Obsah (11)

§ 231§ 164§ 436§ 657§ 442§ 459§ 162§ 163§ 190§ 179§ 652

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.2016, Tallinn Tsiviilas

§-de 497 ja 459 alusel. Riigikohus on leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(

1. te)varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (lahend nr 3-2-1-33-11). 4 8. Kohus asus seisukohale, et antud juhul on väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks asjaolu, et väljamõistetud elatise summa on alla seaduses sätestatud minimaalsuuruse ja praeguseks ajaks on lapse vajadused oluliselt kasvanud. Kohus luges üldtuntud asjaoluks selle, et lapse vajadused suurenevad seoses lapse kasvamisega. 9. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lõike 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Hageja nõuab täpsustatud avalduses kostjalt elatist summas 295 eurot kuus (t II kd lk 13). Arvestades VV 28.11.2013 määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lõiget 1 on alates 01.01.2015 kuutasu alammääraks 390 eurot, mistõttu ületab hageja nõue tunduvalt elatise alammäära. 10. Ülalpidamise ulatuse sätestab PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12, punkt 15). Kolleegium on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lõike 1 järgi üldjuhul pool VV kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Kuivõrd hageja nõuab kostjalt elatist üle miinimummäära, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud hagejal tõendada (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-78-13, punkt 15). 11. Lapse elulaad sõltub tema vanemate sissetulekust ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ja seetõttu ka lapse ülalpidamise ulatust. Seega tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada nii lapse vajaduste kui vanemate võimalustega. 12. Põhjendatud ja tõendatud on pangakonto väljavõtetega (t I kd lk 44
2. jj)ning korteriarvestuse tõenditega (t I kd lk 11) kulud ühe inimese kohta kuus järgnevalt: eluasemekulud (56.48 eurot), Tele2 kulud (6.75 eurot), Eesti Energia AS kulud (8.87 eurot) ja kaabeltelevisiooni STV kulud (6.30 eurot), kokku 78.40 eurot. 13. Kostja vaidles vastu toidukulule 230 eurot kuus. Kostja sõnul on hageja koolilaps ja sööb koolis tasuta. Hageja ei ole kohtule vastupidist tõendanud. Kostjale on arusaamatu, miks tema kulud toidule on kuus 120 eurot, kuid 11-aastase lapse toidukulud on 230 eurot kuus. Seoses lapse kiire kasvu ja korvpallitreeningutega on lapse energiavajadus suurenenud ning suurenenud on ka kulud söögile. Kohus võib teha otsustuse oma siseveendumuse kohaselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 233 alusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-169-13, punkt 21) ning arvestas hageja põhjendatud toidukuluks 180 eurot kuus.

1. Arvestades asjaoluga, et inimene hoolitseb oma hügieeni eest, tarvitab pesemisvahendeid, vajab aeg-ajalt ravimeid, pidas kohus hageja põhjendatud kuluks nimetatud kuluartiklile 20 eurot kuus. 5
2. Kuluartiklit koolitarvetele, raamatutele, last arendatavatele õppevahenditele ei ole hageja tõendanud. Siiski luges kohus põhjendatud kuluks 20 eurot kuus, kuna koolis käivale lapsele on koolitarbed (pliiatsid, pastakad, vihikud jne) vajalikud. Inglise keele õppes on hageja seaduslikule esindajale väljastatud 25.02.1015 arve summale 17 eurot maksetähtajaga 11.03.2015 (t I kd lk 9), kuid hageja esindaja pangakonto väljavõttest ei nähtu nimetatud arve tasumist, samuti ei ole kohtule esitatud arve tasumist tõendavat dokumenti. Kuivõrd hageja nõuab kostjalt elatist tunduvalt üle miinimummäära, siis lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud tuleb hagejal tõendada (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-78-13, punkt 15). Hageja seda teinud ei ole, seega on inglise keele kulu tõendamata.
3. Hageja palus kostjalt välja mõista korvpallitreeningutega seotud kulud 80 eurot. Kohus on tuvastanud hageja esindaja pangakonto väljavõttest, et Tallinna Linnakantselei on hüvitanud hageja huvi- ja sporditegevusega seotud kulud (2x70 eurot, t I kd lk 25, 26). Kohus lisas, et Riigikohtu praktika kohaselt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär (2x195eurot). Selline rahasumma katab eelduslikult kõik lapse tavapärased vajadused, sh tavapärased kulutused tervisele, teda arendavatele tegevustele ja hobidele, sh sporditreeningutele ja -varustusele. Hobide valikul tuleb otsustada võimalusega sellega seotud kulusid katta. Kohus luges põhjendatud korvpallitreeningute (sh laagrites ja võistlustel osalemise) kuluks 40 eurot.
4. Hageja on loobunud lauanõude ja kodutekstiili kuludest ning kohus nende kuludega ei arvestanud (t I kd lk 38). Kulu tehnikale, remondile, mööblile, koduelektroonikale ei saa lugeda igakuiseks kuluks elatise mõistes, mistõttu kohtu hinnangul ei ole põhjendatud nimetatud kulude kostjalt väljamõistmine.
5. Asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning kasvueas lapse garderoobi uuendamine on hädavajalik, on üldtuntud asjaolu, mida

§ 231lõike 1 kohaselt ei ole vaja tõendada.

Kohus luges lapse kulu riietele ja jalatsitele 40 eurot kuus mõistlikuks.

1. Kohus luges ebamõistlikuks kuluks vaba aja ja taskuraha 11-aastasele lapsele 40 eurot kuus. Hageja väitis, et nimetatud kuluartikli alla käivad teatri- ja kinopiletid, ujula kasutamine ja taskuraha. Asja materjalide kohaselt on lapse isa tasunud korrapäraselt lapsele elatist, mis kohtu hinnangul sisaldab ka taskuraha. Kas ja kui palju vanem lapsele taskuraha võimaldab sõltub selle vanema otsusest, kellega laps viibib. Kohus pidas põhikoolis käiva lapse mõistlikuks vaba aja ja taskuraha kuluks 21.60 eurot.
2. Kohus rõhutas, et elatise puhul ei kuulu arvestamisele kõikvõimalikud kulutused, vaid elatise määramisel üle seaduses sätestatud miinimummäära arvestatakse lapse põhjendatud ja tõendatud vajadusi, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kohus on tuvastanud, et Sotsiaalkindlustusamet ning Tallinna Linnakantselei maksavad hageja seaduslikule esindajale perioodilisi sotsiaal- ja peretoetusi summades vahemikus 17 kuni 75 eurot (t I kd lk 19, 20, 22, 24, 25, 26 jne), mistõttu kohus arvestas ka riigitoetusi lapse vajaduste rahuldamiseks.
3. Tulenevalt eeltoodust on lapsele vajaminev kulu kokku 400 eurot (eluasemekulu 78.40 eurot; toidukulu 180 eurot; hügieeni- ja ravimikulu 20 eurot; koolitarvete kulu 20 eurot; korvpallitreeningud 40 eurot; riided ja jalanõud 40 eurot; vaba aeg ja taskuraha 21.60 eurot). Seega ühe vanema kanda jääb 200 eurot. 6
4. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja maksab hagejale perioodiliselt elatist. Asja materjalide kohaselt on lapse isa tasunud lapsele elatist 190 eurot kuus (t I kd lk 62 jj), mis näitab kohtu hinnangul kostja võimet selles määras elatist maksta. Kohus märkis, et ülalpidamiskohustus on võrdselt mõlemal vanemal. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (2x195 eurot, kokku 390 eurot).
5. Hageja seadusliku esindaja YS töötasu on ca 401.42 eurot kuus (t I kd lk 7). Kulunimekirja kohaselt on lapsele minev igakuine kulu vähemalt 600 eurot. Kohtul puudub veendumus, mille arvelt kannab hageja seaduslik esindaja igakuiselt ainuüksi lapsele minevaid kulusid summas ca 300 eurot kuus. Kohus juhtis sellele tähelepanu 20.03.2015 hagi käiguta jätmise määruses ja palus hageja seaduslikul esindajal kohtule täpsustada ja tõendada, mille arvelt hageja kannab nii suures ulatuses ainuüksi lapse kulusid. Hageja ei ole kohtu ette toonud ühtegi sellekohast täpsustust.
6. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-127-09 asunud seisukohale, et arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Kohtul on õigus ja kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma.
7. Kostja on vastuses hagile märkinud, et elatisraha suurendamine sellises ulatuses, so 295 euroni kuus, paneb kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kostja töötasu on ca 612 eurot kuus (t I kd lk 99). Kostja varaks on tema ja tema praeguse abikaasa ühisomandis olev korteriomand, millele on seatud hüpoteek (t I kd lk 137 jj). Kostja tasub ainuisikuliselt laenulepingust tulenevaid makseid ning eluasemega seotud kulusid (t I kd lk 62 jj, 126 jj). Kostja on kogu senise aja korralikult tasunud elatist ja on nõus seda tegema ka edaspidi määras 200 eurot kuus (t I kd lk 80).
8. Kohus leidis, et kostjalt tuleb välja mõista elatis hageja ülalpidamiseks 200 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ VV kehtestatud kuupalga alammäärast alates hagi esitamisest 18.03.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus selgitas, et kostja poolt seni tasutud elatis kuulub tasaarvestamisele.
9. Menetluskulud jättis kohus poolte kanda.

§ 164

lõike 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Mõlemad pooled on tsiviilasjas kasutanud lepingulise esindaja teenust. Kohus leidis, et kõikide menetluskulude täielikult kostja kanda jätmisel võib kaudselt eeldada, et menetluskulud tulevad lapse ülalpidamise arvelt ning võivad kasvõi ajutiselt mõjutada lapse vajaduste rahuldamist ning seetõttu eelnevat kaaludes jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus

1. 29.12.2015 esitatud apellatsioonkaebuses ja selle 08.01.2016 täpsustuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult ja mõista kostjalt hagejale välja elatis 290 eurot kuus, menetluskulud jätta kostja kanda. 7 Kaebuse põhjenduste kohaselt tõlgendas maakohus vääralt materiaal- ja menetlusõigusnorme ning tõendeid. Hageja ei nõustu kohtu hinnanguga lapse ülalpidamiskulude suurusele, va kulu ravimitele ja hügieenile 20 eurot kuus ja õppevahendite kulu 20 eurot kuus.
2. Kohus leidis, et põhjendatud ja tõendatud kulud kuus on järgmised: eluasemekulud (56.48 eurot), Tele2 kulud (6.75 eurot), Eesti Energia AS kulud (8.87 eurot), kaabeltelevisioon STV kulud (6.30 eurot), kokku 78.40 eurot. Hageja seadusliku esindaja pangaväljavõttest lähtuvalt on keskmised nimetatud kulud, arvestades perioodi märts 2014 kuni veebruar 2015 järgmised: eluasemekulud (56.48 eurot), Tele2 kulud (15.26 eurot), Eesti Energia AS kulud (7.62 eurot), kaabeltelevisioon STV kulud (8.49 eurot), kokku 87.85 eurot.
3. Toidukulude osas ei nõustu hageja kohtu põhjendusega, et koolitoit on tasuta. Kohus ei saa otsuse tegemisel tugineda asjaolule, mis ei oma püsivat iseloomu ja võib muutuda igal ajal. Seega peab hageja põhjendatud toidukuluks 230 eurot kuus.
4. Riiete ja jalanõude kulu osas ei nõustu hageja kulu vähendamisega 50 eurolt 40 eurole kuus. Kohtu otsustus on paljasõnaline ega toetu objektiivsetele tõenditele, seega on rikutud

§ 436lõiget 1.

Kulud on tõendatud hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttega. Kuna laps on kasvueas, on garderoobi uuendamine hädavajalik. Samuti tuleb erinevatel aastaaegadel kanda erineva paksusega riideid, mis on üldtuntud asjaolu ega vaja tõendamist. Tegelikult on lapse kulu riietele veel suurem kui hagis nõutud 50 eurot kuus.

1. Lapse arendamiskuludega seoses on tõendatud korvpallitrennide kulu 677.50 eurot aastas ehk 56.46 eurot kuus. Spordikarjäär on hageja unistus ning tema ema töötab selle nimel, seega on väär arvestada lapse tavapäraste vajadustega, lähtuda tuleks ka lapse huvidest. Eeltoodu tõttu on väär otsuse punktis 20 viide tavapärastele vajadustele. Hageja ei nõustu ka inglise keele õppe kulude tõendamatusega. Vastavalt hageja ema pangakonto väljavõttele 02.01.2015 tasus ema ekslikult topelt arve (saajaks on Tallinna Linnakantselei), seega tekkis hagejal ettemaks 17 euro suuruses, mida aga kohus ei märganud. Hageja inglise keele kulud moodustavad 17 eurot kuus ning kohus on ekslikult leidnud, et kulud on tõendamata. Arvutiga seotud kulude kohta ei ole kohus üldse hinnangut andnud. Vaidlust ei ole selles, et praegusel ajal on koolis käivatel lastel vajalik pääseda e-kool.eu portaali, peast arvutamise treeninguks kasutab õpetaja miksike.ee portaali ning edaspidine suund on e-õppe osakaalu suurendamisele. Portaalide kasutamiseks on vajalik internetiühendus ning arvuti nõuab hooldust, millega kaasnevad igakuised kulud. Seega on põhjendatud eeltoodule 20 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja tõendatud lapse arendamiskulud kokku 113.46 eurot kuus.
2. Hageja ei nõustu kohtu poolt taskuraha ja meelelahutuse kulu vähendamisega 40 eurolt 21.60 eurole kuus. 1.30 eurot päevas taskuraha on hageja hinnangul mõistlik. 11aastane laps käib koolis ning ostab endale puhvetis jooke ja saiakesi, külastab teatrit, kino ja ujulat. Praegusel ajal on laste etenduste piletihinnad teatrites 10–18 eurot, kinopiletit 2.80–5.20 eurot, ujula piletid 1,5h eest 3–8 eurot.
3. Hagejale jääb arusaamatuks, miks majapidamiskulu ei saa lugeda igakuiseks kuluks elatise mõistes. Kuluartikli alla kuulub mööbel, kodutehnika, köögi- ja sööginõud, 8 kodutekstiil jne. Üldtuntud asjaoluks tuleb pidada lapse vajadust eraldi voodi ja kirjutuslaua järele; lapsed kasutavad sööginõusid, mis mõnikord võivad puruneda; samuti on vajalik uuendada rätikuid ja voodipesusid. Vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema ka lapse tavaeluvajaduste rahuldamisel. Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses olevad koduesemed ka lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse vajadusi rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas ülalpidamiskohustusest. Seega peab hageja põhjendatud majapidamiskuluks 35 eurot kuus.
4. Otsuse punktis 29 analüüsib kohus kostja muid kohustusi, so laenu ja kostja praeguse abikaasa kooseluga seotud kulusid. Hageja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-13613, leides, et kaevatav otsus ei ole viidatud osas seaduslik ja on põhjendamata.
5. Kuna elatise suurust ei ole võimalik arvestada sentide täpsusega, leiab hageja, et arvestades kogutud tõendeid, on põhjendatud ja vajalik elatise suurus 290 eurot kuus, mis koosneb järgmistest kuludest: eluaseme-, side- ja elektrikulud 87.85 eurot, toidukulud 230 eurot, riiete ja jalanõude kulud 50 eurot, lapse arendamiskulud 113.46 eurot, kulud ravimitele ja hügieenile 20 eurot, taskuraha ja meelelahutuse kulu 40 eurot ja majapidamiskulud 35 eurot, seega kokku 576.31 eurot. Maakohtu menetluses palus hageja suurendada kostjalt väljamõistetavat elatist 295 euroni kuus. Menetluse käigus on hageja leidnud, et tõendatud ja põhjendatud elatise suurus on 290 eurot. Seega hageja vähendab oma algset nõuet 5 euro võrra.
6. Kaebuses vaidlustatakse ka menetluskulude jaotust. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Vastustaja seisukoht
7. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
8. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada väljamõistetud igakuise elatise suuruse osas. Samuti tuleb muuta menetluskulude jaotuse põhjendust. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt (

§ 657lõike 1 punkt 2).

Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

1. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on ebaõigesti märkinud vaidlustatava otsuse resolutsiooni punktis 1, et „hagi rahuldada“, millest järelduvalt võiks arvata, et hagi kuulus rahuldamisele täies ulatuses. Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja maakohtule hagi elatise suurendamiseks 295 euroni kuus, kuid kohus suurendas elatist 200 euroni kuus, siis rahuldas maakohus tegelikkuses hagi osaliselt. Hagi rahuldamise ulatus omab tähendust ka menetluskulude jaotuse üle otsustamisel (vt käesolevas otsuses allpool).
2. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendamatult jätnud väljamõistetava elatise suuruse hulka arvestamata hageja poolt nõutud majapidamiskulu, inglise keele kursuse kulu, arvutiga seotud kulu ning põhjendamatult vähendanud hageja korvpallitrennidega seotud kulu, taskuraha ja meelelahutuse kulu ning eluaseme-, sideja elektrikulu. Maakohtu otsustuse kujunemine ei ole selles osas osaliselt jälgitav ega 9 kontrollitav, mistõttu ei vasta see

§ 442lõike 8 nõuetele.

Ringkonnakohus saab eeltoodud kulud ise põhjendatud ulatuses väljamõistetava elatise hulka arvestada. Samas on maakohus jätnud väljamõistetava elatise suuruse kindlakstegemisel arvestamata igakuise riikliku peretoetuse. Otsuse punktis 24 on maakohus küll märkinud, et arvestab ka riigitoetusi lapse vajaduste rahuldamiseks, samas ei ole otsusest jälgitav ega kontrollitav (vastavad arvutused puuduvad), millises ulatuses on kohus toetusi arvestanud. Võttes arvesse ühelt poolt nii põhjendatud kulude suurenemist kui teiselt poolt lapse ülalpidamiseks makstavat riiklikku peretoetust, nähtub (vastavad põhjendused ja arvutuskäigud esitatakse alljärgnevalt), et tõendatud on väljamõistetava elatise summa suurenemine (võrreldes maakohtu otsuses väljamõistetud 200 euroga) vaid 2015.a eest makstava elatise osas Seejuures arvestab kolleegium, et 2015.a oli pool VV kuupalga alammäärast 195 eurot ning alates 2016.a jaanuarist 215 eurot. Seega tuleb väljamõistetava elatise summat muuta üksnes 2015.a eest makstava elatise osas. 2016.a eest ja edasiulatuvalt väljamõistetava elatise osas on maakohtu otsuse resolutsioon põhimõtteliselt õige, kuid selguse huvides täpsustab kolleegium otsuse resolutsiooni ka selles osas.

1. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustata hageja tervishoiu ja hügieeniga seotud kulusid 20 eurot kuus ja õppevahendite kulu 20 eurot kuus, kuna vastavaid kuluartikleid pidas maakohus elatise väljamõistmisel täies ulatuses põhjendatuks. Kõiki ülejäänud hageja poolt nõutavaid kuluartikleid kohus kas vähendas või jättis elatise hulka arvestamata ning apellatsioonkaebuses on kulude vähendamisele või arvestamata jätmisele vastu vaieldud. Seega kontrollib ringkonnakohus vastavas osas maakohtu poolt põhjendatuks peetud kulude suurust.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt põhjendatuks peetud toidukuluga 180 eurot kuus ja riiete-jalanõude kuluga 40 eurot kuus. Toidukulu osas märgib kolleegium, et arvestades lapse vanust ja mh varasemat kohtupraktikat sarnastes elatiseasjades, saab pidada maakohtu poolt põhjendatuks peetud 180 eurot kuus mõistlikuks toidukuluks. Võrreldes sarnaste kohtuvaidlustega ongi tegemist pigem suurema toidukuluga kui keskmiselt. Hageja ei ole toonud esile ka asjaolusid (nt allergia teatud koostisainete suhtes vmt), mis võiksid põhjendada hagejale vajalikku igakuist toidukulu oluliselt suuremas ulatuses kui keskmiselt. Regulaarne tegelemine spordiga on koolilaste puhul tänapäeva Eestis pigem tavapärane kui erandlik nähtus, mistõttu ainult sellega keskmisest oluliselt suuremat kulu toidule põhjendada ei saa. Mõistlikuks saab pidada ka riiete-jalanõude kulu 40 eurot kuus. Tsiviilasjas esile toodud asjaolud ei anna alust tuvastada, nagu erineks hageja oluliselt Eesti keskmisest vastavas vanuses lapsest, kelle riiete ja jalanõude keskmiseks kuluks on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE lõppraportist „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ kohaselt 28 eurot ühe lapsega leibkonnas. Seda enam, et riiete ja jalanõude kulu all ei kajastata hageja treeninguriideid, milline kulu on arvestatud korvpallitreeningutega seotud kulude hulka.
3. Osaliselt ei nõustu kolleegium maakohtu poolt põhjendatuks peetud eluaseme-, side- ja elektrikuludega kokku 78.40 eurot (eluasemekulud 56.48 eurot, Tele2 kulud 6.75 eurot, Eesti Energia AS kulud 8.87 eurot, kaabeltelevisioon STV kulud 6.30 eurot). Hageja hinnangul on vastavad kulud põhjendatud summas 87.85 eurot (eluasemekulud 56.48 eurot, Tele2 kulud 15.26 eurot, Eesti Energia AS kulud 7.62 eurot, kaabeltelevisioon STV kulud 8.49 eurot), arvestades nimetatud kulud keskmiselt perioodi märts 2014 kuni veebruar 2015 arvete alusel. Nähtuvalt eeltoodust ühtib 10 hageja arvestus maakohtuga eluasemekulude osas, kuid muude kulude osas mitte. Apellatsioonkaebuses on hageja esitanud ka detailse kulude arvestuse, jagades viidatud 12 kuu kulud ja arvestades seeläbi keskmise kulu kuus. Ringkonnakohus kontrollis summade kokkulangevust hageja pangakonto väljavõttelt nähtuvate Tele2, Eesti Energia ja STV arvete eest tasutud summadega ning leiab, et hageja arvestused on õiged. Kaevatavast otsusest jääb arusaamatuks, kuidas on maakohus saanud nt Tele2 põhjendatud kuluks 6.75 eurot (erinevalt hageja poolt nõutud 15.26 eurost) ning väiksemad erinevused esinevad ka STV ja Eesti Energia AS-i kuludes. Kuivõrd maakohtu vastav otsustus ei ole jälgitav ega kontrollitav, määrab ringkonnakohus uuesti põhjendatud side- ja elektrikulude suuruse. Hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõtetega (t I kd lk 19–33) on tõendatud elektrienergiakulu keskmiselt 7.62 eurot kuus ja STV kulu 8.49 eurot kuus. Nimetatud kulud loeb ringkonnakohus täies ulatuses põhjendatuks. Pangakonto väljavõtetega on tõendatud ka Tele2 kulud 12 kuu lõikes keskmiselt 15.26 eurot kuus, milline summa on aga kolleegiumi hinnangul osaliselt ülepaisutatud. Hagile lisatud Tele2 arvetest (t I kd lk 13–18) nähtuvalt on hagejale kuuluva telefoninumbri osas (arve on esitatud kolme telefoninumbri osas kokku) arve 2014.a oktoobris 68.39 eurot ja 2014.a augustis 39.40 eurot. Kuigi tegemist on aasta lõikes kahe suurima telefoniarvega, nähtub neist, et suurima kulu moodustabki hagejale kuuluva telefoninumbri arve. Arvestades, et hageja sidekulude nõue põhineb suuresti 2014.a vastaval kulul, samas on viimase kahe aasta jooksul vastavate teenuste hinnad üldiselt teadaolevalt isegi langenud (võimalus vahetada operaatorit, valida odavam teenusepakett), samuti asjaolu, et hageja emal kui lapsega kooselaval vanemal on kohustus tagada, et hageja telefonikasutus jääks mõistlikkuse piiridesse, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud sidekuluks 10 eurot kuus. Seega on eluaseme-, side- ja elektrikulud põhjendatud summas 56.48 + 10 + 7.62 + 8.49 = 82.59 eurot.
4. Kolleegium ei nõustu maakohtu poolt taskuraha ja meelelahutuse kulu vähendamisega 40 eurolt 21.60 eurole kuus. Kuivõrd hageja on arvestanud nimetatud kuluartikli alla nii taskuraha kui teatri, kino ja ujula külastamise kulu, on kõigiks eeltoodud tegevusteks ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kulutada 40 eurot kuus, arvestades, et laps käib kuus 1–2 korda teatris, kinos või ujulas ning saab ka teatava summa päevas/nädalas taskuraha. Maakohtu põhjendus, et asja materjalide kohaselt on lapse isa tasunud korrapäraselt lapsele elatist, mis kohtu hinnangul sisaldab ka taskuraha, jääb kolleegiumile arusaamatuks, kuivõrd selliselt on kohus ise pidanud taskuraha elatise hulka arvestamist põhjendatuks, kuid elatise suurendamisel seda arvesse ei võta.
5. Seoses majapidamiskuludega, mille all hageja peab silmas kulutusi mööblile, kodutehnikale, köögi- ja sööginõudele, kodutekstiilile, on maakohus esmalt ebaõigesti märkinud, et hageja on loobunud lauanõude ja kodutekstiili kulude nõudest, mistõttu kohus nende kuludega ei arvestanud (t I kd lk 38). Viidatud hageja 02.04.2015 menetlusdokumendis on küll märgitud, et hageja „on nõus loobuma lauanõude ja kodutekstiili kuludest ja vähendama selle võrra elatise summat“, kuid vastavat loobumise avaldust ei ole esitatud ning hilisemas, 14.10.2015 seisukohas (t II kd lk 9 jj), on hageja jätkuvalt kajastanud oma nõudes majapidamiskulusid summas 35 eurot. Seega ei saa asuda seisukohale, et hageja oleks kohtu poolt märgitud osas loobunud majapidamiskulude oma igapäevavajaduste hulka arvestamisest. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud elatise hulka arvestada köögi- ja sööginõude ning kodutekstiili (voodipesu, rätikud jms) mõistlikud kulud, milleks ringkonnakohus peab 11 60 eurot aastas ehk 5 eurot kuus. Tehnika, mööbli ja koduelektroonika kulude osas nõustub kolleegium aga maakohtuga, et nimetatud kulusid ei saa lugeda igakuiseks kuluks elatise mõistes. Suuremate ühekordsete kulutuste tegemine sõltub vanemate rahalistest võimalustest ja peab ühise hooldusõiguse korral toimuma nendevahelisel kokkuleppel. Kokkuleppe mittesaavutamisel ja seaduses ettenähtud aluste olemasolul on hagejal võimalik tulevikus pöörduda elatise suurendamise hagiga kohtu poole. Igakuine elatis on ette nähtud lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Asjas ei ole tõendatud viimasel ajal hageja osas nt mööblile või tehnikale suuremate kulude tegemine, millisel juhul võiks olla põhjendatud arvestada vastav kulu nt teatud perioodi eest tasumisele kuuluva elatise summa hulka ühekordse kuluna. Tulevikus tehtavad kulud mistahes mööblile võivad anda aluse nõudeks

§ 459alusel.

Seega leiab ringkonnakohus, et majapidamiskuludena (söögi- ja kööginõud, kodutekstiil) on põhjendatud 5 eurot kuus.

1. Apellatsioonkaebuses vaidlustatakse ka lapse arendamiskulude osas korvpallitreeningute kulude vähendamist, inglise keele kursusega seotud kulude põhjendamatuks pidamist ja arvutiga seotud kulude tähelepanuta jätmist. Kolleegium nõustub osaliselt apellandi väidetega. Maakohus on ebaõigesti lugenud mittetõendatuks inglise keele kursusega seotud kulu. Apellatsioonkaebuses on selgitatud, et hageja ema pangakonto väljavõttest (t I kd lk 19) nähtuvalt tasus ema 02.01.2015 ekslikult arve kahekordselt, seega tekkis ettemaks 17 euro suuruses ning maakohtu poolt viidatud 25.02.2015 arve tasumiseks vajadus puudus. Kaebuses on kinnitatud, et hageja käib jätkuvalt inglise keele kursustel, seega on vastav kulu tõendatud ning kohtu hinnangul ka mõistlik ja vajalik lapse arenguks. Ringkonnakohtu hinnangul vähendas maakohus põhjendamatult ka hageja korvpallitreeningutega seotud kulusid 80 eurolt 40 eurole. Apellatsioonkaebuses nõuab hageja korvpallitreeningutega seotud kuluna (mille all peab silmas hooaja osavõtutasu ning kulusid suvelaagritele, meistrivõistlustele ja võistlusvormile) 677.50 eurot aastas ehk 56.46 eurot kuus, mis on tõendatud (t I kd lk 8) ja kolleegiumi hinnangul ka mõistlik ning põhjendatud, arvestades ka kaebuses märgitut, et spordikarjäär on hageja unistus ning sellisel juhul tuleks arvestada ka lapse huvidega. Arvutiga seotud kulude osas on kaebuses õigesti leitud, et maakohus on kõnealuse kuluartikli tähelepanuta ja hindamata jätnud. Ringkonnakohus saab ise hinnata antud kulu põhjendatust ning leiab, et selliseid arvutiga seotud kulutusi, mis oleks põhjendatud arvestada igakuise elatise sisse, ei ole hageja esile toonud ega tõendanud. Iseenesest on kaebuses põhistatud arvuti kasutamise vajalikkust koolis käivale lapsele ning ringkonnakohus nõustub vastavate väidetega. Igakuised arvutiga seotud kulud on aga tõendamata – asja materjalides puuduvad tõendid arvuti igakuise hoolduse ja/või internetiühendusega seotud kulude kohta. Vaatamata eeltoodule leiab ringkonnakohus, et arvutiga seotud kuludest on põhjendatud ja tõendatud arvuti remondi kulu 100 eurot (arve t I kd lk 10). Asjas ei ole ka esile toodud, et tegemist oleks nt hageja perele kuuluva arvutiga, millisel juhul ei oleks õige remondikulu kogusummat hageja ülalpidamiskuluna arvestada, seega eeldab kohus, et tegemist on hageja arvutiga ja kogu kulu on vajalik üksnes hageja huvides. Arvestades hageja eelnevalt tuvastatud vajadust arvuti kasutamiseks, on arvuti remondi kulu põhjendatud. Samas on kõnealuse kulu puhul tegemist ühekordse suurema kulutusega, mistõttu ei ole põhjendatud seda arvestada igakuise elatise sisse. Arvestades vanemate eelduslikult võrdset ülalpidamiskohustust, on kolleegiumi hinnangul antud juhul mõistlik pool kõnealusest kulust mõista kostjalt välja ühekordse summana, arvestades see võrdsete osamaksetena 2015.a eest väljamõistetava elatise hulka (vt käesolevas otsuses allpool). 12 Seega on lapse igakuiste arendamiskuludena põhjendatud lisaks koolitarvete kulule 20 eurot kuus ka inglise keele kulud 17 eurot kuus ja korvpallitreeningutega seotud kulud 56.46 eurot kuus ehk kokku 93.46 eurot.
2. Eeltoodust tulenevalt tuvastas ringkonnakohus järgmised hageja igakuiste vajaduste rahuldamiseks põhjendatud kulud: toidukulud 180 eurot; riiete-jalanõude kulud 40 eurot; tervishoiu ja hügieeniga seotud kulud 20 eurot; eluaseme-, side- ja elektrikulud 82.59 eurot; taskuraha ja meelelahutuse kulu 40 eurot; majapidamiskulud 5 eurot; arendamiskulud (koolitarvete kulu, korvpallitreeningutega seotud kulu, inglise keele kulu) 93.46 eurot kuus, seega kokku 461.05 eurot.
3. Nagu eelnevalt märgitud, on maakohus hageja ülalpidamiskulu suuruse määramisel jätnud arvestamata riigi poolt makstava ja hageja ema arvele kantava lapsetoetuse, mille suuruseks 2015.a oli 45 eurot kuus ja alates
4. jaanuarist 2016.a on 50 eurot kuus (riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 5 lõige 4). Nimetatud riiklik toetus on mõeldud konkreetse lapse ülalpidamiseks ja seetõttu on asjakohane seda vajaliku elatise suuruse määramisel arvestada.
5. Kolleegium leidis eelnevalt, et hageja põhjendatud vajaduste katmiseks kulub kuus 461.05 eurot. Sellest summast tuleb arvestada maha igakuiselt makstav riiklik peretoetus, mis oli 2015.a 45 eurot ja alates
6. jaanuarist 2016.a on 50 eurot, seega 2015.a lapse ülalpidamiseks vajalik summa peale peretoetuse mahaarvestamist on 416.05 eurot ja alates
7. aastast on lapse ülalpidamiseks vajalik summa peale peretoetuse mahaarvestamist 411.05 eurot. Väljamõistetava elatise suuruse saamiseks tuleb kõnealused summad jagada võrdselt vanemate vahel, seega nähtub, et elatisesumma alates 2016.a jääks alla praegusel ajal kehtivat miinimumelatise määra (411.05/2=205.53). Kuivõrd antud juhul pooltel miinimumsummas elatise väljamõistmise osas vaidlus puudub, st kostja on nõus tasuma elatist miinimumsummas, ning kuivõrd kostja maakohtu otsust vaidlustanud ei ole, on alates
8. aastast väljamõistetava elatise suuruse osas maakohtu otsuse resolutsioon põhimõtteliselt õige (kohus mõistis välja elatise 200 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäärast). Kuivõrd
9. aastast on nimetatud määr tõusnud 215 euroni, muudab siiski kolleegium selguse huvides ka selles osas otsuse resolutsiooni sõnastust.
10. Pool 2015.a lapse ülalpidamiseks vajalikust summast peale peretoetuse mahaarvestamist on 208.03 (416.05/2). Samas leidis kolleegium eelnevalt, et 2015.a elatisesumma hulka on põhjendatud arvestada hageja arvuti hoolduse kulud 100 eurot, millest pool ehk 50 eurot tuleb kanda kostjal. Selliselt lisandub kuus 2015.a elatisesummale 5.56 eurot (50/9). Seega tuleb 2015.a igakuise elatise suuruseks 213.59 eurot (208.03+5.56), millises osas tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni muuta.
11. Ka menetluskulude jaotamisel on maakohus rikkunud menetlusnormi, mistõttu tuleb vastavast osas muuta kaevatava otsuse põhjendusi. Apellant vaidlustas menetluskulude jaotuse, leides, et kuivõrd maakohus rahuldas hagi täies ulatuses, tulnuks menetluskulud jätta

§ 162lõike 1 järgi kostja kanda.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus tugines tõepoolest menetluskulude jaotamisel vääralt

§ 164

lõikele 1, sest käesoleva asja puhul on tegemist ülalpidamisasjaga, mitte hagilise abielu- ega põlvnemisasjaga (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-63-11, punkt 14). Ülalpidamisasja puhul saanuks kohaldada

§ 164

lõiget 3, mis lubab sõltumata menetluse 13 tulemusest jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kuid ei reguleeri menetluskulude poolte kanda jätmist. Nõustuda ei saa aga apellandiga osas, et maakohus rahuldas hagi täies ulatuses. Nagu kolleegium eelnevalt leidis, rahuldas maakohus hagi osaliselt, seega on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda, lähtudes § 163 lõikest 1. 53. Kuivõrd apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab kolleegium ka apellatsioonimenetlusega seotud kulud

§ 163lõike 1 alusel poolte endi kanda.

54.

§ 190

lõike 5 järgi, kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Tallinna Ringkonnakohus määras 25.02.2016 määrusega kostjale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi korras esindaja kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud igakuiste osamaksetena 6 kuu jooksul pärast asjas tehtava lõpplahendi jõustumist. 12.04.2016 määrusega kohus lõpetas kostja taotlusel talle riigi õigusabi osutamise ja määras riigi õigusabi tasuks 96 eurot. Viidatud summa tuleb kostjal hüvitada riigile käesoleva lahendi jõustumisest 6 kuu jooksul igakuiste 16 euro suuruste osamaksetena. Eesti Vabariigi kasuks menetluskulude väljamõistmise ja sissenõudmise korra sätestab

§ 179

, mille lõike 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. Kuivõrd antud juhul mõistetakse menetluskulud välja otsuses, saab kaevata kassatsioonkaebuse puhul ettenähtud korras, kuid kaebuse piirmääraks jääb 64 eurot.

§ 179

lõike 5 kohaselt, kohtulahendi kohaselt raha riigi tuludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Antud juhul on ette nähtud hüvitamise kohustus 6 kuu jooksul igakuiste osamaksetena, kusjuures esimene osamakse tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest ja iga järgnev osamakse järgmise kuu 10. kuupäevaks. Vastav makseinfo on lisatud otsusele.

§ 179

lõike 9 esimese lause kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 55.

§ 442

lõike 5 järgi tuleb kohtul otsuses lahendada mh poolte seni veel lahendamata taotlused. Kostja 25.01.2016 vastusele lisatud dokumentide ja 13.05.2015 seisukohale lisatud dokumentide ning kostja ja hageja seadusliku esindaja poolt 20.04.2016 esitatud dokumendi tõenditena vastuvõtmisest tuleb keelduda. Osaliselt on tegemist korduvalt esitatud tõenditega (olid esitatud juba maakohtus) ning täiendavate tõendite näol ei ole tegemist asja lahendamisel tähendust omavate tõenditega, samuti ei ole põhjendatud nende vajalikkust ega alles apellatsioonimenetluses esitamist (

§ 652lõige 4).

56. Lisaks on kostja 13.05.2016 esitanud ringkonnakohtule avalduse, millest nähtuvalt soovib avada lapsele eraldi pangakonto lapse kulutuste kontrollimiseks. Kolleegium märgib, et märgitu näol on tegemist lapse hooldusõiguse küsimusega, mis ei kuulu lahendamisele käesoleva elatisevaidluse raames. Juhul, kui kostja hinnangul esineb 14 probleeme lapse hooldusküsimustega, on kostjal võimalik eraldi vastava nõudega kohtusse pöörduda. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/