2-14-13611/30

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-13611 Tsiviilasi Naps Solar Estonia OÜ hagi RR vastu vara väljanõudmiseks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 12.06.2015 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Naps Solar Estonia OÜ apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 16 059,18 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Naps Solar Estonia OÜ (registrikood 11972663), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alan Biin Kostja: RR (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 12. juuni 2015 otsus osas, milles Naps Solar Estonia OÜ-lt mõisteti RR kasuks välja menetluskulud 500 eurot. Jätta RR avaldus maakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata.

2.Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 12. juuni 2015 otsus muutmata.

3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

4.1 Jätta hagi rahuldamata.

4.2 Maakohtu menetluskulud jätta Naps Solar Estonia OÜ kanda.

4.3 Jätta rahuldamata RR avaldus maakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

4.4 Jätta Naps Solar Estonia OÜ menetluskulud ringkonnakohtus tema enda kanda.

Jätta RR menetluskulud ringkonnakohtus 3 % ulatuses tema enda kanda ja 97 % ulatuses Naps Solar Estonia OÜ kanda.

4.5 RR-l puuduvad ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. Hagiavalduse kohaselt oli RR (kostja) ajavahemikul 22.07.2010 kuni 27.05.2013 Naps Solar Estonia OÜ (hageja) juhatuse liige ja tegeles äriühingu igapäevase juhtimisega. Ühingu teine juhatuse liige elas püsivalt Soome Vabariigis ning ühingu igapäevase juhtimisega ei tegelenud.

2.31.12.2013 teostatud põhivara ja materjalide inventuuri käigus selgus, et kostja juhatusse kuulumise perioodil oli hagejale kuulunud varast ebaseaduslikult eemaldatud inventari 14 639,64 euro ulatuses. Mõned tootmistegevuse protsessid teostati väljaspool hageja tootmisruume. Allhanke korras teostati neid Märjamaal asuvate koostööpartnerite juures ning sinna oli viidud ka osa materjale ja seadmeid. Kostja on aga keeldunud avaldamast, kes on see isik, kelle valduses materjalid ja seadmed võivad olla. Kostja on põiklevalt väitnud, et selleks võib olla Sassi Mehaanika OÜ, kuid nimetatud isik ei ole hageja pöördumistele vastanud. Kostja on sellise tegevusega tekitanud hagejale kahju.

3.Hageja taotleb kostja kohustamist tagastada hagejale kuuluv vara või alternatiivselt hüvitada tekitatud kahju summas 14 639,64 eurot. Samuti taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist hagi esitamise seisuga 211,77 eurot ja alates hagi esitamisest 8,25% aastas.

Kostja seisukoht 4. Kostja hinnangul on hagi põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja kuulus hageja juhatusse kuni 22.05.2013. Juhatuse liikme volituste lõppemisel ei esitatud temale mingeid pretensioone ning sellest ajast peale ei ole tal olnud mingeid võimalusi sekkuda hageja tegevusse. 31.12.2013 seisuga oli ta äriühingust eemal olnud rohkem kui 7 kuud ning ta ei saa vastutada ajaperioodi eest, mil ta hageja töös ei osalenud.

5.Tootmistehnilistel põhjustel teosas hageja osa töid Märjamaal Sassi Mehaanika OÜ-s.

Kostjale teadaolevalt on 2013 sügisel hageja toonud sealt ära nii materjale kui seadmeid.

2 Maakohtu seisukoht 6. Pärnu Maakohus jättis 12.06.2015 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 500 eurot.

7.Maakohus leidis, et hagi on põhjendamata, tõendamata ja suures osas arusaamatu.

Kostja selgituste kohaselt oli osa hageja tootmisprotsessist viidud Märjamaale, kus seda allhanke korras teostas Sassi Mehaanika OÜ. Seoses sellega toimetati Märjamaale ka tööks vajalikud materjalid ja seadmed. Sama kinnitas kostja asemel juhatusse valitud AP. Seega oli hageja seadmete ja materjalide paiknemine Märjamaal seotud hageja tootmisprotsessiga ning hagejale teada, samuti see, et alltöövõtjaks oli Sassi Mehaanika OÜ. Asjaolu, et hageja ei ole väidetavalt suutnud mitme aasta vältel nimetatud ettevõttega kontakti saada, ei tõenda, et hageja vara oleks kaotsi läinud ja/või hagejale oleks kahju tekkinud.

8.Kostja selgituste kohaselt eemaldati ta töölt päevapealt seoses osanike vahelise tüliga.

Varade, tööülesannete või informatsiooni üleandmist kostjalt töölepingu lõpetamise ajal ega ka hiljem ei ole nõutud. Sama kinnitas AP. Seega ei kohustatud lahkuvat juhatuse liiget ettevõtte varasid või muud teavet üle andma, milleks võis puududa ka vajadus, sest kostja lahkumisega hageja tootmistegevus ei lõppenud ega katkenud. Uueks juhatuse liikmeks sai senine tegevjuht, kellel eelduslikult pidi samuti olema ammendav ülevaade ettevõtte tootmistegevusest. Eeltoodule tuginedes ei näinud kohus kostja käitumises juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist.

9.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab menetluskulud hageja. Kostja on hinnanud oma menetluskulude suuruseks 500 eurot. Kuna asjas on peetud kaks istungit ning kostja on esitanud kohtule kaks kirjalikku seisukohta, peab kohus, arvestades kostja võimalikku ajakulu menetlusele, tema menetluskulude nõude rahalist suurust põhjendatuks.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused 10. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et hagejale oli teada, et materjalid ja seadmed on Sassi Mehaanika OÜ käes. Selline seisukoht on üllatav.

Hagejale ei olnud teada, millise isiku käes on temale kuuluvad seadmed ning vara.

Kostja keeldus isikut, kelle käes seadmed ja vara on, avaldamast. Kui juhatuse liige annab äriühingu vara kasutada kolmandatele isikutele, siis on ta kohustatud äriühingu dokumentides kajastama, kelle käes vara on. Kostja andis vara kasutada kolmandatele isikutele selliselt, et selle kohta ei jäänud dokumentides maha ühtegi jälge. Kostja keeldus avaldamast, kelle käes vara ja seadmed asuvad.

11.Arusaamatu on, millest koosneb kostja menetluskulu summas 500 eurot.

Vastus apellatsioonkaebusele 12. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht 13. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas.

3 Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

14.Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud õigesti hagi rahuldamata. Esmalt on hageja esitanud nõude kostja vastu materjalide ja seadmete väljanõudmiseks kostja valdusest.

AÕS § 80 lg 1 kohaselt saab sellise nõude esitada asja valdaja vastu. Hageja ei ole tõendanud, et esemed oleksid kostja valduses.

15.Alternatiivselt on hageja esitanud kahju hüvitamise nõude. Nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2, mille esimese lause järgi vastutavad oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liikmed kahju hüvitamise eest solidaarselt. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab osaühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, et osaühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt Riigikohtu 04.05.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3310, p 10).

16.ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 (p 31) on Riigikohus selgitanud, et hoolsuskohustus tähendab muu hulgas, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta äriühingule põhjendamatuid riske.

Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks.

17.Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Registriosakonnale esitatud avalduse kohaselt oli kostja hageja juhatuse liige kuni 22.05.2013 (t lk 25). Kostja selgitustel asusid vaidlusalused seadmed ja materjal Sassi Mehaanika OÜ territooriumil, kus toimus osa tootmistegevusest.

Hageja ei ole tõendanud, et esemeid Sassi Mehaanika OÜ territooriumile tegelikult ei viidud. Kolleegium leiab, et materjalide ja seadmete tootmiskohta viimist ei saa pidada juhatuse liikme kohustuste rikkumiseks. Kui esemed kuuluvad hagejale ning Sassi Mehaanika OÜ-l puudub õiguslik alus nende valdamiseks, on hagejal õigus nõuda need Sassi Mehaanika OÜ valdusest välja.

18.Vastuoluline on hageja väide, et tal ei olnud informatsiooni, kus materjalid ja seadmed on. Maakohtu 23.04.2015 istungil antud hageja juhatuse liikme AP seletusest nähtub, et kostja oli temale nimetanud esemete asukohana ka Sassi Mehaanika OÜ-d. Kui hageja ei teadnud kindlalt, kelle valduses tema asjad on, saanuks ta esitada nõude asja ettenäitamiseks nende isikute vastu, kelle valduses võivad asjad olla. VÕS § 1014 sätestab, et asja valdaja vastu asjaga seotud nõuet omav isik või isik, kes tahab kontrollida sellise nõude olemasolu või puudumist, võib nõuda valdajalt asja ettenäitamist või asja ülevaatamise võimaldamist, kui tal on selleks õigustatud huvi.

Erialakirjanduses on märgitud, et asja või dokumendi ettenäitamiseks võib esitada hagi ka olukorras, kus hageja üksnes kahtlustab, et teda huvitavad asjad ja dokumendid asuvad kostja valduses (P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn 2009, lk 561).

4 19. Lisaks sellele, et juhatuse liige peab olema oma kohustusi rikkunud, on kahju hüvitamise nõude eelduseks muuhulgas ka asjaolu, et äriühingule on tekkinud kahju.

Hageja ei ole tõendanud, et tema vara on vähenenud, st et ta on kaotanud nende esemete omandiõiguse või, et tal ei ole kostjast tingitud põhjustel neid esemeid võimalik nende valdajalt välja nõuda. Asjaolu, et Sassi Mehaanika OÜ hageja 20.11.2014 teabenõudele ei vastanud, seda ei tõenda.

20.Ülaltoodule tuginedes on maakohus põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus 21. Maakohus jättis õigesti menetluskulud hageja kanda, kuid mõistis põhjendamatult hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 500 eurot. Kostja märkis menetluskulude kindlaksmääramise avalduses, et see summa kompenseerib tema otsesed kulud ja ajakulu, mis tehti dokumentide analüüsimiseks ja koostamiseks ning kohtuistungite ettevalmistuseks ja nendel osalemiseks. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude loetelu on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku 18. peatükis. Menetlusosalise enda ajakulu ei ole kuluks, mille rahalist hüvitamist ta saab vastaspoolelt nõuda. Kuna kostja ei ole selgitanud, millest koosnevad tema otsesed kulud, siis ei saa ka nende hüvitamise nõuet pidada põhjendatuks. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 500 eurot. Kolleegium jätab kostja avalduse maakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata.

22.Võttes arvesse, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele üksnes maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude osas ning lähtudes TsMS § 178 lg-st 4, mille kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud jätta hageja menetluskulud ringkonnakohtus tema enda kanda. Kostja menetluskulud ringkonnakohtus tuleb apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jätta 3 % ulatuses tema enda kanda ja 97 % ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud.

Seega ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata, puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 5

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.