4-16-733/27

(3)ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15.01.2016 koostas Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond väärteoprotokolli AB1468131, mille kohaselt juhtis Deniss Batjaikin 15.01.2016.a. kella 21.51 ajal Harjumaal, Tallinnas, Tuulemaa 14 juures, liikudes Ketraja tn suunas, mootorsõidukit Hyundai Sonata reg. nr. XXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kuna tema juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 30.12.2015 kuni 29.08.
2. Samuti juhtis ta mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,30 mg, kuna D. Batjaikin’i tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,35 +/- 0,05 mg/l. Protokolli kohaselt rikkus D.Batjaikin seeläbi liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 ja § 69 lg 3 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. MAAKOHTU SEISUKOHT
3. Harju Maakohus tunnistas 28.03.2016 otsusega D. Batjaikin’i süüdi LS § 201 lg 2, LS § 224 lg 2 järgi ja mõistis talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 25 päeva aresti. 2.
4. Esmalt märkis maakohus, et kuigi D. Batjaikin ei ilmunud kohtuistungile, oli VTMS § 90 lg-st 1 tulenevalt võimalik arutada asja tema osavõtuta, kuna talle oli kutse enne asja arutamist isiklikult kätte toimetatud ning D. Batjaikin’i istungi edasilükkamise taotlust, alusel, et kass oli kriimustanud tema last, ei pidanud maakohus piisavalt põhjendatuks. Maakohus leidis, et tegemist oli D. Batjaikini paljasõnaliste väidetega, mis ei puudutanud tema enda seisundit. 2.
5. Maakohtu hinnangul on erinevate kirjalike tõenditega tõendatud, et D. Batjaikin juhtis 15.01.2016 mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta ja lubatud alkoholipiirmäära ületades. Maakohus ei tuvastanud menetluslikke rikkumisi väärteo menetlemisel, väärtegude fikseerimisel ja tõendite kogumisel, samuti õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 2.
6. Maakohus nõustus kohtuvälise menetleja ettepanekuga karistada D. Batjaikin’it 25 päeva arestiga. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse, et karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik mõlemad väärteod toime otsese tahtlusega, kuna teadis, et tal puudub juhtimisõigus ning pidi seda vähemalt möönma. Samuti pidi D. Batjaikin olema maakohtu hinnangul teadlik, et olles tarbinud alkoholi ja asudes sõidukit juhtima, paneb ta toime süüteo. Kohus arvestas, et D. Batjaikin’il on 6 kehtivat väärteokaristust liiklussüütegude toimepanemise eest, sh on teda ühel korral karistatud juhtimise eest alkoholijoobes ja ühel korral juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest. Kohus leidis, et kuna varasemad rahatrahvid on tasumata ning D. Batjaikin on jätkanud samasuguste väärtegude toimepanemist, ei ole rahatrahviga karistuse eesmärgid saavutatavad. Maakohtu hinnangul tuleb eripreventiivsetel kaalutlustel arvesse võtta, et D. Batjaikin on isik, kes on korduvalt pannud toime liiklusalaseid väärtegusid, ning see asjaolu ilmestab tema negatiivset suhtumist õigus- ja liikluskorda. Mõjutamaks D. Batjaikin’i väärtushinnanguid ja saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, pidas maakohus põhjendatuks karistada teda sanktsiooni keskmisest määrast raskema karistusega. Kohus võttis arvesse, et D. Batjaikin on liiklusrikkumisi pannud toime järjepidevalt, seejuures käesoleval juhul 2 liiklussüütegu ligikaudu 2 nädala möödudes eelmise väärteokaristuse jõustumisest. Kohus märkis veel, et D. Batjaikin’ile LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi etteheidetavad teod on ühed raskemad liiklussüüteod, kui lähtuda seadusandja poolt kehtestatud karistusraamidest. 2

(3)2.

1. Maakohus ei pidanud võimalikuks aresti asendamist üldkasuliku tööga, kuna see ei täidaks karistuse eesmärke. Kohtu hinnangul iseloomustab D. Batjaikin’i suhtumist karistuse täitmisesse see, et ta asus taas juhtimisõiguse puudumisel sõidukit juhtima, olukorras, kus tal on varasemad trahvid, sh ka viimane, tasumata. Samuti ei tuvastanud kohus D. Batjaikin’i puhul erandlikke asjaolusid, mille tõttu peaks talle võimaldama aresti kandmist ositi. APELLATSIOON
2. 21.04.
3. a registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus menetlusaluse isiku D. Batjaikin’i apellatsioon, milles ta taotleb maakohtu otsuse tühistamist karistuse osas ja palub aresti asemel rahatrahvi määramist või aresti asendamist üldkasuliku tööga. 3.
4. D. Batjaikin selgitab, et tal ei olnud võimalik ilmuda maakohtu istungile, kuna tema laps oli haige. Ta kirjutas 27.03.2016 e-kirja kohtule, kus selgitas seda ja palus istungi edasilükkamist. Haiglas oli ta ajavahemikul 28.03.-04.04.
5. Kuigi D. Batjaikin soovis saada tõendit, siis haiglaõde ütles, et niisugust tõendit ei väljastata. Kohtul on võimalik helistada arstile ja neid asjaolusid kontrollida. 3.
6. D. Batjaikin’il on 2,5 aastane laps ning üürikorter. Viibides 25 päeva arestimajas, peaks ta puuduma töölt ega saaks tasuda korteri üüri ning see raskendaks tema majanduslikku olukorda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus, tutvunud väärteotoimikuga, vaidlustatud kohtuotsuse, apellatsiooniga ja kuulanud istungil ära menetlusealuse isiku, leiab, et Harju Maakohtu 28.03.2016 otsuses esitatud motiivid ja järeldused D. Batjaikin’ile mõistetud karistuse liigi ja määra osas on põhjendatud ning asjakohased. Seega tuleb apellatsioon jätta rahuldamata.
8. Esmalt märgib kolleegium, et asja lahendamine maakohtus D. Batjaikin’i osavõtuta ei toonud kaasa maakohtu otsuse ebaseaduslikkust, kuna maakohus järgis VTMS § 90 lg-s 1 sätestatut. Nii nähtub ringkonnakohtule, et kohus toimetas enne istungit, s.o 22.02.2016, D. Batjaikin’ile kutse isiklikult kätte (tl 27). Maakohus ei jätnud D. Batjaikin’i 27.03.2016 esitatud istungi edasilükkamise taotlust tähelepanuta, vaid luges selle põhjendamatuks, osundades taotluse aluseks olevate väidete paljasõnalisusele ning sellele, et see ei puudutanud otseselt D. Batjaikin’i seisundit. Oma sõnade kinnituseks ei ole D. Batjaikin esitanud ka apellatsioonikohtule ühtegi dokumentaalset tõendit. Lisaks ei ole kolleegiumil mõistlikku alust arvata, et D. Batjaikin’il puudus võimalus enda aja ja tegevuste korraldamiseks selliselt, et osaleda maakohtu istungil oma lapse väidetava tervisliku seisundi tõttu.
9. Apellatsioonikohus nõustub maakohtu poolt D. Batjaikin’ile mõistetud aresti ja selle määraga. Ringkonnakohus ei saa kehtivat kohtupraktikat arvestades maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtu siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistusmäära liigi ja määra valikul jälgitav. Seejuures on maakohus põhjalikult selgitanud, miks ei ole menetlusaluse isiku suhtes enam põhjendatud mõista karistuseks rahatrahvi või asendada aresti üldkasuliku tööga. Vastuseks apellatsioonile peab ringkonnakohus vajalikuks toonitada olulisemat.
10. Isikule, keda on väärteokorras karistatud korduvalt liiklusalaste süütegude eest, ent kelle rahatrahvid on tasumata ja kes sellele vaatamata jätkab liiklusväärtegude toimepanemist, ei ole 3

(3)enam otstarbekas kohaldada rahatrahvi, kuna selle karistusliigi eripreventiivne toime on ammendunud. Seetõttu peab ka ringkonnakohus võimalikuks D. Batjaikin’i karistamist üksnes arestiga. Samuti on kolleegiumi hinnangul D. Batjaikin’ile mõistetud 25-päevane arest põhjendatud ja proportsionaalne toimepandud süütegudega. D. Batjaikin’it on väärteokorras karistatud nii juhtimisõiguseta sõitmise kui mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Ta on jätkanud järjepidevalt samaliigiliste süütegude toimepanemist. Kuigi arutataval juhul tuvastati D. Batjaikin’il alkoholisisaldus väljahingatavas õhus (0,35 +/- 0,05 mg/l) LS § 224 lg-s 2 sätestatud miinimummäära lähedal (0,25 mg/l), ei saa tema süüd pidada väikseks. D. Batjaikin’i süüd suurendab see, et lisaks alkoholijoobes juhtimisele, tegi ta seda juhtimisõiguseta, ning seda väga lühikese aja möödudes sarnaste liiklusrikkumiste toimepanemisest 14.11.2015 (joobes juhtimine) ja 31.10.2015 (juhtimisõiguseta sõitmine). Juhtimisõigus oli temalt võetud ära varasema liiklussüüteo, s.o joobes juhtimise, toimepanemise eest. Kirjeldatud tingimustel 2 uue liiklussüüteo toimepanek kinnitab tema ükskõikset suhtumist liikluskorda ning võimaldab eeldada otsest tahtlust mõlema rikkumise osas. D. Batjaikin ei ole isikuks, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks mõistnud toimepandud tegude õigusvastasust. Sellise isiku puhul peab mõistetav karistus olema range. Eelmärgitut arvestades on maakohus põhjendatult karistanud D. Batjaikin’it KarS §-s 48 ette nähtud aresti maksimaalmäära lähedal (30 päeva). Maakohtu mõistetud karistus on lisaks eripreventiivsetele kaalutlustele kooskõlas karistuse üldpreventiivsete eesmärkidega. Sõiduki juhtimine juhtimisõiguseta ja seisundis, kus lubatud alkoholi piirmäära ületatakse, on liiklusreeglite tõsine rikkumine. Sellises seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Riigikohus on toonitanud vajadust anda positiivse üldpreventsiooni põhimõtteid arvestades riigipoolne signaal, et liiklusõigusrikkumiste puhul on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega (RKKKo nr 3-1-1-26-03, p 5).

1. Asjaolu, et D. Batjaikin’il tuleb tasuda korteri üüri ning käia tööl, ei anna alust maakohtu mõistetud karistuse tühistamiseks. Karistuse kandmine mõjutab paratamatult isiku elukorraldust ja toob kaasa teatud ebamugavusi. Vastasel juhul ei täidaks karistus oma eesmärki. Ringkonnakohus leiab, et D. Batjaikin’i senine suhtumine karistuste täitmisesse ei võimalda arvata, et ta oleks üldkasuliku töö jaoks sobilik isik. Lisaks sellele, et tal on varasemad rahatrahvid tasumata, on ta eiranud viimatist 3.12.2015 väärteokaristust, s.o juhtimisõiguse äravõtmist perioodiks 30.12.2015-29.08.
2. Nimetatud karistuse täitmise algfaasis, s.o juba 15.01.2016, juhtis ta taas alkoholijoobes mootorsõidukit. Kirjeldatud käitumise pinnalt puudub ringkonnakohtul alus arvata, et D. Batjaikin suudaks end motiveerida kontrollnõuete ja – kohustuste täitmiseks samaaegselt graafiku alusel toimuva üldkasuliku töö sooritamisega. Apellatsioonikohus ei tuvastanud sarnaselt maakohtuga erandlikke asjaolusid, mis tingiks aresti täitmisele pööramise edasilükkamist või osade kaupa kandmist. Maakohus määras, et D. Batjaikin’il tuleb ilmuda aresti kandma hiljemalt 2.05.
3. Kuna nimetatud tähtaeg on möödunud, määrab kolleegium, et D. Batjaikin’il tuleb asuda aresti kandma hiljemalt 6.06.
5. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p-le 2 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse sisuliselt muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Kuna maakohtu otsuses määratud karistuse kandmisele asumise tähtaeg on möödunud, määrab ringkonnakohus uue tähtaja. /allkirjastatud digitaalselt/ 4