ-de Midnight Invest ja Rueont kontodel ei anna täiendavat alust kahtluseks, et maksupettusega on seotud kaebaja. Kummalise asjaajamise neis äriühingutes on maksuhaldur õigesti välja toonud, ent samavõrd võis see olla tingitud OÜ Midnight Invest ja OÜ Rueont soovist varjata enda poolt toime pandavaid maksuõigusrikkumisi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. Maksu- ja Tolliamet palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 22.05.2015 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme (

§ 61

lg 1, § 157 lg 1 ja § 158 lg 1), mistõttu on maksuotsus õigusvastaselt tühistatud. Maksumenetluses kogutud tõenditega on piisavalt tuvastatud kaebaja osalemine maksupettuses ehk kaebaja tahtlus saada lubamatut maksueelist. Halduskohus on ebaproportsionaalselt vähe pööranud tähelepanu tehingutega seotud isikute ütlustele, täpsemalt sellele, et isikute ütlused on ajas muutuvad kaebajale soodsamas suunas. Algselt väitsid kõik tehingu pooled maksumenetluses, et tegemist on komisjonimüükidega. Kontrollaktile esitatud eriarvamuses „vihjas“ kaebaja esmakordselt, et tegemist võis olla tellimustega, seda konkreetselt väitmata. Alles kaebuses asus kaebaja positsioonile, et komisjonimüüki toodud sõidukite asemel on tegemist koostööpartnerilt tellitud ja Saksamaalt pärinevate sõidukitega. Teineteisest sõltumatute äriühingute puhul on majanduslikult ebaloogiline, et Audi Q7 tehingu puhul anti sõiduk kliendile üle ning alles pärast seda toimus selle registreerimine OÜ Rueont nimele. Toimunud edasi-tagasi registreerimine sai vajalik olla üksnes maksuhaldurile esitletud tehinguahela kunstlikuks tekitamiseks. Kogutud tõenditest nähtub, et maksuotsuses kirjeldatud skeemi abil oli AS-l Hansa Autokeskus võimalik osta sõidukid praktiliselt sama hinna eest, nagu neid müüdi Saksamaa autoportaalis ilma lisanduvaid kulusid (transport Eestisse) kandmata. Kaebaja on kohtumenetluses avaldanud, et kontrollis sõidukite hinda. On selge, et kaebaja organiseeris ise sõidukite toomise läbi „puhverfirmade“, saades seeläbi selge maksueelise. Kogutud tõenditest nähtuvalt oli tehinguahela käivitajaks AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel), kellelt tuli initsiatiiv nii sõidukite tellimise kui ka hinna aspektist. Halduskohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et maksuhaldur oleks pidanud sõidukite tellimise asjaolude kohta isikutelt täiendavaid küsimusi küsima. Maksumenetluses väitsid isikud üheselt komisjonimüügi toimumist, mistõttu ei olnud maksuhalduril äratuntavat vajadust hakata uurima sellel hetkel hüpoteetiliste sõidukite Saksamaalt tellimise asjaolusid. Selleks puudus vajadus ka pärast eriarvamuse saamist. Halduskohus ei ole käsitanud mitmeid maksuotsuses toodud asjaolusid, mis samuti koosmõjus osundavad kaebaja osalemisele vaidlusaluses sõidukite ostu-müügi skeemis, ning 7

(13)3-15-290 põhjendanud, kuidas need suhestuvad halduskohtu lõppjäreldustega (nt vastuolud AMi ja TK seletustes). Maksuotsuses on toodud välja piisav põhjendatud kahtlus kaebaja osalemise kohta maksupettuses, mis tingib tõendamiskoormuse ülemineku kaebajale MKS § 150 lg 1 alusel. Maksumenetluses kogutud tõendid näitavad, et sõidukite toomise Saksamaalt organiseeris kaebaja. OÜ-d Rueont ja OÜ-d Midnight Invest kasutati puhvritena, et suurendada kaebaja sisendkäibemaksu.
  1. AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Vastustaja ei ole põhjendanud väidet, et halduskohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme. Väited halduskohtu põhjendamiskohustuse rikkumisest on alusetud. Vastustaja paljasõnaline väide kaebaja maksupettuses osalemisest ei ole piisav selleks, et kinnitada väidet tahtlusest saada lubamatut maksueelist või sellise eelise eesmärgil tehingute tegemist. Ükski kohtule esitatud tõend eraldiseisvalt ega koostoimes ei kinnita seda, et kaebaja oleks otse suhelnud Saksamaa äriühingutega, kuidagi faktiliselt saavutanud sõidukite üle kontrolli koheselt nende võõrandamisest Saksamaa ühingute poolt ja kontrollinud sõidukeid alates nende võõrandamisest Saksamaal nagu õiguslik või majanduslik omanik. Olukorras, kus maksuhaldur ei ole küsitlenud piisavalt TK ja on täielikult jätnud küsitlemata AMi, ei ole korrektne vastustaja väide, et isikute ütlused on ajas muutunud kaebajale soodsamas suunas. Apellatsioonkaebuses on esitatud tegelikkusele mittevastav väide, justkui oleks kõik tehingupooled väitnud, et tegemist oli komisjonimüükidega. Sellist väidet ei sisaldu üheski TK antud vastuses. Apellatsioonkaebuses on esitatud uus väide, et Audi Q7 anti kliendile üle ja alles siis toimus selle registreerimine Rueont OÜ nimele, samuti väide autode edasi-tagasi vangerdusest. Need väited on tõendamata ning põhjendatud ei ole, miks neid ei esitatud maksuotsuses. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et tõendamiskoormus on üle läinud kaebajale.
  2. AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti vastustajalt välja mõistmata õigusabikulud summas 780 eurot ning teha selles osas uus otsus, millega mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõiv summas 463 eurot ning kantud õigusabikulud summas 1814 eurot. Kohus on vääralt tõlgendanud

§ 108lg-t 1.

Halduskohus on ebamõistlikuks pidanud kaebaja kantud õigusabiteenusega seotud kulusid 43% ulatuses ehk pea pooles ulatuses. Selline praktika on esmakordne, seda ei toeta

§ 109lg 6 ning menetluskulusid ei ole ülepaisutatuks pidanud ka vastustaja.

Kuigi kohus jättis kaebaja täiendavate tõendite esitamise/kogumise taotluse osaliselt rahuldamata, rahuldati see siiski vastustajalt võõrkeelsete dokumentide ning SCAC päringute väljanõudmise osas, mistõttu ei saa väita, et kaebaja taotlused olid suures ulatuses põhjendamatud. Sõidukulude arvestuses on kaebaja lähtunud mitte ainult auto kasutuse-, bensiini- ja parkimistasu kuludest, vaid ka osalisest ajakulust. Kohtupraktika kohaselt ei ole esindaja sõiduaja eest põhjendatud küsida lepingus näidatud tunnihinda ning sellist kulutaotlust ei ole kaebaja ka esitanud. Sõidukulud on olnud mõistlikus suuruses ja põhjendatud. 9. Maksu- ja Tolliamet palub kirjalikus vastuses jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus on õigesti vähendanud taotletava menetluskulu suurust. Kaebaja on soovinud üksnes

§ 108

lg 1 kohaldamist ja järgnevate täpsustavate sätete tähelepanuta jätmist, mis aga kehtiva õiguse kohaselt ei ole võimalik. Määravat tähtsust ei oma see, mida avaldas menetluskulude kohta vastaspool. Eksitav on kaebaja väide, et tema täiendavate 8

(13)3-15-290 tõendite esitamise/kogumise taotlus on osaliselt rahuldamata jäetud ja rahuldatud võõrkeelsete dokumentide ning SCAC päringute väljanõudmiseks. Halduskohus andis 28.04.2015 määruses vastustajale korralduse SCAC päringutele esitatud vastuste ja tõlgete esitamiseks. Muud kaebaja taotlused jättis kohus rahuldamata. Mitmed kaebaja tõendite taotlused osutusid põhjendamatuks. Sisuliselt jäi kaebaja taotlus täiendavate tõendite esitamiseks rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus on seisukohal, et MTA apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on apelleeritud osas seaduslik ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 201 lg 4 alusel. Rahuldada tuleb aga AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) vastuapellatsioonkaebus, sest halduskohus on eksinud kohtuotsuse põhjendamise kohustuse osas kaebaja menetluskulude vähendamisel.

  1. Esmalt lahendab ringkonnakohus MTA apellatsioonkaebuse (I), seejärel AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) vastuapellatsioonkaebuse (II) ning lõpuks jagab menetluskulud apellatsiooniastmes (III). I
  2. MTA apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Halduskohus ei ole ebaõigesti hinnanud tõendeid ega rikkunud kohtumenetluse norme. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et maksuhaldur ei ole maksuotsuse tegemisel suutnud tuvastada piisavat hulka asjaolusid, mis annaks aluse põhjendatud kahtluseks, et kaebaja osales maksupettuses. Seetõttu tuleb eeldada kaebaja heausksust tehingute tegemisel OÜ-ga Rueont. Halduskohus leidis põhjendatult, et vastustaja kogutud tõendid ei ole piisavad väiteks, et kaebaja teadis või pidi teadma, et talle vaidlusaluste sõidukite tegelikuks müüjaks ei olnud OÜ Rueont.
  3. Halduskohus ei ole pööranud ebapiisavalt tähelepanu asjas ütlusi andnud isikute seletustele. Ringkonnakohtu hinnangul tähtsustab maksuhaldur üle isikute seletuste väidetavat vastuolulisust selles, kas sõidukid toodi komisjonimüüki või telliti Saksamaalt. Vaadates isikute ütlusi täpsemalt, selgub, et seletusi andnud isikud on võinud erinevalt sisustada mõistet „komisjonimüük“ ning tegelikkuses ei ole keegi eitanud, et sõidukeid toodi müüki ka Saksamaalt. Tähele tuleb panna, et ühegi isiku seletusest ei nähtu, et vaidlusalused sõidukid oleks Saksamaalt ostnud ja Eestisse toonud kaebaja. TK poolt 03.04.2013 antud seletuste (I kd tl 143-150) kohaselt: „Inimesed ise toovad sõidukeid müüki, meil on kliendiandmebaas, kus on kirjas, milliste sõidukite vastu võiks inimestel huvi olla. Kui sõidukid tulevad meile müüki, siis võtan ühendust kliendiga ja pakun neid sõidukeid“. Sellest seletusest ei saa teha kuidagi järeldust, nagu tuleks sõidukid n-ö komisjonimüüki ainult Eestist. Sellist järeldust ei saa teha ka TK samas antud vastustest, et nemad ise välismaalt sõidukeid ei too. TK poolt öeldu mõte on olnud see, et AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) pole ise Saksamaalt autosid Eestisse ostnud ega toonud, mitte et nad selliseid autosid siin edasi ei oleks müünud. Sellisel seisukohal on kaebaja olnud läbivalt maksumenetluses ja kohtumenetluses. AL poolt 09.04.2013 antud seletusest (I kd tl 152-156) nähtuvalt viis AM sõidukid pärast registreerimiseelsete ülevaatuse aktide tegemist AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) komisjonimüüki. Ringkonnakohtu arvates ongi „komisjonimüügi“ all silmas peetud lihtsalt kasutatud autode müüki, sõltumata sellest, kas need tulid müüki Eestist või Saksamaalt või kas keegi klientidest oli eelnevalt konkreetsete sõidukite vastu huvi tundnud. Niisiis ei ole tehingutes osalenud isikute ütlused olnud vastuolulised või ajas muutuvad määral, millest 9

(13)3-15-290 saaks tuletada maksupettuse kahtluse. Veelgi enam – põhjendatud on halduskohtu osutus olulisele puudusele maksumenetluses, mis seisnes AM-ilt seletuste võtmata jätmises. Asja materjalidest ei nähtu, et isik oleks maksuhaldurile olnud kättesaamatu, kuna isikut esindas maksumenetluses jurist Monika Meerents (I kd tl 168-169), kes seletuste võtmise ajal oli korduvalt telefoni teel ühenduses AM-iga. Olukorras, kus maksumenetluses ei ole küsitud üksikasjalikke küsimusi sõidukite kohaletoomise, üleandmise ja tehingutega seotud dokumentide vormistamise kohta asjasse puutuvalt võtmeisikult, ei saa väita, et isikute seletustes oleks põhimõttelisi vastuolusid.
  1. Mis puudutab Audi Q7 tehingut ning sõiduki kliendile üleandmist enne sama sõiduki registreerimist OÜ Rueont nimele, siis seda on ammendavalt analüüsinud halduskohus otsuse p-s
  2. Halduskohus leidis, et kuivõrd maksuhaldur ei ole eelnimetatud asjaolu kohta TK-lt ega AM-ilt seletust küsinud, on see kahtlus jäänud mõistlikult kontrollimata ega saa seetõttu olla maksupettuses osalemise põhjendatud kahtluse kaalukaks elemendiks. Ärilist koostööd tegevate teineteisest sõltumatute ettevõtjate vahel on vastastikune usaldus normaalne ning tehingute täitmise käigus iga toimingu taasesitamist võimaldaval viisil dokumenteerimine ei ole sageli vajalik ega mõistlik. Seda, kas praegusel juhul oli selliseks usalduseks OÜ Rueont ja kaebaja vahel mõistlik põhjus, ei ole maksuhaldur tegelikult kontrollinud. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Maksuhaldur on oma eelnimetatud kahtluse jätnud täielikult kontrollimata ega ole asjaosalistele andnud võimalust äripraktikat selles osas selgitada.
  3. Halduskohtu otsus on üles ehitatud loogikal, et samavõrra kui maksuhalduri kahtlus, et kaebaja osales maksupettuses, on põhjendatud ka seisukoht, et kaebaja maksupettuses ei osalenud, ent maksuõigusrikkumised panid toime OÜ Rueont või OÜ Midnight Invest. Arvestades seda seisukohta, on halduskohus Saksamaalt müüki toodud sõidukite hinna osas otsuse p-s 26 veenvalt selgitanud, et OÜ Rueont või OÜ Midnight Invest olidki oma äri üles ehitanud selliselt, et kasum ning veokulud kaeti deklareerimata ja tasumata jäetud käibemaksu arvelt, sest kuigi nad käibemaksu riigile ei tasunud, nõudsid nad selle arvega sisse oma ostjalt. Selle teooria kohaselt ei saa vahelülide äriloogika hindamisel käsitada müügihinnana mitte käibemaksuta müügihinda, vaid reaalselt ostjalt saadud raha, sest käibemaksu polnud vahelülidel plaaniski riigile tasuda. Selles kontekstis osutuski AS-l Hansa Autokeskus (likvideerimisel) võimalikuks osta sõidukid sarnase hinna eest, nagu neid müüdi Saksamaa automüügiportaalis. Asjas ei ole kogutud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) pidi olema teadlik, et ilma pettuseta ei ole võimalik vastavat tulemust saavutada.
  4. MTA apellatsioonkaebuse p-des 2.8.5 ja 2.8.6 esitatud etteheiteid seonduvalt mõiste „komisjonimüük“ sisustamisega on ringkonnakohus käsitanud juba oma otsuse p-s
  5. Apellatsioonkaebuse p-s 2.8.8 välja toodud TK ja AMi vastuolulised selgitused ei anna alust ümber lükata halduskohtu järeldusi, sest nagu ringkonnakohus otsuse p-s 12 märkis, ei olegi maksuhaldur AM-ilt isiklikult üldse seletust võtnud. Seetõttu ei saa tema esindaja poolt antud üldsõnalistest ja ehk ka ebatäpsetest selgitustest teha kaugeleulatuvaid järeldusi maksupettuse toimepanemise või toimepanemise kahtluse kohta AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) poolt. MTA on nii TK kui ka AMi esindaja küsitlemisel olnud pealiskaudne.
  6. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et MTA apellatsioonkaebus tuleb

§ 200p 1 alusel jätta rahuldamata.

Ükski asjas kogutud tõend ei viita sellele, et AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) oleks vaidlusalused sõidukid ise Saksamaal asuvate müüjate käest soetanud, olnud Saksamaal asuvate müüjatega kontaktis või korraldanud vahetult sõidukite Saksamaalt toomist. Selles, et Saksamaalt tõi sõidukid Eestisse AM, ei ole vaidlust. Puuduvad tõendid selle kohta, kes ja kuidas pidas läbirääkimisi Saksamaal asuvate müüjatega nende sõidukite 10

(13)3-15-290 soetamiseks. Samuti pole tõendeid, millest nähtuks, et AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) oleks korraldanud AMi reise Saksamaale või et raha, mille eest ta sõidukid Saksamaalt soetas, oleks pärinenud AS-lt Hansa Autokeskus. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et MTA kahtlus AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) osalemise kohta maksupettuses ei ole piisavalt põhjendatud ning tõendamiskoormus ei ole kaebajale üle läinud MKS § 150 lg 1 alusel. II 18. Rahuldada tuleb AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) vastuapellatsioonkaebus. Halduskohtus taotles kaebaja 463 euro suuruse riigilõivu ning 1814 euro suuruse õigusabikulu välja mõistmist. Halduskohus tuvastas, et õigusabikulu vastab umbes 20 tunnile esindaja tööle ja hõlmab lisaks 150 euro suurust kulu seoses kohtuistungile sõitmisega. Halduskohus vähendas

§ 109

lg 6 alusel kaebaja menetluskulusid ja mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja 1500 eurot. Halduskohus leidis, et ebamõistlikult suur oli kaebaja esindaja sõidukulu kohtuistungile. Teiseks vähendas kohus õigusabikulu, kuna kaebaja esitatud täiendavate tõendite asja juurde võtmise ja kogumise taotlused jäeti suures osas rahuldamata.

  1. Asjaolu, kas MTA esindaja pidas kaebaja poolt kohtuistungil või pärast seda esitatud menetluskulusid ülepaisutatuks või mitte, ei oma asjas tähendust, kuna menetluskulude põhjendatuse üle otsustab kohus. Samamoodi ei oma iseenesest tähendust protsendi suurus, mille osas otsustas halduskohus jätta menetluskulud vastustajalt välja mõistmata. Oluline on üksnes, kas taotletud menetluskulud on kantud ja põhjendatud. Praegusel juhul ei ole halduskohus ringkonnakohtu arvates piisavalt põhjendanud, miks tuli kaebaja menetluskulusid vähendada peaaegu poole võrra.
  2. Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kohus põhjendatud kuluks pidanud riigilõivu summas 463 eurot. Seega arvestades taotletud õigusabikulude suurust kogusummas 1814 eurot, on kohus pidanud mõistlikuks ja vajalikuks kuluks õigusabile vaid summat 1037 eurot. AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) on taotlenud 07.05.2015 menetluskulude nimekirjas arve nr 18/2015/Õ alusel maksuotsusele kaebuse koostamisega seotud kulude väljamõistmist kokku 11 h ulatuses, arve nr 61/2015/Õ alusel MTA vastusega ja tõenditega tutvumisega seotud õigusabikulude väljamõistmist 1 h 20 min ulatuses ning taotluse ja seisukoha koostamise eest MTA seisukohale 22.04.2015 õigusabikulude väljamõistmist kokku 4 h ulatuses. 11.05.2015 menetluskulude nimekirjas on kaebaja taotlenud kohtuistungi ettevalmistamisega seotud õigusabikulude väljamõistmist 1 h ulatuses ning kohtuistungil osalemisega seotud õigusabikulude väljamõistmist 2 h 45 min ulatuses. Täiendavalt on kaebaja taotlenud kohtuistungil osalemisega seotud sõidukulude eest hüvitust 150 eurot (koos käibemaksuga).
  3. Ringkonnakohtu arvates saab kaebaja menetluskulusid õigusabile pidada põhjendamatuteks vaid osas, mis puudutas tema poolt kohtule esitatud täiendavate tõendite kogumise taotlust, mis jäi halduskohtu poolt osaliselt rahuldamata. Muus osas on kaebaja kulutused õigusabile olnud põhjendatud ja mõistlikus suurusjärgus, arvestades vaidluse raskust ja mahtu ning kohtupraktikat sarnastes vaidlustes. Kokku oli 22.04.2015 ja 23.04.2015 taotluste esitamiseks õigusabi kuluarvestuses 4 h ehk 384 eurot (koos käibemaksuga). Seega on põhjendatud vähendada kaebaja menetluskulusid, arvestades, et kohus rahuldas kaebaja taotluse osaliselt, 2 h ulatuses ehk 192 euro võrra (koos käibemaksuga).
  4. Kaebaja 11.05.2015 taotluses arve nr 69/2015/Õ põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja sõidukulu arvestuses lähtunud vaid auto kasutus-, bensiini- ja parkimistasu kuludest, vaid ka 11

(13)3-15-290 osalisest ajakulust ehk mitme kulu kombinatsioonist. Arvelt nähtuvalt on kaebaja lepingulise esindaja tegevuskohast kohtus käimiseks Pärnu-Tallinn-Pärnu kulunud kokku 250 km ning selle eest arvestatud kulu 150 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja sõidukulu üle hinnanud. 23. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-67-14 p-s 34 on kohus leidnud, et: „Kolleegium viitab kõigepealt asjaolule, et KKT menetluskulusid tõendavatest dokumentidest nähtuvalt on õigusabi osutamise hulka arvatud ka kohtuistungile sõitmise aeg, mis on tasustatud vastavalt advokaadi tavapärasele tunnitasule (VI kd, tl 55 pöördel). Kolleegiumi varasemast praktikast tulenevalt võib tasu esindaja istungile sõitmise ajakulu eest käsitada teatud juhtudel menetluskuluna. Kuigi vastav regulatsioon

-s puudub, saab esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest makstava tasu menetluskuluna väljamõistmisel rakendada analoogiat riigi õigusabi seadusest tuleneva riigi õigusabi hüvitamise korraga (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-66-12, p 16).“ Kuni 30.04.2015 kehtinud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra p 47 alap 3 sätestas, et kui riigi õigusabi osutamise koht asub advokaadibüroo, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab, asukohast vähemalt 40 kilomeetri kaugusel, makstakse advokaadi põhjendatud taotlusel tema poolt riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda, 25 eurot, kui riigi õigusabi osutamise koht asub 101 kuni 150 kilomeetri kaugusel. Punkti 54 kohaselt hüvitatakse advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud advokaadi põhjendatud taotlusel summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Ehkki vastav regulatsioon kaotas kehtivuse 01.01.2015 (vt ka Riigikohtu üldkogu otsust asjas nr 3-2-1-40-15) ja halduskohtu istung asjas toimus 07.05.2015, saab ringkonnakohtu arvates viidatud summad siiski analoogia alusel orientiiriks võtta. Seda arvestades saab kaebaja esindaja mõistlikuks sõidukuluks arvestada 50 eurot aja eest ja 75 eurot muude kulude (bensiin, parkimine, autokasutus) eest, s.o kokku 150 eurot (koos käibemaksuga), nagu kaebaja ongi taotlenud. 24. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja põhjendatud õigusabikuludeks esimese astme kohtumenetluses oli 1814 – 192 = 1622 eurot, mille lisandub tasutud riigilõiv summas 463 eurot. Kokku tuleb vastustajalt seega kaebaja kasuks välja mõista 2085 eurot. III 25.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Et MTA apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja ringkonnakohus rahuldab AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) vastuapellatsioonkaebuse, tehakse lahend MTA kahjuks ning AS Hansa Autokeskus (likvideerimisel) menetluskulud tuleb MTA-lt välja mõista. 26. Apellatsiooniastmes on kaebaja kandnud menetluskulusid kokku 816 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohtule on esitatud põhjendatud taotlus koos kulu kandmist tõendavate dokumentidega (II kd tl 110-115). Dokumentidest nähtuvalt on esindaja teinud tööd kokku 8 tundi ja 30 minutit, mida ei ole ringkonnakohtu hinnangul menetluse mahtu (esitatud vastuapellatsioonkaebus, vastus MTA apellatsioonkaebusele ning seisukoht MTA vastusele vastuapellatsioonkaebuse kohta) arvestades ülemäära. Kulud on põhjendatud ja kantud ning tuleb MTA-lt kaebaja kasuks välja mõista. MTA võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. 12

(13)3-15-290 /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.