1-12-3841/124

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-3841 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2016 määrus süüdimõistetu Oleg Semjonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Oleg Semjonov (isikukood 37403010280) ja süüdimõistetu Oleg Semjonovi kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. mai 2016 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Oleg Semjonovi ja tema kaitsja vandeadvokaat Rainer Objarteli määruskaebused jätta rahuldamata.
6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kaudu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot, vandeadvokaat Rainer Objartelile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
7. KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja Oleg Semjonovilt. Oleg Semjonovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Oleg Semjonov, 1-12-3841 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja menetluse käik
9. Harju Maakohtu 26.04.2012 otsusega karistati Oleg Semjonovit KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg 5; § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 09.03.2010 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks ja ärakandmisele kuuluvaks 6 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 10.11.
10. Karistuse kandmise aja lõpp 09.07.
11. Maakohtu määrus
12. Tartu Maakohtu 26.05.2016 määrusega jäeti O. Semjonov vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. 2.
13. Maakohtule esitatud materjalidest nähtub, et O. Semjonovit on korduvalt kriminaalkorras karistatud, seejuures ka kõige raskema karistuse vangistusega. Sellele vaatamata ei ole mõistetud karistused osutanud O. Semjonovile mingit eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud õigusrikkumiste toimepanekut. Ta pani oma viimased kuriteod toime ajal, mil ta oli kohtuotsusega määratud katseajal. Eelnev viitab sellele, et O. Semjonov on omandanud kriminaalsele subkultuurile iseloomulikud hoiakud ning väärtushinnangud, millele on omane ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse kas ükskõikne või kogunisti vastanduv suhtumine. Tema väärtushinnanguid ja igapäevast tegevust on mõjutanud sõltuvus narkootilistest ainetest. Ta tegeles narkootiliste ainete käitlemisega peamiselt selleks, et rahuldada neist ainetest oma sõltuvust ning on risk, et O. Semjonov jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. 2.
14. Maakohus luges positiivseks, et vangistuse kandmise ajal on kinnipeetav aktiivselt tegelenud taasühiskonnastavate tegevustega ning püüdnud uute kuritegude toimepanemise riski maandada, on osalenud arvukates sotsiaalprogrammides, samuti anonüümsete narkomaanide ja MTÜ Convictus Tervise tugigrupi töös. Praeguseks ajaks on ta osalenud ka tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Lisaks on ta omandanud riigikeele A2-B2 tasemed ning töötanud alates 01.04.2015 Tartu Vanglas majandusabitöölisena. Samas ilmneb iseloomustusest, et ehkki O. Semjonov saab aru oma eksimustest ning tunnistab muutuste vajalikkust, võivad planeeritud tegevused reaalsuses tema puhul mõttetasandile jääda. Ka varem on ta olnud teadlik narkootikumide ohtlikkusest ning on üritanud neist korduvalt loobuda. Ometi on tal tekkinud tagasilangused ning ta on uuesti narkootikumide tarvitamise juurde tagasi jõudnud. Olukordades, kus probleemid kuhjuvad, võib ta unustada oma paranemise soovi ning alustada taas narkootikumide tarbimist. Suutmatust jääda truuks õiguskuulekale käitumisele ilmestab see, et Tartu Vangla 02.03.2016 käskkirjaga paigutati O. Semjonov, kes oli vahepeal oma positiivse käitumise tõttu paigutatud Tartu Vangla avavanglasse, uuesti kinnisesse osakonda, kuna ta pani toime mitu distsiplinaarrikkumist. 2.
15. Käesolevalt on tal 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viimane määrati talle alles 07.03.
16. Maakohus oli seisukohal, et kui isik ei suuda kehtestatud reeglitest kinni pidada vangla tingimustes, siis seda raskem on tal neist kinni pidada vabaduses, kus tema üle ei teostata sedavõrd intensiivset järelevalvet ning kus ka võimalusi rikkumiste toimepanemiseks on märksa enam. Maakohtul puudus veendumus, et O. Semjonovi väärtushinnangud on tagasipöördumatult muutunud ning tema tahe on piisavalt tugev selleks, et ta suudaks vabaduses hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning kinni pidada käitumiskontrolli tingimustest. Töö- ja elupinna ning tugiisiku olemasolu ei vähenda uute õigusrikkumiste toimepaneku riske piisaval määral. Vastupidi, kuna MTÜ Rehabilitatsioonikeskus Valge Elu poolt O. Semjonovile võimaldatud ajutise elamispinna kasutamise tingimusteks on see, et O. Semjonov ei tarvita alkoholi ega narkootilisi aineid ning asub tööle ja tasub elamispinnaga 2 seotud kulutused, siis väiksemgi kõrvalekalle neist tingimustest võib viia O. Semjonovi eluaseme kaotuseni. Määruskaebused
17. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastatakse süüdimõistetu ennetähtaegselt. Alternatiivselt taotleb kaitsja O. Semjonovi vabastamata jätmise korral 1 aasta pikkusest tähtajast lühema tähtaja määramist, s.o 6 kuud, mil kohus O. Semjonovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust uuesti arutaks. Kaitsja hinnangul ei ole maakohtu määrus piisavalt motiveeritud. Maakohus on jätnud tuvastamata vangla iseloomustuses toodud positiivsed asjaolud ning on seetõttu jõudnud ebaõigetele järeldustele. Kaitsja kordab veelkord üle süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud. Arvestamata on jäetud ka O. Semjonovi käitumine vangistuse ajal. Määruskaebuses leitakse, et on märkimisväärne, et süüdimõistetu on kandnud karistust avavanglas. O. Semjonovi distsiplinaarkaristustele ei tule omistada üleliiast rolli, vaid seda tuleb arvestada kogumis muude asjaoludega. Seejuures ei ole põhjendatud, miks rikkumise kaaluvad üles positiivseid asjaolusid. Kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on igati proportsionaalne lahendus, sest minimeerib võimalikud ohud ja riskid.
18. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu, kes palub maakohtu määruse tühistada. O. Semjonov samuti kordab üle esinevad positiivsed asjaolud ning leiab, et maakohus ei andnud talle piisavat võimalust selgitada tema suhtes määratud distsiplinaarkaristusi ning tulevikuplaane. Lisaks toob süüdimõistetu välja, et kuna ta ei saanud kutset ennetähtaegse vabastamise otsustamise istungile, siis ta ei saanud ette valmistada ning samuti ei olnud tema kaitsja tasemel. O. Semjonov toob välja, et ta on palju muutunud ja kõik 4 aastat 7 kuud on ta karsket eluviisi elanud ning on liitunud kirikuga. O. Semjonov tunnistab süüd täielikult, on viibinud avavanglas ning soovib uut võimalust vabaneda. Eitava vastuse puhul palub asi uuesti üle vaadata 6 kuu möödumisel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et O. Semjonovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
20. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu ega tema kaitsja määruskaebused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebustes ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud ning millega ei oleks otsustuse langetamisel arvestatud. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta O. Semjonov enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Vastuseks nii süüdimõistetu kui tema kaitsja määruskaebustele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et maakohtu põhistustega mittenõustumine ei tähenda põhistuste puudumist. Lisaks kõik KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Otsustus langetatakse kõigi asjaolude kohta kogumis. 3
21. O. Semjonovi vabastamine tingimisi enne tähtaega oleks ennatlik ning see oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega, mis riivaks oluliselt ka avalikkuse õigustunnet. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga ei ole veendunud, et O. Semjonov suudaks vabaduses käituda seadusekuulekalt. O. Semjonovit on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning talle on antud võimalus näidata, et ta suudab muuta oma käitumist seadusekuulekaks peale mõistetud karistust, kuid vaatamata sellele on süüdimõistetu pannud toime korduvalt uusi kuritegusid. Seejuures on toime pandud rahvatervisevastane kuritegu ning O. Semjonov on risk ühiskonnale. Käesoleval hetkel ei ilmne asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et andes O. Semjonovile võimaluse kanda karistust vabaduses, mööduks see edukalt. Varasemad mõistetud karistused on ebaõnnestunud ning süüdimõistetu käitumine vangistuses ei ole olnud laitmatu. Ringkonnakohus nõustub nii kaitsja kui ka süüdimõistetuga selles osas, et tuleb pidada positiivseks asjaolu, et süüdimõistetu on viibinud avavanglas. Samas tuleb arvestada ka asjaoluga, et praegusel hetkel O. Semjonov ei viibi enam avavanglas, kuna ka avavanglas olles on ta toime pannud distsiplinaarrikkumisi. Süüdimõistetul olevad distsiplinaarkaristused ja varasemalt mõistetud karistused näitavad, et O. Semjonov ei suuda veel hetkel oma käitumist kooskõlla viia kehtivate reeglitega, mistõttu ei ole ringkonnakohus veendunud, et süüdimõistetu suudaks käesoleval hetkel vabaduses käituda õiguskuulekalt. Karistuse eesmärgid on veel täitmata.
22. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. O. Semjonovi puhul kogumis ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebused, mis jäävad edutuks. Muuhulgas arvestades maakohtu istungil toimunut ning esitatud määruskaebuseid, puudub kohtukolleegiumil põhjus arvata, et süüdimõistetu ei oleks olnud istungiks piisavalt ettevalmistunud või kaitsja ei oleks oma tööd nõuetekohaselt teinud.
23. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval ajahetkel ei ole põhjendatud ka kohaldada VangS § 76 lg 4 alusel uueks ennetähtaegse vabastamise arutamiseks lühemat tähtaega kui 1 aasta. Süüdimõistetu käitumine vangistuses ei näita, et tema vabastamine 6 kuu möödumisel muutuks aktuaalsemaks.
24. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb O. Semjonovil hüvitada R. Objarteli kaitsjatasu 96 eurot.
25. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
26. mai 2016 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Mati Kartau