1-14-8664/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-8664 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. mai 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Georgi Baraškov (isikukood 38702050270), määruskaebus Kaebuste esitajad ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
5. mai 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Georgi Baraškov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 10.11.
7. a otsusega KarS § 184 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat 3 kuud. Karistusaja hulka arvestatakse eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise tähtaeg on 09.06.2014 - 09.09.
9. Tartu Maakohtu 03.05.2016 määrusega jäeti G. Baraškov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et G. Baraškovi on kriminaalkorras karistatud 7 korral (neist 4 karistust on kustunud). Peamiselt on G. Baraškov toime pannud varavastaseid kuritegusid (sh korduvalt röövimisi), aga ka avaliku võimu teostamise vastase süüteo. Viiel korral on teda karistatud reaalse vangistusega. Samuti on tema suhtes kohaldatud karistusjärgset kontrolli, ent ta rikkus käitumiskontrolli nõudeid, ega ilmunud kordagi kriminaalhooldaja juurde registreerimisele. Hinnates G. Baraškovi varasemat elukäiku, leidis kohus, et varasematest karistustest ja mõjutusvahenditest ei ole G. Baraškov vajalikke järeldusi teinud ning on jätnud ka tõestamata, et on suuteline täitma määratud nõudeid ja kohustusi. Kohtul puudus veendumus, et G. Baraškov suudab seekord katseaja edukalt läbida. G. Baraškovi selgitused ei veennud kohut, et karistus on oma eesmärgi täitnud. Kohus arvestas sellegagi, et G. Baraškovi suhtes on pooleli kriminaalmenetlus KarS § 331 tunnustel. Maandatud ei ole ka narkootiliste ainete tarvitamisega seotud riskid. Ka G. Baraškovi käitumist vangistuses ei saa pidada positiivseks – nimelt on tal 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Positiivselt iseloomustab G. Baraškovi käitumist vangistuses sotsiaalprogrammis ja individuaalses psühhoteraapias osalemine. Kohus märkis, et G. Baraškov läheb vabanemise korral elama samasse piirkonda, kus ta elas enne vangistusse sattumist. Samasse elukeskkonda tagasiminek soodustab uute kuritegude toimepanemist, kuivõrd G. Baraškovi tutvusringkond koosneb kriminaalse taustaga ja narkootikume tarvitavatest isikutest. Samuti suurendab uute kuritegude toimepanemise riski garanteeritud töökoha puudumine.
10. Tartu Maakohtu määruse vaidlustas G. Baraškov, kes taotleb lahendi tühistamist ja enda ennetähtaegset vabastamist. Kaebuse väited on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 G. Baraškov märgib, et on ära kandnud suurema osa talle mõistetud karistusest. Ta on täielikult oma süüd tunnistanud. Kuritegu ise seisneb narkootilise aine hoidmises. Mingit kavatsust narkootiliste ainete eest kasu saada või neid ise tarvitada tal ei olnud. G. Baraškov on karistusi kandnud raskete kuritegude eest, ent alati lõpuni, varem ei ole teda ennetähtaegselt vabastatud. Karistusjärgse käitumiskontrolli nõudeid ta tõepoolest ei täitnud, ent ta ka selgitas kohtule miks ta seda ei teinud. Nimelt ei olnud tal midagi süüa ega selga panna, ent kriminaalhooldaja isegi ei soovitanud talle, mida teha. Samuti oli ta leinas ja šokis, kuivõrd vangistuse ajal suri ema ja vabanemise päeval vend. G. Baraškovile tehti ettepanek sõita Saaremaale, millist võimalust ta ka kasutas. Saaremaal ilmnesid aga probleemid ja G. Baraškov naasis Tallinnasse. Tal ei olnud võimalik täita kriminaalhoolduse nõudeid. G. Baraškovilt üksnes nõutakse, ent tema rikkus kriminaalhooldust väljapääsmatu olukorra tõttu. 3.2 Kohus on ekslikult leidnud, et G. Baraškov ei ole teinud oma elu kohta järeldusi. Määruskaebuse esitaja sellega ei nõustu – ta kordab, et ei ole varastanud, petnud ega tarvitanud alkoholi ja narkootikume – ta rikkus seadust soetades narkootikume, ent sellega ei kavatsenud ta kellelegi kahju teha. G. Baraškov märgib, et tal on eeldused oma eluga toimetulekuks – garanteeritud elukoht, hooldaja garantii ning isegi töökoht (mille kohta ta saab esitada tõendi vabanemisel). G. Baraškov tahab kohut veenda, et tema sõnad on õiged. 3.3 Kohus leiab, et G. Baršakov on narkomaan. Selle kohta selgitab määruskaebuse esitaja, et ta omandas ja hoidis enda juures narkootikume 5 minutit, misjärel ta kinni peeti. Kodus ei ole ta narkootikume hoidnud. Ehkki kodust leiti uinuteid ja unerohtu, ei leitud suurt kogust psühhotroopseid aineid. Ta ei pea end sõltlaseks ega narkomaaniks. Peaaegu 9 aastat ei ole G. Baraškov narkootikume tarvitanud. Ta ei eita unerohu ja antidepressantide võtmist arsti ettekirjutuseta, ent narkootiliste ainete üledoosid olid tal viimati
11. aastal. Ta oli siis noor ja ei andnud endale aru. Praegu on ta ammu aru saanud ja mõtestanud enda jaoks, et tal ei ole vaja tarvitada narkootikume. Samuti kannab G. Baraškov karistust mittenarkomaanide elusektoris. Arusaamatutel põhjustel soovib vangla aga süüdistada teda narkootikumide tarvitamises. Süü on aga tõendamata. Analüüsid aeti segi velskri lohakuse tõttu ja nüüd tehakse G. Baraškovist narkomaan, ehkki isegi narkoloog kinnitas, et G. Baraškov on absoluutselt kaine. Alates
12. aastast ei ole ta toime pannud ühtegi kuritegu narkootikumide tõttu. 3.4 Distsiplinaarrikkumised ei ole rasked – need on seotud suitsetamisega. Keelatud asjad olid aga G. Baraškovilt leitud raadiopatareid. G. Baraškov rõhutab, et vaatamata distsiplinaarkaristustele ja uuele kahtlustusele KarS § 331 järgi, toetab vangla tema vabastamist. 2 2 3.5 Elukoha osas selgitab G. Baraškov, et ei ole tema süü, et rajoonis, kuhu ta elama läheb, elavad kriminaalkorras karistatud isikud ja narkomaanid. Ta on seal sündinud, kasvanud ja elanud. Kriminaalkorras karistatud isikutega ta suhelda ei kavatse. 3.6 G. Baraškov soovib tasuda riigile nõudeid, töötada ametlikult ja tõestada, et võib elada ka seadust rikkumata. Vanglas on tema sissetulek vähetasustatud – tööd saab vaid 1 tunni päevas tasuga 64 senti. Sellele vaatamata kasutab G. Baraškov võimalust, ei keeldu tööst ja näitab, et soovib elada ausalt, seaduskuulekalt ja on tõepoolest muutunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud G. Baraškov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 4.1 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). 4.2 Apellatsioonikohus leiab, et määruskaebuse väited ei tingi maakohtu määruse tühistamist. Väärib märkimist, et karistus mõistetakse isikule tema süü suurusest ja karistuse eesmärkidest lähtuvalt – seega ei ole ainuüksi see, et G. Baraškovi ei ole varem ennetähtaegselt vabastatud ning tema vabastamist toetab ka vangla, asjaoluks, mis tingiks määruskaebuses esitatud taotluse rahuldamise. Nimelt on maakohus analüüsinud kõiki G. Baraškovi ennetähtaegse vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid ja möönnud, et süüdlase vabastamine ei ole põhjendatud. Seejuures on kohus leidnud, et isiku ennetähtaegset vabastamist ei võimalda tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ning ka vabanemisjärgsed tingimused. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendatud järeldusega. 4.3 G. Baraškov on märkinud, et maakohtu järeldused on väärad – ta on oma süüd tunnistanud, ära kandnud ka peaaegu kogu mõistetud karistuse. Samuti selgitab G. Baraškov karistusjärgse käitumiskontrolli luhtumise põhjuseid, seda, et ta ei ole narkomaan, eluasemega seotud küsimust ning leiab, et ka distsiplinaarrikkumised ei ole ennetähtaegset vabastamist välistavaks asjaoluks. Tegemist oli kergete üleastumistega. 4.3.1 Vaatamata G. Baraškovi selgitustele leiab ka ringkonnakohus, et I astme kohus on jätnud süüdlase põhjendatult vabastamata. Nimelt ei olnud maakohus veendunud, et G. Baraškov on oma karistusest järeldused teinud. Maakohus on arvamust põhjendanud sellega, et G. Baraškovi sõnul ei ole tema teinud muud, kui üksnes hoidnud narkootikume ning need ei olnud müügiks. Sisuliselt on määruskaebuse väide sama. Sellises olukorras leiab ka ringkonnakohus, et süüdlane ei ole tegelikult arus saanud toimepandud kuritegudest ja nende tagajärgedest. 4.3.2 G. Baraškovi suhtes kohaldati varem karistusjärgset käitumiskontrolli, ent ta ei ilmunud ühelegi registreerimisele. Määruskaebuse esitaja on põhjendanud seda võimalusega minna ära Saaremaale, kus tekkisid omakorda probleemid. G. Baraškov leiab, et temalt üksnes nõutakse, ent jäetakse arvestamata, et kriminaalhooldust rikkus ta väljapääsmatu olukorra tõttu. Apellatsioonikohus märgib, et olukorras, kus isik lahkub kriminaalhooldajat sellest teavitamata, ei ole võimalik kriminaalhoolduse teostamine. Nimelt nähtub maakohtu määrusest, et G. Baraškov ei 3 3 ilmunud ühelegi registreerimisele. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalhoolduse teostamine on võimalik Eesti eri paigus ning kui isikule pakuti võimalust alustada uut elu Saaremaal, tulnuks sellest teavitada määratud kriminaalhooldusametnikku. Arvestades G. Baraškovi varasemat käitumist kriminaalhooldusel olles, puudub igasugune kindlustunne, et ta läbiks ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse koos nõuete ja kohustustega sel korral edukalt. 4.3.3 G. Baraškov on samuti leidnud, et tema distsiplinaarüleastumised olid kerged. Ringkonnakohus märgib, et isiku käitumisel vangistuses on tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel oluline roll – nimelt on kohtupraktikas maksvusel põhimõte, et süüdlase ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Süüdlase vastavust nendele tingimustele peab näitama tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal (RKKK 3-1-1-91-06). Praegusel juhul ei anna G. Baraškovi käitumine vanglas kohtule kindlustunnet, et ta edaspidiselt käituks õiguskuulekalt ning hoiduks uute kuritegude toimepanemisest. 4.3.4 Maakohus on lisaks hinnanud võimalikke riske, mis kaasnevad G. Baraškovi ennetähtaegse vabastamisega (elukoht samas keskkonnas, kus isik elas enne vangistusse sattumist, töökoha puudumine, sõltuvuskäitumine). G. Baraškov ei nõustu kohtu järeldustega määruskaebuses toodud põhjendustel. Ringkonnakohus leiab siiski, et vaatamata G. Baraškovi selgitustele riskivaldkondi puudutavas osas, tuleb tal karistuse kandmist jätkata. Kinnipeetavat iseloomustavat materjali tuleb arvestada kogumis. Ehkki G. Baraškovi vabastamisjärgsed tingimused (elukoha ja väidetavalt ka töökoha olemasolu) on rahuldavad ning võimalikke narkootikumide ja kriminaalse tutvusringkonnaga seotud riske saaks maandada lisakohustuste panemisega, ei kaalu süüdlase lubadused üles varasemat kriminaalset elukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolusid ning tema isikuga seotud riske (uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 53% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 49%. Ohustatud on avalikkus).
14. Neil asjaoludel ja nõustudes maakohtu põhjendustega, jätab apellatsioonikohus juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Mati Kartau