← Eesti

3-16-386/24

Obsah (5)§ 56§ 47§ 127§ 43§ 39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-386 Haldusasi Maanteeameti kaebus Riigih

) § 47 lg 2 alusel hanke osades 1 ja 2 tagasi AS CGI Eesti pakkumused ning tunnistati edukateks hanke osas 1 ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja UEC OÜ ja AS-i Finestmedia 2

(13)3-16-386 pakkumused ning hanke osas 2 AS Datel, ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja UEC OÜ ja OÜ Resta pakkumused. Hankija on oma järeldusi kajastanud pakkumuste vastavaks tunnistamise protokollis (VAKO toimik, tl 55–71). Protokollis märgiti, et põhjendused ja selgitused on toodud vastavaks tunnistamise protokolli lisas (VAKO tl 30–33).
  1. VAKO-le laekus 28.01.2016 AS CGI Eesti vaidlustus hankija 18.01.2016 otsuste kehtetuks tunnistamiseks osas, millega hankija lükkas hanke osades 1 ja 2 tagasi AS CGI Eesti pakkumuse ning tunnistas hanke osas 1 edukaks ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja UEC OÜ ja AS-i Finestmedia pakkumused ning hanke osas 2 AS-i Datel, ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja UEC OÜ ja OÜ Resta pakkumused (VAKO tl 24–29).
  2. VAKO rahuldas 11.02.2016 otsusega vaidlustuses nr 15-16/160084 (VAKO tl 89–95) AS CGI Eesti vaidlustuse ning tunnistas kehtetuks Maanteeameti 18.01.2016 käskkirja nr 0008 AS-i CGI Eesti pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise osas (käskkirja punktid 1.1.1 ja 1.2.1), hanke osas 1 ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja UEC OÜ ning AS-i Finestmedia pakkumuste edukaks tunnistamise osas (käskkirja p-d 2.1.1 ja 2.1.2), hanke osas 2 AS-i Datel, ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja UEC OÜ ning OÜ Resta pakkumuste edukaks tunnistamise osas (käskkirja p-d 2.2.1, 2.2.2 ja 2.2.3). VAKO leidis, et vaidlustaja poolt esitamata jäetud tellijate kinnitusi koos nõutud andmetega tuleb käsitleda mittesisuliste (ehk vormiliste) puudustena hankedokumentides sätestatud tingimustest. VAKO otsuse kohaselt on vaidlustaja rikkunud oma hoolsuskohustust, kui ta nõutud tellijate kinnitusi ei esitanud, kuid see ei saanud kaasa tuua vaidlustaja pakkumuse mittevastavust ja tagasilükkamist hankija poolt. Hankija oleks pidanud küsima vaidlustajalt puuduolevad tellijate kinnitused, sest kõik andmed, mida tellijad pidid kinnitama, oli vaidlustaja juba testijate CV-s esitanud; pakkumuses nõutud puuduolevate dokumentide väljanõudmine on

kohaselt lubatav.

  1. Maanteeamet esitas 22.02.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 11.02.2016 otsuse nr 15-16/160084 tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  2. Kaebuse esitanud Maanteeamet (hankija; kohtumenetluses vastustaja) leiab kaebuses ja 17.03.2016 täiendavas seisukohas (tl 106–108) järgmist. 8.
  3. VAKO on ebaõigesti tunnistanud kehtetuks hankija otsused, millega lükati tagasi Vaidlustaja pakkumused hankeosas 1 ja 2 (käskkirja punktid 1.1.1 ja 1.2.1) ning tunnistati edukaks hankeosas 1 ühispakkujate OÜ Affecto Estonia/UEC OÜ ning AS-i Finestmedia pakkumused (käskkirja p-d 2.1.1 ja 2.1.2) ning hankeosas 2 AS-i Datel, ühispakkujate OÜ Affecto Estonia/UEC OÜ ning OÜ Resta pakkumused ( käskkirja p-d 2.2.1, 2.2.2 ja 2.2.3). 8.
  4. Hankija ei nõustu, et esitamata jäetud tellijate kinnitusi koos nõutud andmetega tuleb käsitleda mittesisulise puudusena VAKO otsuses toodud põhjendustel. 8.
  5. VAKO on vaidlustaja hoolsuskohustuse rikkumise osas asunud 11.02.2016 otsuses nr 1516/160084 vastupidisele seisukohale võrreldes VAKO 26.08.2015 jõustunud otsusega vaidlustuses nr 170-15/
  6. VAKO on 26.08.2015 jõustunud otsuses tuvastanud, et Vaidlustaja on rikkunud elementaarset hoolsuskohustust ning pidid nõutud dokumendid koos pakkumusega esitama ning on selgesõnaliselt väljendanud, et nõutud tellijate kinnitused olid 3

(13)3-16-386 hankedokumentide kohaselt üliolulised dokumendid pakkumuse hindamiseks Seetõttu on ebaõige VAKO 11.02.2016 otsuse põhjendus, et tegemist oli vaidlustaja tühise hoolsuskohustuse rikkumisega. Vaidlustaja oli ainuke pakkuja, kes ei esitanud mõlemas hankeosas dokumendis „Nõuded pakkumusele - Vastavustingimused“ üheselt mõistetavalt sisuga tellijate kinnitusi. Teised pakkujad esitasid nõutud kinnitused, mis tõendab, et hankedokumendid olid üheselt ja arusaadavalt ette valmistatud. 8.
  1. Ilma tellijate kinnitusteta, ainult võtmeisikute CV-de alusel polnud Hankijal võimalik läbi viia pakkumuste hindamist kriteeriumi „Võtmeisikute tehnoloogiapõhine kompetents“ (osakaal 45) alusel (hankija loetleb konkreetsed puudused kaebuse p-s 19). Tegemist oli sisulise kõrvalekaldega hankedokumentides sätestatud tingimustest, sest nimetatud andmed projektide nõuetekohase täitmise kohta ei sisaldunud üheski vaidlustaja esitatud dokumendis. 8.
  2. Vaidlustajalt

§ 56

lg 3 alusel dokumentide nõudmine muudaks pakkumust ja rikuks pakkujate võrdse kohtlemise nõuet. Tegemist oleks läbirääkimiste pidamisega pakkujaga. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega on igasuguse sisulise puuduse parandamine lubamatu. (Euroopa Kohtu otsus asjas C-42/13). 8.6. Hankija andis vaidlustajale võimaluse läbi riigihangete registri pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamiseks, piiritlemiseks või täpsustamiseks vastavalt

§ 56lg-le 3, (hankija päring ja vaidlustaja vastus refereeritud kaebuse lisas 7).

Vaidlustaja vastusest selgub tema seisukoht, et ta ei pidanudki neid dokumente esitama ning ei kavatse ka esitada. 8.

  1. VAKO on valikuliselt leidnud, et osad VAKO 26.08.2015 jõustunud otsuses toodud põhjendused, mis on seotud vaidlustaja pakkumuse vastavusega on hankijale kohustuslikud ja osad mitte (VAKO 11.02.2016 otsuse punkt 15.5). VAKO 26.08.2015 otsuse põhjendused olid hankijale täitmiseks kohustuslikud ning seal oli selgesõnaliselt väljendatud, et vaidlustaja pakkumus ei vasta hankedokumentides sätestatud tingimustele ja tegemist on sisulise puudusega. 8.
  2. Samadele järeldustele on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus 10.12.2015 otsuses haldusasjas nr 3-15-2234 (p 16) vaidluses sama hanke üle. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, mis puudutas AS CGI Eesti pakkumuse mittevastavust HD-le.
  3. AS CGI Eesti (vaidlustaja, kohtumenetluses kaebaja) palub jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist. 9.
  4. Hankija on nõudnud HT-s tellijate kinnitusi ainult referentsprojektide ja projektijuhi CV-s toodud projektide kohta. Puudub vaidlus, et vaidlustaja esitas need dokumendid (Eesti Energia Aktsiaseltsi, AS EMT, aktsiaseltsi Eesti Gaas ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse kinnitused) oma pakkumuse koosseisus. Lisaks on täiendavad andmed kajastatud võtmeisikute CV-des. HD p-s 13.4.2, kus on toodud tehnoloogiapõhise kompetentsi hindamise kriteeriumid ning punktide andmise kord, puudub viide, et nõutud on tellijate kinnitused ja nende esitamata jätmisel ei hinnata esitatud kompetentse. 9.
  5. Hankija väidab sõnaselgelt esmakordselt alles apellatsiooniastmes haldusasjas nr 3-152234, et tema tahe ei olnud aktsepteerida pakkumust, millele pakkuja ei olnud lisanud kõikide tellijate kinnitusi (HD lisa I vormidele 6a, 6b, 7a, 7b, 9a ja 9b oleks pidanud lisama tellija kinnitused). Vaidlustajal ei pidanud HD, HT ega hankija poolt hankemenetluse käigus esitatud selgituste ja päringute põhjal tekkima tõsist kahtlust, kas hankija soovile ikka vastab pakkumus, millele pole lisatud kõikide tellijate kinnitusi. Ainult ühes riigihanke alusdokumendis 4

(13)3-16-386 (vastavustingimused) on hankija toonud välja hindamiseks vajalike tellija kinnituste olemasolu, samas kahes dokumendis (HD ja CV vormid), kus hankijal oli endal võimalik määrata nii vorm kui ka sisu, on hankija toonud välja ainult HT-s nõutud tellijate kinnituste nõude, seega ei saanud jääda enam kahtlustki, et nõutakse ainult HT-s märgitud tellijate kinnitusi ning puudus vajadus selgituse küsimiseks

§ 56lg 1 alusel.

9.

  1. Hankedokumendid ei olnud osas, mis puudutab tellijate kinnituste nõuet, koostatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. Ka VAKO märkis 26.08.2015 otsuses, et hanke alusdokumentides esineb ilmne vastuolu ning 11.02.
  2. otsuses, et kinnituste esitamise nõue ei ole järjekindel. Seega tuleb HD-d tõlgendada viisil, nagu teeb seda vaidlustaja (ja seda tegi ka hankija vähemalt kuni 25.08.2015), et nõutud ei olnud kõikide tellijate kinnituskirjade esitamine. HT ega HD ei sisaldanud tingimust, mille kohaselt tellijate kinnituste esitamata jätmine toob kaasa pakkumuse mittevastavaks tunnistamise. Hankija tegevus riigihanke läbiviimisel peab olema läbipaistev ja kontrollitav ning pakkujatel on õiguspärane ootus, et hankija tegutseb kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning järgib enda kehtestatud reegleid. Hankija on varasemalt ise otsesõnu ja järjekindlalt tunnistanud (nii
  3. a hindamisprotokollis, varasemates vaidlustusmenetlustes kui ka Tallinna Halduskohtus haldusasjas nr 15-2234), et tema soov ei olnud vaidlusaluste tellijate kinnitustega hinnata pakkumuste vastavust. 9.
  4. Vaidlustaja ei nõustu kaebuse väitega VAKO seisukohtade vastuolulisusest. VAKO 11.02.2016 otsuses on õigesti tuvastatud, et VAKO 26.08.2015 otsus ei näinud ette, et hankija oleks pidanud vaidlustaja pakkumuse

§ 47lg 2 ja HD p 11.2.

alusel tagasi lükkama. Samuti ei tõlgendanud VAKO 26.08.2015 otsuses tellijate kinnituste puudumist sisulise puudusena ega tuvastanud vaidlustaja pakkumuse mittevastavust. 9.

  1. VAKO 26.08.2015 otsusega lahendatud vaidlustuse sisuks ei olnud pakkumuse vastavuse kontroll ega võimalike puuduste sisulisuse hindamine. Hankija on teinud vaidlustaja suhtes koormava otsuse valedel eeldustel. Hankija on aga VAKO 26.08.2015 otsust ekslikult tõlgendades asunud käskkirja nr 0008 andes seisukohale, nagu oleks tellijate kinnituste puudumine sisuline viga. 9.
  2. Käskkirja nr 0008 aluseks oleva protokolli lakoonilise sõnastuse põhjal saab teha järelduse, et hankija ei ole kasutanud

§ 47lg 2 teises lauses ette nähtud võimalust hinnata pakkumuse puuduse sisulisust.

Hankija peab faktiliselt ja õiguslikult põhjendama, miks ta mittesisulise puudusega pakkumust vastavaks ei tunnista. 9.7. Hankijal peab olema mõjuv põhjus, et mitte kohaldada

§ 56lg-t 3 ja mitte lubada pakkumuses esitamata dokumentide tagantjärele esitamist.

Hankija ei andnud oma 16.06.2015 päringuga vaidlustajale võimalust esitada puuduolevad tellijate kinnitused ega ole seda võimalust senini andnud. 9.

  1. HD p-s 13.4.
  2. sätestatud hindamiskriteeriumi kohaselt hinnatakse mitte tellijate kinnitusi, vaid esitatud testijad saavad punkte iga tehnoloogia eest, mida nad on nõuetele vastavas projektis kasutanud. Vaidlustaja pakkumuses sisaldusid testijate CV-d ning tellijate kinnitustes ei saanud nimetada enam ühtegi uut tehnoloogiat, mida polnud testija CV-s toodud. Kõik hindamiseks vajalikud andmed olid seega pakkumuses olemas. Isegi kui vaidlustaja pakkumuses esinevad kõrvalekalded, on tegemist mittesisulise puudusega, mida on võimalik

§ 47lg 2 lause 2, § 56 lg 3 ja kohtupraktika kohaselt tagantjärele kõrvaldada.

Vaidlustaja on CV-des esitanud võimalikult täpse kontaktandmete loetelu, kusjuures referentsriigihangete puhul on eranditult märgitud ka viitenumber. 5

(13)3-16-386 9.9. VAKO märkis sõnaselgelt, et kuna vaidlustaja pakkumuses esinesid vormilised puudused, sai hankija selle pakkumuse tunnistada

§ 47lg 2 teise lause alusel vastavaks.

9.

  1. Kohtupraktikas ja õiguskirjanduses on põhimõtteliselt jaatatud pakkuja hoolsuskohustuse rikkumisest johtuvate vigade parandamise võimalust. Hankijast erinev hanketingimuste tõlgendus tulenes vähemalt osaliselt hankija tegevusest hankedokumentide koostamisel. 9.
  2. AS CGI Eesti märkis 04.04.2016 vastuseks AS Datel täiendavatele seisukohtadele, et kolmanda isiku taotlus, milles palutakse kohtul otsuse tegemisel arvestada kaebuses esitatud olulisi asjaolusid, on esitatud kohtu määratud menetlustähtaega rikkudes ning on ka asjakohatu ja ebavajalik. Kolmas isik viitab taotluses hankija 16.06.2015 kirjale, leides, et hankija on kaebajale andnud

§ 56lg 3 kohaselt võimaluse pakkumuses esitatud minetusi korrigeerida.

Kaebaja on 16.06.2015 teatega seonduvat põhjalikult käsitlenud oma 04.03.2016 menetlusdokumendis ega soovi selles osas uusi seisukohti esitada.

  1. Kolmas isik AS Datel palub kaebus rahuldada ning esitab järgmised seisukohad. 10.
  2. VAKO on õigetest eeldustest ja tuvastatud asjaoludest hoolimata teinud meelevaldse ja kehtivale õigusele mittevastava lõppjärelduse, leides (p-s 22), et vaidlustusmenetluses ei olevat leidnud tõendamist asjaolu, et puudus vaidlustaja pakkumuses (võtmeisikute CV-des nimetatud projektide tellijate kinnituste esitamata jätmine) on

§ 56

lg 3 alusel kõrvaldatav ning et vaidlustaja ei olevat kinnitusi esitamata jättes rikkunud hoolsuskohustust sellisel määral, mis oleks saanud kaasa tuua tema pakkumuse tagasilükkamise (VAKO otsus p 19). 10.2. Vaidlustaja pakkumuses esinenud puudus oli sisuline ja pakkumus tuli seega tagasi lükata. Hankija on hankekomisjoni protokollis esitanud piisava põhjenduse

§ 47

lg 2 mõttes, miks ta pakkumuse mittevastavaks tunnistas – VAKO 26.08.2015 lahendiga oli kinnitatud vaidlustaja pakkumuse puuduse olemasolu ning hankija ei saanud seda mittesisuliseks puuduseks pidada (koos tellija kinnitustega puudus ka nõutud info/andmed, mis kinnitustes sisalduma pidid, sh nõuetekohase täitmise ja arhitektuuriliste komponentide kohta). 10.

  1. Pakkumuse vastavustingimused olid kehtivas HD-s sätestatud. Projektide nõuetekohase täitmise kohta puudusid tellija kinnitused ning andmeid polnud ka mujal pakkumuses. Puudustega pakkumuse hindamine oleks ilmselge võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtte rikkumine. Vaidlustaja pole senini vastavaid kinnitusi üritanudki esitada, vaid vaidleb vastu nende esitamise vajadusele. 10.
  2. Sisulist puudust ei saa

§ 56lg 3 alusel tagantjärele kõrvaldada.

hankija ei saa sel alusel küsida pakkumuse esitamise järgselt juurde pakkumuse koosseisu kuuluvaid kohustuslikke dokumente, mis on õigeaegselt esitamata ning pakkuja ei saa neid esitada. 10.

  1. Võtmeisikute CV-des olid esitatud referentsprojektid ning puudusid andmed projektide nõuetekohase täitmise kohta koos külgnevate kinnitustega. Pakkumus tuli esitada HD-s sätestatud piirides ning parandada sai vaid kohtupraktika mõttes „ilmseid tehnilisi vigu“. Vaidlustaja on ka hoolsuskohustust rikkunud ilmselgelt määral, mis ei õigusta pakkumuse tagantjärele parandamist. 10.
  2. Vaidlustaja ei vastanud 3-päevase tähtaja jooksul ega viidanud ka 19.06.2015 vastuses, et vastavad kinnitused kuskil pakkumuses olemas oleks ega ka sellele, et kavatseks neid esitada. Kinnitusi ei ole esitatud ka VAKO 26.08.2015 otsuse järel, kus kinnituste esitamise vajadus selgelt tuvastati. 6

(13)3-16-386 10.
  1. VAKO on otsusega tuvastanud, et hankija 11.03.2015 täiendava selgituse, et hinnatavate isikute kohta tuleb lisada dokumendis „Nõuded pakkumusele - Vastavustingimused“ nimetatud kinnituskirjad, mis sisaldavad muu hulgas andmeid „projektis kasutatud arhitektuuriliste komponentide kohta“. Selgitused esitati ca 2 kuud enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, st aega kinnituste esitamiseks oli piisavalt. 10.
  2. VAKO 26.08.2015 otsuse (p 10) seisukoht, et hoolimata mõningatest vastuoludest hankedokumentides pidi tellija kinnituste nõue „tavalise tähelepanelikkuse“ juures ja „kõrgendatud hoolsuskohustusest“ tulenevalt vaidlustajale selge olema, oli hankijale siduv ka uue otsuse tegemisel. 10.
  3. Kolmas isik märgib 01.04.2016 täiendavas seisukohas, et VAKO ei pööranud vaidlustatud otsuses tähelepanu, et hankija esitas pärast pakkumuste esitamist vaidlustajale 16.06.2015 selgitusnõude, viidates tellija kinnituste puudumisele pakkumuses. Küsimused esitati iga vormis 6 a nimetatud süsteemianalüütiku kohta (tellijate kinnitused projekti nõuetekohase täitmise kohta, tellijate kinnitused, mis sisaldavad andmeid projektide maksumuse kohta ilma käibemaksuta ja aja kohta, millal leping täideti ning kinnitust, et nimetatud isik osales nende projektides süsteemianalüütikuna ning andmeid projektis kasutatud arhitektuuriliste komponentide kohta. analoogsed küsimused küsiti vormis 7a nimetatud programmeerija/arendaja referentsprojektide; vormis 9a nimetatud testija referentsprojektide kohta ning hanke II osas vastavalt vormides 6b, 7b ja 9b nimetatud isikute kohta. Kaebaja ei esitanud puuduvaid kinnitusi 3 tööpäeva jooksul, vaid vaidles kinnituste esitamise vajadusele vastu.
  4. Kolmas isik AS Finestmedia palub kaebus rahuldada ja esitab järgmised seisukohad. Nagu kõigile teistele pakkujatele, oli ka AS Finestmedia jaoks hankedokumentidega tutvudes üheselt arusaadav, et pakkumus peab mh. sisaldama tellijate kinnitusi. Kogu suhtlemine hankija ja pakkujate vahel toimub läbi e-riigihangete keskkonna. Iga pakkuja poolt hankijale esitatud täpsustav küsimus ja hankija vastus tehakse teatavaks kõigile pakkujatele. Kolmas isik viitab hankija vastusele riigihangete registris. Kolmanda isiku hinnangul ei saanud vaidlustajale olla üllatuseks, et koos hindamiseks esitatud isikute CV-dega tuleb esitada ka tellijate kinnitused selle kohta, et CV-des näidatud isikud on vastavate lepinguliste tööde teostamisel osalenud vastavas rollis. Samuti tuleb ära näidata lepingute mahud ja täitmise aeg. Kõik teised pakkujad täitsid korrektselt oma hoolsuskohustuse, tutvusid põhjalikult hankedokumentidega, jälgisid pakkujate poolt esitatud küsimusi ja neile antud vastuseid, esitasid korrektselt kõik nõutud kinnitused. Maanteeameti ja AS CGI Eesti kirjavahetusest läbi riigihangete registri nähtub üheselt, et AS CGI Eesti sai küll aru nõudest esitada tellijate kinnitused, kuid ei soovinud neid mingil põhjusel esitada.
  5. Ülejäänud kolmandad isikud ei ole kohtumenetluses oma seisukohti esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Asjas on vaidlus selle üle, kas hankija on põhjendatult tagasi lükanud vaidlustaja pakkumused mõlemas hankeosas ning kas VAKO on õiguspäraselt kehtetuks tunnistanud hankija vastavad otsused. Menetlusosalised on erineval seisukohal selles, kas hanketeatest ja hankedokumentidest tulenes, et hankija nõuab teostatud projektide tellijate kinnitusi kõikides pakkumuse koosseisus esitatavate isikute puhul märgitud projektide kohta. Samuti selles, kas selline nõue tulenes 7
(13)3-16-386 üheselt mõistetavalt hanke alusdokumentidest. Vaieldakse ka selle üle, kas nende kinnituste esitamata jätmine on sisuline puudus või mittesisuline puudus, mida saanuks kõrvaldada ning kas hankija oleks pidanud andma pakkujale sellise puuduse kõrvaldamiseks täiendava võimaluse. 14.

§ 47

lg 1 kohaselt kontrollib hankija kvalifitseeritud pakkujate esitatud ja sama seaduse §-s 46 sätestatud korras avatud pakkumuste vastavust hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta.

§ 47

lg-st 2 tulenevalt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanketeates või hankedokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest. HD p-s 11.1 on sätestatud, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate poolt esitatud pakkumuste vastavust HT-s ja HD-s esitatud tingimustele vastavalt riigihangete seadusele. Punkti 11.

  1. kohaselt lükkab Hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta HT-s või HD-s esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest (VAKO tl 19).
  2. Pakkumuse hindamise kriteeriumite kohaselt oli võtmeisikute tehnoloogiapõhise kompetentsi osakaal mõlemas hankeosas 45 100-st võimalikust (VAKO tl 2). Vormid 6a, 6b (süstemianalüütikute CV-de hindamiseks), vormid 7a, 7b (programmeerijate CV hindamiseks), vorm 9a, 9b (testijate CV hindamiseks) nägid ette lisaks tabelisse nõutavate andmete märkimisele ka lisana hanketeates nõutud tellijate kinnitused koos nõutud andmetega (VAKO tl 3–13). Dokumendis „Nõuded pakkumusele – vastavustingimused“ kohaselt on tellija kinnitusete esitamine projekti nõuetekohase täitmise kohta HD lisaks I olevatel vormidel 6a, 6b, 7a, 7b, 9a ja 9b kohustuslik. Lisaks peavad tellijate kinnitused sisaldama andmeid projektide maksumuse kohta ilma käibemaksuta ja aja kohta, millal leping täideti ning kinnitust, et nimetatud isik osales nende projektides süsteemianalüütikuna ning andmeid projektis kasutatud arhitektuuriliste komponentide kohta (VAKO tl 14–15). Hanketeate1 (HT III.2.3)) kohaselt on kinnituste nõue ette nähtud vaid vormidel 3a ja 3b esitatavate andmete juures.
  3. Vaidlustaja on riigihangete registri kaudu hankijale esitatud küsimuste hulgas küsinud ka, milliseid kinnitusi nõutakse referentsprojektide tellijatelt. Hankija on 11.03.2015 vastanud järgmist: kvalifitseerimistingimustes sätestatud pakkujalt nõutud lepingu kohta peab olema esitatud tellija kinnitus muuhulgas, selle kohta, et leping on täidetud viimase 3 aasta (02/2012-01/2015) jooksul ja kinnitus lepingu maksumuse kohta; Kvalifitseerimistingimustes sätestatud nõutud isikute kohta peab olema esitatud tellija kinnitus muuhulgas, selle kohta, et leping on täidetud viimase 3 aasta (02/2012-01/2015) jooksul ja kinnitust lepingu maksumuse kohta ning kinnitust, et pakkuja esitatud CV-ga seotud isik on lepingu täitmisel osalenud vastavas rollis; Vastavustingimustes sätestatud nõutud isikute (hinnatavad isikud) kohta peab olema esitatud tellijate kinnitused muuhulgas, selle kohta, et 1 Kättesaadav veebilehel https://riigihanked.riik.ee/register/HankeAndmed,form.sdirect 8

(13)3-16-386 leping on täidetud viimase 3 aasta (02/2012-01/2015) jooksul ja kinnitust lepingu maksumuse kohta ning kinnitust, et pakkuja esitatud CV-ga seotud isik on lepingu (projektis) täitmisel osalenud vastavas rollis ning andmeid, milliseid tehnoloogilisi komponente on kasutatud vastavas projektis (arenduses) (VAKO tl 22 ja 22p). 17. Maanteeamet on kajastanud oma seisukohti pakkumuste vastavuse hindamisel pakkumuste vastavaks tunnistamise protokollis (VAKO tl 55–71) ning leidis, et AS CGI Eesti pakkumus tuleb mõlemas hanke osas lükata tagasi

§ 47lg 2 alusel, kuna ei vasta HD-s sätestatud tingimustele.

Protokollis märgiti, et põhjendused ja selgitused on toodud vastavaks tunnistamise protokolli lisas.

  1. Hankija märkis protokolli lisas (VAKO tl 30–33), et tegemist on sisulise, mitte vormilise kõrvalekaldega hankedokumentides sätestatud tingimustest, sest pakkuja ei esitanud hankedokumentides „Nõuded pakkumusele – Vastavustingimused“ punktis 6, 7, 8, 9 ja 10 nõutud tellijate kinnitusi koos nõutud andmetega. Hankija tugines VAKO 26.08.2015.a. jõustunud otsusele nr 70-15/160084, täpsemalt selle otsuse p-dele 11, 12 ja
  2. VAKO leidis neis punktides järgmist: „
  3. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et AS-i CGI Eesti pakkumuses puuduvad dokumendi „Nõuded pakkumusele - Vastavustingimused“ kohaselt HD lisa I vormidele 6a, 6b, 7a, 7b, 9a ja 9b lisada tulnud tellija kinnitused, milles sisalduksid muuhulgas andmed konkreetsete „projektis kasutatud arhitektuuriliste komponentide kohta“, millele spetsialistide CV-des on viidatud. Vaidlustaja pakkumusele lisatud HT kohased tellijate kinnituse lepingute nõuetekohase täitmise kohta niisuguseid andmeid ei sisalda.
  4. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankija seisukohaga, et hoolimata kõnealuste tellija kinnituste puudumisest oli Hankijal õigus AS-i CGI Eesti pakkumus nii Osas 1 kui 2 vastavaks tunnistada, kuid samas jätta sel põhjusel Vaidlustaja pakkumusele hindamise kriteeriumi „Võtmeisikute tehnoloogiapõhine kompetents“ alusel punktid täielikult andmata. Vaidlustuskomisjonile ei ole arusaadav, millest lähtus Hankija komisjon, sedastades pakkumuse edukaks tunnistamise protokolli lisas, et „Komisjon nõustub, et pakkumuse vastavust tellijate poolt antud kinnituste ning andmete puudumine ei puuduta, kuid see puudutab pakkumuse hindamist seoses võtmeisikute tehnoloogiapõhise kompetentsiga lähtudes hankedokumentide punktist 13.4.2.“ Vaidlustuskomisjon märgib veelkord, et HD p 13.4.2 ei sisalda nõuet ega viidet tellija kinnituse esitamise kohta või tingimust, et asjakohaste kinnituste esitamata jätmisel pakkumusele hindamise kriteeriumi „Võtmeisikute tehnoloogiapõhine kompetents“ alusel punkte ei anta.
  5. Hankija poolt e-menetluses koostatud dokument „Nõuded pakkumusele Vastavustingimused“ on osa hankedokumentidest laiemas mõttes, nagu vaidlustusmenetluses on korduvalt kinnitanud ka Hankija ise. Juhul, kui pakkuja ei ole esitanud kõiki hanke alusdokumentides nõutud dokumente, on tegemist pakkumuse mittevastavusega hanketeatevõi hankedokumentide nõuetele, mis omakorda on pakkumuse tagasilükkamise aluseks (

§ 47

lg 2 ja HD 11.2), kuigi tulenevalt

§ 47

lg 2 viimasest lausest on hankijal teatud juhtudel õigus pakkumus siiski vastavaks tunnistada. Käesoleval juhul on Hankija tunnistanud AS-i CGI Eesti pakkumuse nii Osas 1 kui 2 vastavaks (Käskkirja p-d 2.1.1 ja 2.2.1), märkides, et see vastab hankedokumentides esitatud tingimustele. Enamgi veel, 09.07.2015 riigihangete registris koostatud pakkumuste vastavaks tunnistamise 9

(13)3-16-386 protokolli AS-i CGI Eesti puudutavas lisas 1 on Hankija lähtunud dokumendi „Nõuded pakkumusele - Vastavustingimused“ sõnastusest ning märkinud HD lisa I vormide 6a, 6b, 7a, 7b, 9a ja 9b ning nende juurde kuuluvate tellija kinnituse nõuete kohta eraldi - „vastab“. Seega on Hankija leidnud, et hoolimata tellija kinnituste puudumisest on AS-i CGI Eesti pakkumus vastav ka konkreetsetele dokumendi „Nõuded pakkumusele - Vastavustingimused“ nõuetele.“ 19. Hankija on protokolli lisas leidnud, et VAKO on varasemas vaidlustusmenetluses tuvastanud, et pakkuja ei esitanud hankedokumentides „Nõuded pakkumusele – Vastavustingimused“ punktides 6, 7,8,9 ja 10 nõutud tellijate andmeid ning nõutud tellijate andmete esitamata jätmise tõttu oleks pidanud hankija pakkumuse tagasi lükkama

§ 47lg 2 ja hankedokumendi punkti 11.2 alusel.

Samuti on protokolli lisas märgitud, et VAKO tuvastas oma otsusega, et AS CGI Eesti pakkumus oli sisuliste puudustega ja hankija käsitles ekslikult ja õigusvastaselt sisuliste puuduste tagajärgi vales menetlusetapis ning oleks pidanud seda tegema pakkumuste vastavaks tunnistamise etapis. 20. Hankijal on õigus selles, et VAKO jõustunud otsus on talle siduv ja seda ka vaidluse eseme raamidesse jäävate vaidlustuskomisjoni otsuse põhjenduste osas (

§ 127lg 5, Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-3-14, p 19).

Praegusel juhul on aga menetlusosalised eri meelt selles, kas VAKO 26.08.2015.a otsus tuvastas asjaolud, mis tuleb hankijal arvesse võtta pakkumuste vastavuse hindamisel ning ka sellest VAKO otsusest tuleneb siduvalt hinnang kinnituste andmata jätmisele, sh kas tegemist on sisulise või mittesisulise puudusega ja kas sellise puuduse korral on alus pakkumuse tagasilükkamiseks. Kohtu hinnangul on vaidlusese VAKO 26.08.2015 ja praegusel juhul vaidlustatud 11.02.2016 VAKO otsuse puhul erinev. Varasemas jõustunud otsuses lahendas VAKO küsimust, kas leides, et puuduvad tellijate kohased kinnitused, jättis hankija õigustatult kohaldamata hindamise kriteeriumi “Võtmeisikute tehnoloogiapõhine kompetents“. Vaidlustatud oli nelja pakkumuse edukaks tunnistamise otsused põhjendusel, et AS-i CGI Eesti (Vaidlustaja) pakkumusele oli antud hindamisel valesti punkte. Seega ei ole VAKO kohtu hinnangul jõustunud otsusega siduvalt tuvastanud, kas kõnealune puudus on sisuline ning kas see on aluseks pakkumuse tagasilükkamisel. Kohus nõustub VAKO 11.02.2016 otsuse p-ga 15.

  1. Samuti ei tulene kohtu hinnangul sellised järeldused Tallinna Halduskohtu ega Tallinna Ringkonnakohtu otsustest haldusasjas nr 3-15-2234, millega lahendati kaebust VAKO 26.08.2015 otsuse peale.
  2. Kohus nõustub hankijaga ja VAKO-ga selles, et VAKO 26.08.2015 otsusest tulenes, et kinnitused tuli esitada pakkumuste koosseisus (VAKO 11.02.2016o p 15.5). See kohustus oli pakkujal hoolimata ebajärjekindlusest selle nõude kajastamisel HT-s ja HD-s (vt ka käesoleva otsuse p 25). Asjas ei ole vaidlust selle üle et pakkumuse koosseisus vaidlustaja neid kinnitusi ei esitanud ning esitatud on üksnes HT-s sõnaselgelt nõutud kinnitused. Seega on tegemist puudusega, mille sisulist tähendust pidi hankija pärast VAKO 26.08.2015 otsuse jõustumist hindama ja lahendama õiguspärase kaalumise teel pakkumuste vastavuse või tagasilükkamise küsimuse.

§ 47

lg-st 2 tulenevalt peab hankija esmalt hindama, kas esinev puudus on oma olemuselt sisuline või mitte ning mittesisulise puuduse puhul kaaluma, kas see tingib pakkumuse tagasilükkamise. 10

(13)3-16-386 Hankija on praegusel juhul teinud ebaõiged järeldused VAKO 26.08.2015 otsusest ja jätnud talle

§ 47lg-s 2 ette nähtud kaalumise teostamata.

Seetõttu on jäänud protokollis ja lisas ka kajastamata hankija hinnang puuduste olulisusele ja nende mõju pakkumuse vastavuse üle otsustamisel. Hankija on lähtunud pelgalt kinnituste puudumise faktist. Ka hankija kohtumenetluses esitatud seisukohad näitavad, et sellist täiendavat kaalumist pole ta vajalikuks pidanud. Kohtu hinnangul ei ole kõnealuste kinnituste puudumine ilmselgelt selline sisuline puudus või ka vormiline puudus, mis vääramatult tooks kaasa pakkumuste tagasilükkamise. Seega pole kaalumise teostamata jätmine kooskõlas

§ 47lg 2 mõttega.

22. Menetlusosalised on erineval seisukohal ka selles, kas tegemist oli puudusega, mida oleks saanud kõrvaldada

§ 56

lg-le 3 tuginedes täiendavaid selgitusi ja dokumente küsides.

§ 43

lg-st 2 tulenevalt peab pakkumus vastama hanketeates ja hankedokumentides sätestatud tingimustele ning üldjuhul on pakkuja ülesandeks esitada kõik nõutavad andmed ja dokumendid. Riigikohus on otsuse haldusasjas nr 3-3-1-24-13 (p 17) leidnud, et pakkuja peab tegema kõik selleks, et ükski nõutud dokument pakkumuse komplekteerimisel ei ununeks, et formularide täitmisel ei jääks ükski lahter täitmata, et andmed ei oleks vastuolulised jne.

§ 56

lg 3 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt või taotlejalt

§ 39

lõikes 4 nimetatud selgitusi, andmeid või dokumente ja pakkujalt pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamist, piiritlemist või täpsustamist. Pakkuja või taotleja on kohustatud esitama nimetatu kolme tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Kolmas isik AS Datel mõistab viidatud sätet nii, et täiendavate dokumentide esitamine on võimalik üksnes koostoimes

§ 39

lg-ga 4 kvalifikatsiooni tõendamise osas (esimene lauseosa) ning pakkumuse teabe selgitamine, piiritlemine või täpsustamine ei hõlma täiendavate dokumentide esitamist. Kohus selle tõlgendusega ei nõustu – ka teabe selgitamine või täpsustamine ei saa alati toimuda täiendavaid dokumente esitamata. Praegusel juhul tähendaks puudolevate kinnituste lisamine juba olemasolevate andmete täiendamist, sest teave kinnituste andjate kohta on pakkumuse koosseisus esitatud.

  1. Kohtupraktika kohaselt on erandjuhul pakkujal võimalik korrigeerida pakkumusega seonduvaid andmeid, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead, nii et selle muudatusega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-44-13, p 21.4 ja seal viidatud praktika). Ka käesoleval juhul ei tähendaks hiljem esitatud kinnituste lisamine pakkumuse sisulist muutmist, vaid lisaks täiendavalt veendumust pakkumuse nõuetele vastavuses. Sisuliselt on sellele seisukohale asunud ka hankija ise, andes pakkujale võimaluse puuduolevate kinnituste esitamiseks (kaebuse lisa 7). Hankija ja kolmandad isikud on seisukohal, et vaidlustaja pole soovinud kinnitusi esitada hoolimata selleks antud täiendavast võimalusest. Hankija ja vaidlustaja vahelisest suhtlusest riigihangete registri kaudu nähtub, et vaidlustaja on esitanud oma arusaama kinnituste esitamise nõude ulatusest, märkides, et HT kohaselt on nõutud vaid referentsprojektide ja projektijuhi CV-s toodud projektide kinnitusi, mis on ka esitatud. Kuna vaidlustaja viitas asjakohaselt kinnituste nõude ebaselgusele hanke alusdokumentides, olnuks põhjendatud hankija poolt selle nõude täpsustav selgitus.
  2. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-24-13 (otsuse p 22) leidnud, et hankija kaalutlusõigus täiendavate dokumentide, andmete ja selgituste nõudmisel ei tähenda õigust otsustada nõude 11

(13)3-16-386 esitamise üle meelevaldselt. Selleks, et mitte anda pakkujale võimalust kõrvaldatava puuduse korral dokumentide täiendamiseks, peab hankijal olema kaalukas põhjus. Kuigi eeltoodud seisukoht on kujunenud vaidluses pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel, on tegemist üldisema põhimõttega, mis on kohtu arvates asjakohane ka praeguses vaidluses. Hankija ei pea viidatud kohtuotsuse kohaselt pakkujale andma võimalust puuduste kõrvaldamiseks näiteks siis, kui asjaolud näitavad, et pakkuja on dokumendid või andmed jätnud esitamata teadlikult. Puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea. Praegusel juhul tuleb kohtu hinnangul pidada oluliseks ka asjaolu, et kinnituste esitamise nõue ei olnud hanke alusdokumentides ühese mõistetavusega esitatud.
  1. VAKO on 26.08.2015 otsuse punktis 9.
  2. tuvastanud, et hanke alusdokumentides esineb ilmne vastuolu - HD p 6 alapunkt 6.1.5 ja HD lisa I vormid 6a, 6b,7a,7b,9a ja 9b viitavad kohustusele esitada koos vormidega HT-s nõutud tellija kinnitused, nende vormidega otseselt seotud tellija kinnitusi aga HT ei kehtesta. HT III.2.3) kohaselt on kinnituste nõue ette nähtud vaid vormidel 3a ja 3b esitatavate andmete juures. Pidades oluliseks rõhutada hankemenetluses pakkujana osaleva äriühingu hoolsuskohustust (vt ka eelpool otsuse p 22) nõustub kohus VAKO seisukohaga (11.02.2016 otsuse p 19), et hanke alusdokumentides tellijate kinnituste nõude ebajärjekindla ja vastuolulise esitamise tõttu ei saa rääkida vaidlustaja enda hoolsuskohustuse sellisest rikkumisest, mis pidi ilmselgelt ja kaalumist teostamata kaasa tooma tema pakkumuste mittevastavuse ja tagasilükkamise.
  3. Kohus ei nõustu hankija väitega, et VAKO on hoolsuskohustuse sisustamisel vastuolulistel seisukohtadel (26.08.2015 ja 11.02.2016 otsused). VAKO on 26.08.2015 otsuse p-s 10 leidnud, et pakkuja pidi hoolimata vastuoludest hanke alusdokumentides tellija kinnitused esitama. Selles otsuses ei ole VAKO andnud hinnangut hoolsuskohustuse rikkumise õiguslikule tagajärjele. Leides 11.02.2016 otsuse p-s 19, et vaidlustaja hoolsuskohustuse rikkumist pole põhjust pidada selliseks, mis pidi kaasa tooma pakkumuse mittevastavuse ja tagasilükkamise, ei ole VAKO kõrvale kaldunud varasema jõustunud otsuse seisukohast.
  4. Hankija otsus peab olema põhjendatud ja kontrollitav (

§ 39lg 6).

Praegusel juhul ei võimalda hankija otsuse põhjendused kontrollida, kas hankija on kohase kaalumise läbi viinud ning kas ja milliseid kaalutlusi ta otsustamisel aluseks on võtnud. Ka kohtumenetluses ei ole hankija esitanud seisukohti, mis näitaksid, et ta oleks tegelikult kaalumist teostanud ning asjakohastele kaalutlustele tuginenud või seda vajalikuks pidanud. Hankija arusaam VAKO 26.08.2015 otsuse siduvusest näitab, et tema arvates tal kaalumisruum tegelikult puudus. Eelnevat arvestades ei esine kohtu hinnangul aluseid vaidlustatud VAKO otsuse tühistamiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. 28. Vastuseks vaidlustaja väitele AS Datel hilinenult esitatud taotluse kohta märgib kohus järgmist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 51 lg 4 kohaselt menetleb kohus hilinenult esitatud avaldust, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Praegusel juhul ei ole selle avalduse esitamine ega kohtu poolt vastu võtmine takistanud menetlust, sh kohtuotsuse teatavaks tegemist eelnevalt teatatud ajal. Vaidlustaja on saanud sellele esitada ka enda seisukoha. 12

(13)3-16-386 MENETLUSKULUD
  1. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. 29.
  2. AS CGI Eesti (kaebaja ja vaidlustajana) taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 693 eurot 92 senti (summa ei sisalda käibemaksu; tl 97–100, kulude nimekiri tl 99p). Kulud osutatud õigusabile seisnevad järgmistes tegevustes: Maanteeameti kaebusega tutvumine, vastuse koostamine halduskohtule, nõupidamine; tutvumine kolmanda isiku vastusega ja VAKO otsusega. Õigusabiks on kulunud kokku 5 tundi ja 15 minutit. Teenuse tunnihinnaks on valdavalt 129 eurot (v. a 20 min tutvumist VAKO otsusega). Kohus peab osutatud õigusabi mahtu vajalikuks põhjendatuks ning teenuse tunnihinda mõistlikuks. Kohtule on esitatud maksekorraldus taotletava summa tasumise kohta, millelt nähtub ka kulude kandmine käesolevas haldusasjas. Seega tuleb taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldada. 29.
  3. Kolmas isik AS Datel palub välja mõista tema kantud menetluskulud summas 362 eurot 50 senti (tl 94–96). AS Datel on kolmandaks isikuks hankija poolel. Kuna hankija kaebus jääb rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka kolmanda isiku taotlus menetluskulude väljamõistmiseks. 29.
  4. Ülejäänud menetlusosalised ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.