Obsah (12)

§ 138§ 177§ 657§ 231§ 438§ 652§ 173§ 654§ 171§ 174§ 175§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi SidokToomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai

) § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määras kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 350 eurot. Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu kokku summas 2100 eurot. Kohus leidis, et kostja lepingulise esindaja kulu 21 tundi hinnaga 100 eurot/tund (kokku 2100 eurot) ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus hindas

§ 138

lg 1, § 138 lg 2, § 143 lg 1 p 1, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt kostja menetluskulusid ja leidis, et põhjendatud kostja lepingulise esindaja kulu on 1933 eurot (19,33x100) ilma käibemaksuta. Kostja lepingulise esindaja taotlus jäi rahuldamata 167 euro ulatuses.

§ 177

lg 4 alusel kohus märkis, et hagejal tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda kostjale ka viivist. Hageja menetluskulud 350 eurot jäeti hageja enda kanda. Apellatsioonkaebus 7

1. 14.04.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Hageja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, jõudes järeldusele, et kostja ei vastuta tema poolt müüdud ja maale toodud defektse boileri veelekke tagajärjel tekkinud kahju eest. Hageja põhjendas, et maakohus on tõendeid hinnates õigesti jõudnud järeldusele, et soojavee boileri ostis IH kostjalt 31.07.2013, seega on kostjal lepingulised suhted IH-ga. Samuti puudub vaidlus asjaolu üle, et 04.11.2013 toimus veekahju IH-le kuuluvas elamus asukohaga XXX, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, kus hakkas lekkima elamu teisel korrusel asuv Atlantic soojavee boiler. Maakohus on õigesti märkinud, et probleem oli boileri küttekehaga. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et ekirjavahetusega IH ja kostja vahel on tõendatud, et boileris olnud küttekeha oli defektne ja vahetati välja garantii korras. Maakohus on jõudnud ebaõigele seisukohale, et defektse küttekeha võis põhjustada ostja tegevus boileri paigaldamisel/käitlemisel.
3. On tõendatud, et boileri paigaldas IH koos KT-ga. Boileri kasutusjuhendi kohaselt tohib horisontaalse boileri paigaldada seinale, põrandale või lakke. Kahjujuhtumi järgselt tehtud fotodel (hagiavalduse lisa 3 foto nr 3, lisa 6 foto nr 1, tl 133) on näha, et boiler on tõstetud põrandapinnalt kõrgemale, et tagada, et torud oleksid allasuunatud ning paigaldatud spetsiaalsetele toetuspostidele. Hageja leiab, et maakohus on boileri paiknemise osas ebaõigesti tuginenud ainuüksi tunnistaja AP ütlustele, mille kohaselt (kd I tl 12) asuval fotol olev boiler paiknes ja paikneb ka praegu niimoodi (kd I tl 115). Tunnistaja AP pidas silmas seda, et boiler paiknes samas kohas, kuid maakohus ei küsinud tunnistajalt täiendavalt üle, kas boileri veetorud olid allasuunatud või mitte. AP kui naisterahvas ja mitte boileri paigaldaja ei osanud pöörata tähelepanu boileri veetorude suunale, samuti ei pööratud ka tunnistuste andmisel sellele tunnistaja tähelepanu. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta hageja esitatud fotod/tõendid boileri paiknemise kohta kahjujuhtumi ajal ja pärast kahjujuhtumit (hageja 09.04.2015 esitatud täiendavad tõendid CD plaadil). Esitatud CD-plaadil nähtuvad fotode/videode tegemise kuupäevad. Ebaõige on maakohtu järeldus, et kd I tl 12 tehtud foto on tehtud samal päeval kui sündmus. Foto kd I tl 12 on tehtud Salva Kindlustuse AS-i kahjukäsitleja HN poolt kahjude ülevaatamise hetkel järgmisel päeval, s.o 05.11.2013, mitte aga kahjujuhtumi päeval. Maakohus ei juhtinud kordagi hageja tähelepanu vajadusele esitada täiendavaid tõendeid foto kd I tl 12 tegemise aja kohta. AP tehtud foto kd I tl 133 failinimega „IMAG0243“ on tehtud kahjujuhtumi päeval 04.11.2013 kell 14.16, kust nähtub, et boileri veetorud olid suunaga põranda poole. Boilerist tulevad külma vee sisend ja sooja vee väljund on suunatud allapoole. Seda kinnitavad ka boileri paigaldanud IH ja KT ütlused. Maakohus on täielikult jätnud arvestamata boileri paigaldajate ütluste ja AP tehtud fotode/videode tegemise kuupäevadega. Kõikidel fotodel/videodel on võimalik vaadata tegemise kuupäevasid. Asjakohatu on teha otsus siseveendumuse järgi, kui on olemas kindlad dokumentaalsed tõendid kuupäevade kohta. Maakohus ei ole otsuses selgitanud, miks tuleb hageja poolt esitatud tõendid (AP poolt tehtud fotod/videod, sh kd I tl 133) jätta otsuse tegemisel arvestamata.
4. Hageja ei nõustunud ka maakohtu järeldusega, et tunnistaja IH väited, et video on tehtud paar päeva hiljem juhtumi toimumisest, ei ole usutavad. Video tegemise kohta on olemas 8 ka dokumentaalne tõend (09.04.2015 hageja poolt esitatud video failinimega „VIDEO0019“), kust nähtub, et vaidlusalune video on AP teinud kaks päeva pärast kahjujuhtumit (s.o 06.11.2013), mistõttu võis boiler tõenäoliselt olla juba külje peale keeratud. Seetõttu on kohus otsuse tegemisel ebaõigesti tuginenud boileri tootja Groupe Atlanticu 17.02.2015 hinnangule ja AV 26.03.2015 arvamusele, kuna hageja on 09.04.2015 möönnud, et kaks päeva hiljem tehtud video boilerist võis olla keeratud küljele.
5. Hageja on endiselt seisukohal, et IH paigaldas boileri korrektselt vastavalt kasutusjuhendile. Seega vastutab kostja kui boileri müüja tekkinud kahju eest vastavalt müügilepingule VÕS § 208 lg-s 1, § 217 lg-s 1 ja § 218 lg-s 1 sätestatu alusel.
6. Maakohus on menetluskulude väljamõistmisel jätnud hageja osad seisukohad arvestamata. Hageja on seisukohal, et kostja esindajaks oleva juristi kui advokatuuri mittekuuluva isiku tunnitasu ei saa olla suurem kui 70 eurot/tund + käibemaks. Kostja esindaja poolt osutatava õigusteenuse hind 120 eurot/tund (sh käibemaks) ei ole kooskõlas õigusbüroode poolt pakutava õigusteenuse tavapärase hinnaga. Riigikohus on 11.02.2015 kohtumääruses 3-21-115-14 (p 14) samuti leidnud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik
7. Kostja palub jätta kaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda.
8. 02.03.2016 kirjas määras ringkonnakohus otsuse kuulutamise aja. Samuti anti pooltele vastamistähtajad avalduste ja seisukohtade ning menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 16.05.
10. 13.05.2016 esitas Salva Kindlustuse AS kohtule täiendava avalduse ja menetluskulude nimekirja. Apellant lisas oma apellatsioonkaebusele väite, et kd I tl 12 foto tegemise kuupäeva on võimalik kontrollida fotofaililt. Apellant ka lisas, et e-kirjavahetusega IH ja kostja vahel on tõendatud, et küttekeha oli defektne ja vahetati garantii korras välja (kd I tl 27). Menetluskuluna palus apellant hüvitada tema poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 325 eurot.
11. 16.05.2016 vastuses kostja leidis, et apellandi väited ei kummuta etteheiteid boileri paigaldusele, mis on tõenäoliselt põhjustanud küttekeha ülekuumenemise. Kostja palus hüvitada temale apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludena õigusabikulu 4,25 tunni eest tasuga 100 eurot/tund 425 eurot, millele lisandub käibemaks. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
12. Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid

§ 657lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 9 30. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuses esitatud etteheitega, et maakohus ei ole täies ulatuses täitnud tõendite igakülgse hindamise kohustust (

§ 231

lg 1) ega ole otsuses kõiki tõendeid analüüsinud (

§ 438lg 1, § 442 lg 8).

Maakohus ei ole otsuses hinnanud hageja poolt 09.04.2015 esitatud CD-plaadil olevat foto- ja videomaterjali, vaid on piirdunud üldsõnalise järeldusega, et ka esitatud foto- ja videomaterjaliga ei ole tõendatud, et kostja müüs IH-le puudustega toote. Lisaks nõustub kolleegium osaliselt hageja väidetega, et maakohus on teinud mõnedest tõenditest ebaõigeid järeldusi. Vastavalt

§ 652

lg 1 p-le 1 on ringkonnakohtul võimalik hinnata maakohtu poolt hindamata jäetud tõendeid ja muuta maakohtu põhjendusi. Seega on maakohtu otsuse puudusi võimalik apellatsiooniastmes kõrvaldada. Kolleegiumi hinnangul ei muuda maakohtu otsuse puudused aga maakohtu lõppjärelduse õigsust.

1. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonimenetluses ei ole menetlusosalistel enam vaidlust selle üle, et IH ostis boileri kostjalt ja paigaldas selle ise koos KT-iga. Samuti ei ole vaidluse all kindlustusjuhtumist teatamine. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas Atlantic soojaveeboiler, mille lekke tagajärjel tekkinud kahju kindlustusandja hüvitas, oli paigaldatud õigesti. Täpsemalt on vaidlus selles, millises asendis oli boiler kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Selles osas ei ole apellant nõustunud maakohtu poolt tõenditest tehtud järeldustega. Kolleegium nõustub apellandi etteheitega, et maakohus ei ole kõiki tõendeid kohaselt hinnanud. Lisaks on apellant vaielnud vastu temalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude suurusele, leides, et kostjat esindanud juristi tunnitasu 120 eurot ei ole põhjendatud. Hageja on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu ei saa olla kõrgem kui 70 eurot (lisandub käibemaks).
2. Hageja ei nõustu maakohtu poolt tõenditest ja tunnistajate ütlustest tehtud järeldusega, et
3. köites tl-l 12 asuv ülemine foto on tehtud kahjujuhtumiga samal päeval. Hageja väidab, et nimetatud foto on teinud hageja kahjukäsitleja kahjude ülevaatamisel 05.11.
4. Kolleegium märgib, et hageja väide on kooskõlas hageja poolt 12.09.2014 menetlusdokumendi lisana esitatud originaalfoto andmetega, mille kohaselt on foto tehtud 05.11.2013 kell 15.
5. Samuti on hageja väide kooskõlas vaatlusaktiga nr KK13-00756, mille kohaselt vaatas hageja esindaja tekitatud kahju üle 05.11.2013 (kd I tl 9-10). Seega ei ole õige maakohtu otsuse punktis 27 tehtud järeldus, et
6. köites tl-l 12 asuv foto on tehtud kahjujuhtumiga samal päeval. Maakohtu otsuse põhjendust tuleb selles osas muuta. Kostja väide, et digitaalseid andmeid on võimalik lihtsalt modifitseerida, on oletuslik. Kohtu ette toodud asjaoludest ei saa järeldada, et neid andmeid oleks praegusel juhul muudetud. Olemasolevate andmete põhjal saab lugeda tõendatuks, et
7. köites tl-l 12 asuv foto on tehtud 05.11.2013 kell 15.
9. Iseenesest on õige apellandi väide, et 09.04.2015 esitatud CD-plaadil asuv foto failinimega IMAG0243 on faili andmete kohaselt tehtud 04.11.2013 kell 14.16, seega samal päeval kahjujuhtumiga. 09.04.2015 esitatud CD-plaadil asuvad fotod ja videod nimedega VIDEO0017 ja VIDEO0018 on kõik tehtud kuupäeval 04.11.
10. Viimatinimetatud videotest nähtub vee tilkumine läbi lae ja vee nirisemine üle telliskivi seinte. Videotest nähtuv on osaliselt kattuv fotomaterjaliga. Seega saab järeldada, et plaadil asuvad fotod 10 laest, telliskiviseinast ja plaatpõrandast (st kõik fotod välja arvatud foto failinimega IMAG0243) on tehtud samal päeval. Nimetatud fotode ja videote andmetest on näha, et need on tehtud 04.11.2013 kella 13.17st kuni kella 13.32ni. Kindlustusjuhtumi toimumise kuupäeva (04.11.2013) üle pooltel vaidlust ei ole. Ka foto lekkinud boilerist failinimega IMAG0243 (kd I tl 133) on faili andmete kohaselt tehtud 04.11.2013 kell 14.
11. Kolleegiumi hinnangul ei anna üksnes kostja kahtlused alust järeldada, et hageja on nende fotode kuupäevi muutnud.
12. Hageja on seisukohal, et 04.11.2013 fotol failinimega IMAG0243 (kd I tl 133) on boileri veetorud suunaga põranda poole. Toimikus kd I tl-del 12 ja 83 asuvalt fotolt, mis on tehtud 05.11.2013 kell 15.36, nähtub, et boileri veetorud asetsevad külgsuunas horisontaalselt põrandaga. Siinkohal kolleegium nõustub kostja 18.03.2015 seisukohaga, et foto failinimega IMAG0243 on halva kvaliteediga, mistõttu ei ole võimalik täielikult veenduda sellel kujutatus, kuid boileri veetorud paistavad olevat suunatud alla. Samas on kostja juhtinud tähelepanu sellele, et veevoolikud on ühest otsast lahti ühendatud ja lebavad põrandal boileri ees, mistõttu ei saa tegemist olla töötava boileriga. Kolleegium märgib, et foto kd I tl-del 12 ja 83 ning foto failinimega IMAG0243 võrdlemisel saab teha järelduse, et boileri asend nendel on erinev. Fotode erinevus ei anna aga alust järelduseks, et boiler oli paigaldatud õigesti. Eeltoodud osas tuleb maakohtu põhjendusi täiendada.
13. Tõenditega ei ole kooskõlas maakohtu järeldus, et tunnistaja IH väited, et VIDEO0019 on tehtud paar päeva hiljem juhtumi toimumisest, ei ole usutavad. Toimikus kd I tl 134 ja tl 144 asuvatel CD-plaatidel oleva VIDEO0019 andmetest nähtub, et video on tehtud 06.11.2013 kell 9.
14. Sellega on kooskõlas IH väide, et video on tehtud paar päeva hiljem kindlustusjuhtumist. Kolleegium märgib aga, et ka nimetatud videost ei saa teha järeldust boileri õigest paigaldamisest. Videost on näha, et flantsist tilgub vett. Boileri asendit ei ole kohtul videost võimalik tuvastada. Samas on flantsist vee tilkumise suuna ja kostja 26.03.2015 vastuses asuva foto (kd I tl 136) kõrvutamisel võimalik teha järeldus, et videos tilgub vesi flantsist, mis on sellises asendis, kus veetorud asuvad horisontaalselt.
15. Lisaks ei ole hageja menetluses lükanud ümber boileri tootja 22.08.2014 (kd I tl 102) ja 17.02.2015 (kd I tl 139) hinnanguid ega AV 26.03.2015 arvamust (kd I tl 140). Samuti on oluline asjaolu, et tootja 22.08.2014 hinnangu (kd I tl 102) ja IL ütlustega (kd I tl 153) võib lugeda tõendatuks, et juba ainuüksi küttekeha välimusest (kd I tl 33) saab järeldada nn „kuivkütmist“, mis kinnitab boileri ebaõiget paigaldust. Nimetatud osas ei ole apellant ka esitanud vastuväiteid, mis asjatundjate arvamuse sisuliselt kahtluse alla seaks. Asjaolu, et küttekeha vahetati garantii korras välja kui defektne (kd I tl 27), ei tõenda kohtumenetluses küttekeha defektsust. Lisaks on tunnistaja AR, kes vahetas küttekeha garantii korras välja, selgitanud, et küttekeha vahetati garantii korras välja põhjusel, et tunnistaja „ei suutnud 100% tõendada, et see oleks kliendi süü“ (kd I tl 121). Seega ei saa küttekeha garantii korras väljavahetamisest järeldada küttekeha defektsust.
16. Seega ei anna maakohtu osaline tõendite hindamata jätmine kolleegiumi arvates alust otsuse tühistamiseks. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et ei ole tõendatud, et kindlustusjuhtumi põhjuseks oli kostja poolt IH-le müüdud puudustega boiler. 11 Esitatud tõenditest saab järeldada boileri ebaõiget paigaldamist. Maakohtu otsuse resolutsioon tuleb seega jätta muutmata, arvestades ka käesolevas otsuses esitatud põhjendusi. Maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus muutmata otsuse ka menetluskulude jaotuse osas (

§ 173lg 3).

38. Kolleegium on seisukohal, et maakohtu otsus hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on analüüsinud kostja esitatud menetluskulude nimekirjas nimetatud kulude põhjendatust ja vajalikkust ning vähendanud hagejalt kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust. Kolleegium märgib, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo 3-2-1-119-14, p 19). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole praegusel juhul diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas ega korda neid (

§ 654lg 6).

Kostja esindaja tunnitasu 120 eurot/tund (sh käibemaks) saab pidada mõistlikuks ja põhjendatuks. Menetluskulude jaotus 39. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja kanda (

§ 171lg 1).

Kuna maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, tuleb ka ringkonnakohtul vastavalt

§ 174lg-le 3 määrata summaarselt kindlaks menetluskulud.

Kuna hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda, ei hinda kolleegium tema menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

1. Kostja 16.05.2016 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid 425 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetluskulud koosnevad õigusabikuludest. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on kostja lepingulisel esindajal kulunud apellatsioonkaebuse ja maakohtu otsusega tutvumisele ning vastuse koostamisele apellatsioonkaebusele 3,75 tundi ja 13.05.2016 apellandi seisukohaga tutvumisele ja sellele vastamisele 0,5 tundi. Seega on kostja esindaja ajakulu olnud kokku 4,25 tundi. Hageja on vaielnud kostja menetluskulude nimekirjale vastu, leides, et kostja esindaja poolt osutatava õigusteenuse hind 120 eurot ei ole kooskõlas õigusbüroode pakutava õigusteenuse tavapärase hinnaga. Hageja leiab, et põhjendatuks ja mõistlikuks tunnitasuks saab pidada 70 eurot/tund (käibemaksuta) ja õigusabikulu kokku 297,50 eurot (4,25 x 70).
2. Kolleegium ei nõustu hagejaga. Sarnaselt maakohtus kantud menetluskuludele on ringkonnakohtu hinnangul võimalik ka apellatsioonimenetluses lugeda põhjendatuks ja vajalikuks kostja esindaja tunnitasuks 100 eurot/tund (käibemaksuta). Kostja esindaja ajakulule hageja vastuväiteid ei esitanud. Kolleegium peab

§ 175

lg 1 alusel kostja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks apellatsioonimenetluses 4,25 tundi tasumääraga 100 eurot/tund (käibemaksuta), s.o 425 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 tuleb määrata, et väljamõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 12 42.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu