2-15-10020/47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-10020 Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav Kohtuasi RS avaldus otsustusõiguse saamiseks RRL-le kooli valimisel esimesse klassi astumisel ja RRL ja AL suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ning AL vastuavaldus AL ja RS ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse RRL suhtes ning RRL hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks AL-le Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. märtsi 2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RS ja AL määruskaebused Menetlusosalised esindajad ja nende Avaldaja: RS (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Lennart Oja Puudutatud isik I: RRL (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilja Santašev Puudutatud isik II: AL (isikukood XXXXXXXXXXX) Eestkosteasutus I: Harku Vallavalitsus Eestkosteasutus II: Jõelähtme Vallavalitsus Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon:
3. Jätta Harju Maakohtu
4. märtsi 2016 määrus muutmata.
5. Määruskaebused jätta rahuldamata.
6. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud (v.a alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud) menetlusosaliste endi kanda.
7. Määrata vandeadvokaadi Ilja Santaševi riigi õigusabi tasuks määruskaebemenetluses 168 eurot (koos käibemaksuga). Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
8. RS (lapse ema) esitas 03.04.2015 Harju Maakohtusse avalduse, milles palus anda temale ainuotsustusõigus RRL kooli valimisel esimesse klassi astumisel. 16.11.2015 esitas RS avalduse, milles palus kehtestada lapsega suhtlemisel järgmine kord: Lapse elukoht on ema juures. Isa juures viibib laps iga teise nädalavahetuse, mis algab vastava nädala reedel kl 14:00 ja lõppeb pühapäeva õhtul kl 17:
9. Lisaks kohtub laps isaga iga nädala kolmapäeval pärast kooli kuni kella 19:
10. Lapse üleandmine, kui teisiti ei ole kokku lepitud, toimub aadressil XXX Tallinn (XXX). Igal suvel koolivaheajal viibib laps vähemalt kaks järjestikust nädalat isa juures. Kõikide erandlike asjaolude korral, nagu seda on näiteks välisreisid, haigus, puhkus, tähtpäevad, lepivad vanemad kokku eraldi lapse hoidmise korra. Lapsega suhtlemise korra täitmisel seatakse esikohale lapse huvid. Erimeelsuste tekkimisel lahendavad vanemad küsimused ainult lapse huvidest lähtuvalt. Suhtluskord kuulub ülevaatamisele ning vajadusel muutmisele tulenevalt vanemate või lapse elukorralduse olulistest muudatustest. Vanemad seavad eesmärgiks ühildada lapse õppetöö ning suhtluskord lapse huve silmas pidades parimal viisil.
11. Avalduse kohaselt on avaldajal ja puudutatud isikul II ühine laps RRL. Vanematel on lapse kasvatamisel ühine hooldusõigus. Ema leiab, et olukorras, kus tema jääb koduseks ja saab lapse hommikul kooli saata ja pärast kooli talle järele minna, on XXX kool lapse jaoks parim lahendus. Seisukohad avalduse suhtes
12. Puudutatud isik II (lapse isa) ei nõustu avaldusega. Vanemad on varasemalt kokku leppinud selles, et laps asub õppima XXX. Lapse panemine XXX kooli kahjustaks isa ja lapse suhet. Samuti puudub emal XXX tugistruktuur. Ema taotlus põhineb asjaolul, et ta jääb uue lapsega koduseks, kuid pärast poolteist aastat läheb ta uuesti tööle ja laps peaks kiiresti iseseisvuma. Kuna XXX kool on 6-klassiline, peaks laps alustama
13. klassi uues koolis, mis võib tuua kaasa koolikiusamise.
14. Suhtluskorra osas leiab isa, et jätkata tuleks suhtluskorda, mis on kehtinud alates 01.09.2015, kuna see võimaldab isal osaleda lapse koolitöös ja on sobinud ka lapsele. Isa palub kindlaks määrata suhtluskorra kuni esimese klassi lõpuni järgmiselt: laps viibib isa juures paaritul nädalal esmaspäeval pärast koolipäeva lõppu kuni teisipäeva hommikul kella 07:30 ja nädalavahetusel, mis algab reedel kell 13 ja lõpeb pühapäeval kell 19:
15. Laps viibib isa juures paaris nädalal kolmapäeval pärast koolipäeva lõppu kuni neljapäeva hommikul kell 07:
16. Lapse üleandmine toimub kõikidel juhtudel ema ja isa vahel aadressil XXX kui ei ole kokku lepitud teisiti. Koolist vaba aeg jagatakse võrdselt, lähtudes vanemate võimalustest ja omavahelistest kokkulepetest.
17. Lapsele riigi poolt määratud esindaja arvamuse kohaselt tuleb esmalt otsustada, kumma vanema juures on lapse peamine elukoht ja alles siis lahendada taotlus lapse koolivaliku tegemise küsimuses otsustusõiguse andmiseks. Senine olukord, kus laps elab pool nädalat ühe ja pool teise vanema juures, ei saa koolilapse puhul enam kehtida. Laps peaks käima koolis, mis on tema peamise elukoha juures. Esindaja toetab lapse isa poolt esitatud suhtlemiskorda. 2
18. Harku Vallavalitsuse hinnangul on mõlemad vanemad head ja hoolivad ning soovivad lapse kasvatamisest ja tema igapäevaelust aktiivselt osa võtta. Vanemad tuleks kokkuleppe saavutamiseks suunata perelepitaja või pereterapeudi vastuvõtule. Harku Vallavalitsus toetab isa edastatud suhtluskorda.
19. Jõelähtme Vallavalitsus on seisukohal, et lapsele on parim, kui ta saab elada stabiilselt ühe vanema juures ja hetkel saab ema võimaldada kooliga seonduvat rutiini. Vestluses lapse isaga on ilmsiks tulnud, et keeruliseks teeb olukorra isa töögraafik. Jõelähtme Vallavalitsus toetab isa edastatud suhtluskorda ja leiab, et lapse huvides on ühise hooldusõiguse jagamine. Puudutatud isiku II avaldus
20. Puudutatud isik II (lapse isa) esitas 28.08.2015 Harju Maakohtule vastuavalduse, milles palus anda talle ainuotsustusõigus RRL kooli valimisel ja määrata RRL elukoha aadressiks XXX. Avalduse 04.09.2015 täpsustuse kohaselt palub lapse isa lõpetada tema ja RS ühine hooldusõigus lapse suhtes osaliselt ja anda see osaliselt üle isale elukoha valiku ja koolivaliku otsustusõiguse küsimuses.
21. Avalduse kohaselt on laps siiani on elanud poole ajast ema ja poole ajast isaga. Kui laps oli väike, oli tegeles tema kasvatamise ja hooldamisega isa. Kuna lapse esmane soov on elada isaga ja käia XXX, tuleb lapse elukoht määrata isa juurde. Lapsele tuleb jätta võimalus suhelda mõlema vanemaga võrdselt.
22. Tähelepanu tuleb pöörata ka ema kodusele olukorrale. Probleemid ema abikaasaga on fikseeritud lastekaitsetöötaja juuresolekul toimunud kohtumisel. Kuna ema elab oma abikaasa majas, mille kohta on varalahususe leping, ei saa seda pidada piisavalt kindlaks elukohaks, et laps sellega siduda. Lapse ema ei ole seadnud lapse huve esikohale ja on korduvalt ajal, mil laps pidi olema koos emaga, jätnud ta teiste hoida. Seisukohad puudutatud isiku II avalduse suhtes
23. Avaldaja (lapse ema) vaidleb vastuavaldusele vastu. Määrava tähtsusega on see, et lapsele oleks tagatud vanema tugi ja olemasolek. Välja tuleb selgitada see, kummal juhul on paremini tagatud lapse heaolu, mitte see, kummal vanemal on lapsega lähedasem suhe. Lapse isa juures elades on tema töögraafikust tingituna vältimatu, et laps peab mitmel hommikul üksi kooli minema ja koolist tulema, samuti pärast kooli mitmeid tunde üksi olema, sh üksi õppima. See ei vasta lapse huvidele. Lisaks tuleks lapsel olla üksi või vanaemaga või emaga isa öiste vahetuste ajal. Hoolimata sellest, et lapse ema elukohaks olev kinnistu kuulub ema abikaasale, suudab ema tagada lapsele püsiva ja kindla kodu. Ema ja tema abikaasa suhted on väga head. Lapse ema saab tagada, et laps ei peaks olema liigselt üksinda kodus ning et laps ei peaks minema üksi kooli ja huvialaringidesse. Ema on hetkel kodune ja plaanib olla kodus vähemalt kuni teise lapse kolmeaastaseks saamiseni, ilmselt kauemgi. Ema juures aitavad lapse eest hoolitseda ka ema abikaasa, viimase ema, lapse vanaema ja lapsehoidja. Laps on juba praegu pandud maakohtu esialgse õiguskaitse määruse alusel XXX kooli. Õige ei ole väide, et koolivahetus
24. klassis toob tingimata kaasa koolikiusamise.
25. Lapse määratud esindaja on seisukohal, et ema elukoht sobib sellises vanuses lapsele rohkem, kuna lapse isa ei suuda oma töögraafiku tõttu tagada, et laps ei ole koolipäevadel kodus üksinda. Laps on väljendanud kohaliku omavalitsuse esindajale, et ei soovi üksi kodus olla. Kuna laps juba käib XXX koolis, ei ole lapse huvides ilma mõjuva põhjuseta 3 lapse elu muuta. Vanemate lahuselu korral on paratamatu, et suhtlemist teise vanemaga ei ole võimalik samas ulatuses säilitada. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
26. Maakohus jättis läbi vaatamata ema avalduse lapse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse suhtes ja lapse hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks emale, s.o ainuotsustusõiguse saamiseks lapse koolivalikul
27. klassi astumisel. Kohus jättis rahuldamata isa vastuavalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse suhtes ja lapse hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks isale, s.o ainuotsustusõiguse lapse elukoha- ja koolivalikul. Kohus rahuldas osaliselt ema avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ja määras isa ja lapse vahelise suhtluskorra järgmiselt: a. Laps viibib isa hoole all igal paaritu nädala reedel kella 14.00 kuni pühapäeva õhtul kella 19.
28. Lapse üleandmine toimub XXX Tallinnas (XXX) juhul, kui lapsevanemad ei ole eelnevalt e-kirja või sms teel kokku leppinud teisiti. b. Laps viibib isa hoole all igal paaritu nädala esmaspäeva pärast koolipäeva lõppu kuni teisipäeva hommikul kella 07.
29. Lapse üleandmine toimub XXX Tallinnas (XXX) juhul, kui lapsevanemad ei ole eelnevalt e-kirja või sms teel kokku leppinud teisiti. c. Laps viibib isa hoole all igal paaris nädala kolmapäeva pärast koolipäeva lõppu kuni neljapäeva hommikul kella 07.
30. Lapse üleandmine toimub XXX Tallinnas (XXX) juhul, kui lapsevanemad ei ole eelnevalt e-kirja või sms teel kokku leppinud teisiti. d. Lapse koolivaheajad ja riigipühad jaotatakse mõlema vanema vahel võrdselt. Lapsevanemad kooskõlastavad e-kirja või sms teel nimetatud perioodid, arvestades mh mõlema vanema puhkust. e. Kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja sms teel. Riigi õigusabi tasu ja kulud jättis kohus Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
31. Ema avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja emale ainuotsustusõiguse andmiseks lapse koolivalikul
32. klassi astumisel tuleb jätta läbi vaatamata, kuna taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Laps alustas kooliteed 01.09.2015 ja õpib 2015/2016 õppeaastal
33. klassis.
34. Isa avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning isale ainuotsustusõiguse andmiseks lapse elukoha- ja koolivalikul ei ole põhjendatud. Laps elab ema juures ja suhtleb tihedalt isaga. Kuigi vanemate vaheline kokkulepe hooldusõiguse osas ei ole olnud võimalik, on vanemad suutnud korduvate läbirääkimiste tulemusena jõuda üldises suhtluskorras üksmeelele. Seega ei ole vanemate erimeelsused lapse kasvatamise küsimustes ületamatud ja lapse huvides ei ole vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine. Lapse huvides on stabiilse elukorralduse jätkumine, eelkõige elukoha ja haridusasutuse osas. Isa ei ole menetluse käigus välja toonud selliseid ületamatuid erimeelsusi hooldusõiguse osas, mis tingiks ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise. Ühise hooldusõiguse lõpetamist ei toeta ka lapse huve kaitsvad isikud.
35. Vastuavaldus suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Vanemad ei ole menetluse kestel saavutanud kokkuleppelist suhtluskorda, kuid isa ja lapse vahel kehtib kokkuleppeline suhtluskord. Vanemate vahel juba kokku lepitud ning isa ja lapse vahel väljakujunenud suhtluskorda ei ole vaja üldiste põhimõtete osas muuta. Kehtivat korda toetavad mh lapse huve kaitsvad isikud. 4 Avaldaja määruskaebus
36. Avaldaja palub maakohtu määrust osaliselt muuta ja jätta määrusest välja resolutsiooni punktid, mis puudutavad lapse nädalasisest ööbimisega isa juures viibimist või kui kohus neid punkte määrusest välja ei jäta, siis muuta neid selliselt, et lapse isa juures viibimise järgselt tuleb isal tuua laps järgmisel hommikul otse kooli.
37. Määruse tegemine oli avaldajale üllatuslik. Maakohus tegi määruse menetluslikus mõttes liiga vara, kuna ema ei saanud esitada oma seisukohta isa 08.01.2016 esitatud suhtluskorra osas. Kohus ei kuulanud ema selles osas kohtuistungil isiklikult ära TsMS § 558 lg 1 mõttes. Isa tingimused erinesid osaliselt ema poolt 16.11.2016 esitatud suhtluskorra tingimustest. Maakohus ei edastanud emale tutvumiseks ja vajadusel seisukoha võtmiseks terapeudi arvamust. Arvamust ei nähtu ka e-toimikust. Kuna avaldajat ei teavitatud kohtu edasistest planeeritavatest menetlustoimingutest, eeldas ta, et kohtumenetlus ei ole veel lõpplahendi tegemise staadiumis.
38. Kohtule on esitamata asja lahendamise seisukohalt tähtsad asjaolud. Nimelt põeb ema perekonda 2015.a lõpus sündinud laps luupõletikku, mis mõjutab ema elukorraldust olulisel määral. Kuna vaidluse asjaolud on muutunud, palub avaldaja muuta 16.03.2016 kohtumäärust selliselt, et sellest jäetakse välja lapse nädalasisesed ööbimisega isa juures viibimised või alternatiivselt tuleb neid muuta selliselt, et lapse isa juures viibimise järgselt tuleb isal tuua laps järgmisel hommikul otse kooli.
39. Ema on endiselt seisukohal, et nädala sees isa juures ööbida ei ole lapse huvides. Laps on järgmisel hommikul väsinud ja see mõjutab negatiivselt õpitulemusi ja elukvaliteeti. Ema on nõus nädala sees toimunud kohtumiste järgselt lapsele õhtul linna vastu minema. Puudutatud isiku II määruskaebus
40. Puudutatud isik II palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus. Kaebuse kohaselt jättis maakohus ebaõigesti rahuldamata isa avalduse hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja isale ainuotsustusõiguse andmiseks lapse elukoha- ja koolivalikul.
41. Seose lapse ema teise lapse sünniga on käesolevaks ajaks olukord muutunud. Ema on alates teise lapse sünnist olnud temaga haiglas 7 nädalat. Sellises olukorras ei ole ema valitud XXX kool sobiv, kuna kogu logistika jääb isa kanda. Kooli viimine ja toomine nendel päevadel on toonud kaasa 80km-se sõidu ja 2,5tunnise ajakulu. Kool, millele juurdepääs on asukoha tõttu kõikidele lapse sugulastele piiratud, ei ole lapsele sobiv. Ka nendel päevadel kui ema on viibinud lapsega kodus, on ta keeldunud hommikustest sõitudest vaatamata osapoolte arvamusele, et logistika tuleks jagada võrdselt.
42. Kooli ja elukoha valikul tuleb arvestada lapse soove, mida ema ignoreerib. Ema viidatud turvalisuse probleem, kus lapsel oleks vaja iseseisvalt koolist koolibussiga koos sõpradega koju tulla ainult 4-5 päeval kuus, on arusaamatu. Seda, et 9-aastane laps peab mõnel päeval kuus olema ~3 tundi üksi, saab pidada normaalseks. Ka on laps sellega ise nõus. Lapsel on isaga väga hea suhe ning ta julgeb isale kõigist oma muredest ja hirmudest rääkida. Lapsel puuduvad praegu sõbrad, kellega veeta aega pärast kooli. Tema ainukesteks sõpradeks on jäänud endised lasteaiakaaslased ja peretuttavate lapsed, kellega ta saab suhelda ainult isa juures.
43. Lapse suhe ema abikaasaga on pingeline. Normaalne ei ole olukord, kus ema abikaasa piirab lapse võimalusi isaga suhelda. 5 Vastused määruskaebustele
44. Avaldaja palub jätta puudutatud isiku II kaebuse rahuldamata. Ema väiksema lapse haigus ega ema seisukoht, et isa peaks lapse tooma isa juures ööbimise järgselt otse kooli, ei saa olla põhjuseks ühise hooldusõiguse lõpetamisele. Õiged ei ole väited lapse ja ema abikaasa halbadest suhetest. XXX ei ole lapsele sobiv isa töögraafiku tõttu.
45. Puudutatud isik II ei pea avaldaja väiteid põhjendatuks.
46. Lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et avaldaja määruskaebus võib olla põhjendatud, sest lapse jaoks oleks mugavam sõita hommikul otse kooli, aga mitte teha linnas vahetust. Lapse isa kaebus ei ole põhjendatud. Maakohtu lahend vastab tegelikule olukorrale. Isa ei ole tõendanud, et kehtiv elukorraldus ei vasta enam lapse huvidele. Esindaja leiab, et otstarbekas oleks leppida kokku, et hetkel elaks laps siiski isa juures, mis võimaldaks emal tegeleda vastsündinuga.
47. Jõelähtme Vallavalitsus selgitab, et vanemate vahelised suhted on stabiilsed ja laps käib tihti isa juures. Mõlemad vanemad panustavad oma lapse heaolu tagamisse piisavalt. Antud hetkel ei ole siiski täpselt teada lapse soov koolivaliku osas. Laps avaldas soovi käia XXX ajal, kui ema oli pidevalt ära, kuid nüüd on kodune olukord stabiilsem.
48. Harku Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist on arvamusel, et kooli vahetusega tekivad lapse elus paratamatult lisapinged, kuid samas on XXX ja isa kodu lähedal lapse sõbrad ning isa juures elades tunneks laps ennast hästi ja turvaliselt. Laps on avaldanud emale mitu korda soovi minna õppima XXX ja ühtlasi elada püsivalt koos isaga. Vestlustest on selgunud, et lapse ja kasuisa suhted on komplitseeritud. Laps peaks elama püsivalt ühe vanema juures ja käima ühes koolis. Vallavalitsus nõustub isa seisukohaga, et kooli ja elukoha valikul tuleks arvestad lapse soovidega. Menetluse edasine käik
49. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
50. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjalidega leiab, et kaebused ei ole põhjendatud. Maakohtu määrus jääb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Vastuseks määruskaebustele märgib kohus järgmist.
51. Õige ei ole avaldaja määruskaebuse väide, et avaldaja ei saanud lapse isa 08.01.2016 esitatud suhtlemiskorra osas oma seisukohta avaldada ja kohus oleks pidanud selles osas korraldama istungi. Lapse isa avaldas juba 23.11.2015 kohtuistungil, et praegune suhtlus talle sobib ja tundub, et ka lapsele meeldib. Kohtuistungil arutati kokkuleppel kehtinud suhtluskorra tingimusi. 08.01.2016 menetlusdokumendis pakkus isa välja sama, hetkel kehtiva suhtluskorra, mida ka kohtuistungil arutati. Seega on avaldaja saanud selles osas oma seisukohta avaldada. TsMS § 463 lg 2 ja § 435 lg 1 kohaselt teeb kohus lahendi siis, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. 6
52. Iseenesest on õige avaldaja etteheide, et maakohus ei ole talle tutvumiseks ja seisukoha esitamiseks edastanud terapeudi arvamust. See asjaolu ei anna aga alust maakohtu määruse muutmiseks. Avaldaja määruskaebusest ei nähtu, et see oleks endaga kaasa toonud ebaõige ja avaldaja õigusi rikkuva lahendi.
53. Avaldaja taotlus määruse muutmiseks selliselt, et sellest jäetakse välja lapse ja isa nädalasisesed kohtumised, ei ole põhjendatud. Maakohus on oma määruses viidanud klassijuhataja selgitustele, mille kohaselt on alusetud ema väited, et isa juures ööbimine on negatiivselt mõjutanud lapse õpitulemusi. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud tõendeid ja menetlusosaliste seisukohti ning asunud põhjendatult järeldusele, et praegu juba kehtiva ja toimiva suhtluskorra muutmiseks ei ole põhjust. Samuti ei ole põhjust rahuldada avaldaja määruskaebuses esitatud alternatiivset taotlust kohustada isa tooma last pärast tema juures ööbimist otse kooli. Maakohtule esitatud seisukohtades soovis ema lapse üleandmist Tallinnas, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Maakohus määras suhtluskorra lapse üleandmise koha osas seega õigesti kooskõlas mõlema vanema soovidega.
54. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku II etteheitega, et ema ei arvesta lapse huvidega. Tsiviilasja toimikust ja asjasse kaasatud isikute seisukohtadest tulenevalt on nii isa kui ema lapsele head vanemad, kes osalevad aktiivselt lapse kasvatamisel ning soovivad pakkuda talle parimat elukeskkonda ja võimalusi arenguks. Kuna ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, sekkub kõrgema astme kohus sellesse vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt 3-2-1-159-15). Maakohus on piisavalt põhjendanud oma otsustust, et käesoleval juhul ei ole põhjust hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja selle isale üleandmiseks. Asjaolud, mis puudutavad lapse emal uue lapse sünniga kaasnenud ootamatusi ja ebamugavusi ning lapse isa ja ema elukohtade vahemaad, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse muutmiseks. Samuti ei anna maakohtu järelduse muutmiseks alust paljasõnalised väited lapse ja avaldaja abikaasa halva läbisaamise kohta.
55. Kuna nii avaldaja kui ka puudutatud isiku II esitatud määruskaebused jäävad rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste enda kanda, va riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud.
56. Vandeadvokaat Ilja Santaševi riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotlus on põhjendatud ning tuleb täies ulatuses rahuldada. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 alusel määrab kohus tasu suuruseks 168 eurot (koos käibemaksuga). Tasu maksmise riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab RÕS § 24 lg 1 alusel advokatuur. Reet Allikvere Gaida Kivinurm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 7