KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 17.06.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 14.06.2016 koht Kohtuasja number 1-14-8871 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi s

§ 751

lg 3 p 2 määrata Alari Rebase elektroonilise valve pikkuseks 4 (neli) kuud.

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata Alari Rebasele katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 28.05.2018, allutades Alari Rebase katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Alari Rebast katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil: xxxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Alari Rebast katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 8, 9 sätestatud järgmisi lisakohustusi:  mitte tarvitama alkoholi;  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vabanemisest;  osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku uue kuriteo sooritamise riske;  alluma elektroonilisele järelevalvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Alari Rebane kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Alari Rebane karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Alari Rebasele ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Alari Rebase elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 30.03.2015 otsusega tunnistati Alari Rebane süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2, § 185 lg 3 ja § 424 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 28.05.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 1-l korral, reaalset vangistust kannab samuti esimest korda. Käesolevat karistust kannab täisealise isiku poolt narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku edasiandmine nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise (grupis) ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ning narkootikumide tarvitamise tõttu. Kinnipeetavaga on toimunud psühholoogi vastuvõtud isiku enda soovil isiku probleemide teemal, ta on töötanud vangla majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana, köögitöölise ja toidujagajana ning alates 18.04.2016 töötab väljaspool vanglat xxxx. Lähedastega suhtlemisel kasutab telefonikõnede võimalusi, lähedased on käinud ka lühiajalistel kokkusaamistel. Kinnipeetav paikneb alates 25.02.2016 Viru Vangla avavanglaosakonnas. 2 Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Võimaliku vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik elama asuda aadressile xxxx. Tegu on 2-toalise üürikorteriga, kus käesoleval hetkel elab isiku isa üksinda. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning korteri omanik ja isa on andnud omapoolsed nõusolekud isiku elama asumiseks nimetatud korterisse elektroonilise valve kohaldamisega. Isikul on põhiharidus, eriala omandanud ei ole. Omab kraanajuhi pädevustunnistust ja laadurijuhi tunnistust. Isikul on pikaaegne ametliku töö kogemus. Xxxx garanteerib isikule töökoha peale vabanemist. Vangistuse jooksul saab isiklikku töötasu, samuti toetavad rahaliselt lähedased. Enne kuritegu sai ise majanduslikult hakkama. Kuritegu toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil – vend ja ema vajasid materiaalset abi ning oli vaja kahte korterit ülal pidada. Tasumata võlanõudeid 2705 euro ulatuses, mille kavatseb vabanedes tasuda. Vabanemisfondi hoiustatud 298 eurot. Isiku lähisugulasteks on isa, ema ning neli venda, kellest kaks on seotud käesoleva kuriteoga. Käitumist mõjutas suhtlusringkond, kellega ei kavatse vabanedes suhteid jätkata. Isik ei ole ta mõjutatav, välja arvatud käesoleva kuriteo osas, kus sooritas kuriteo, et aidata perekonda. Enne vangistust elas riskeerivat elustiili, kuid vangistus on seda muutnud ning edaspidi tegutseb läbimõeldult. Meditsiiniosakonna andmetel on isik narkootikumide juhutarvitaja. Käesoleva kuriteo puhul üks episood narkojoobes mootorsõiduki juhtimine. Hankis narkootikume materiaalse kasu saamise eesmärgil, kuid oli ka juhuseid, kus tarvitas enda tarbeks. Käesolev suhtumine kanepi suitsetamisesse on negatiivne. Vanglasse sattumine on mingil määral aidatud teadvustada probleemi, enam ei lase kellelgi endaga manipuleerida. Usub endasse ning teab, et suudab korraldada oma elu vastavalt seadusele ja ühiskonna normidele. Vägivaldset käitumist ei ole täheldatud. Probleemide lahendamise oskus on puudulik, läheb kiirema vastupanu teed. Nüüdseks oskab oma tegude tagajärgi hinnata ja leida alternatiivseid lahendusviise. Tuleviku eesmärgid on seotud töötamise ning enda elu korda seadmisega. Pikemas perspektiivis soovib luua pere ning rajada oma kodu. Puuduvad kuritegelikud hoiakuid, saab aru, et käitus valesti ning kahetseb, kuid toob põhjusena välja majanduslikud raskused. Probleeme vanglaametnikega ei ole täheldatud. Peab kriminaalhooldust vajalikuks ning leiab, et see on igati positiivne. Valmis järgima ühiskonna reegleid ning leiab, et sai oma karistuse kätte ning on motiveeritud muutuma. Üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 7%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus puudub, sest kinnipeetav ei ole vägivaldseid kuritegusid toime pannud. Eeltoodust tulenevalt toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega ning teeb ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistuse lõpuni 28.05.
2. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada Alari Rebast täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 8, 9 sätestatud lisakohustusi, muuhulgas alluda elektroonilisele järelevalve kestvusega 4 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei seisa vastu Alari Rebase tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda ja tema käitumine vangistuses (distsiplinaarrikkumiste puudumine, majandustöödel ning väljaspool vanglat töötamine, avavanglaosakonnas paiknemine jm 3 positiivsed asjaolud) viitavad sellele, et ta on karistuse kandmise ajal tegelenud enesearendamisega ja teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vabanedes on tal olemas elektroonilise valve kohaldamise nõuetele sobiv kindel elukoht ning lähedaste toetus. Eelnev lubab asuda seisukohale, et kinnipeetav on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Katseajal, mis saab olema küllaltki pikk, saab jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riske ning kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur Alari Rebase vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides ning nõustub iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ning katseaja ja elektroonilise valve kestuse kohta. Maakohtu istung 14.06.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vabaneda enne tähtaega ning on nõus elektroonilise järelevalvega. Kahetseb tehtut ning mõistab, et oma tegude tõttu jäi ilma tööst, elukaaslasest ja ei soovi, et see korduks. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetav kuulub elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et isik kannab karistust raske esimese astme rahvatervisevastase narkokuriteo toimepanemise eest, kuna ainuüksi kuriteo raskus ei välista ennetähtaega vabanemist. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud ühel korral ning vanglakaristust kannab ta samuti esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju isiku edaspidisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Ta on osalenud vangla tööhõives ning käesoleval ajal töötab väljaspool vanglat xxxx. Kinnipeetav viibib alates 25.02.2016 avavanglaosakonnas. Suhted lähedastega on head ja toetavad, suheldakse telefoni teel ja käiakse lühiajalistel kokkusaamistel. Samuti puuduvad isikul vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused, vanglaametnikega suhtlemisel probleeme ei ole esinenud. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas alaline elukoht oma isa juures üürikorteris, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning korteri omanik on koos isaga andnud oma nõusolekud isiku elama asumiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega antud elukohas. Samuti on vabanemisel garanteeritud töökoht xxxx, kus kinnipeetav töötab ka käesoleval ajal. Seega on tal vabaduses kindel igakuine sissetulek majanduslikult toime tulemiseks. Kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid ligikaudu 2700 euro ulatuses, mida enda sõnul soovib vabanemisel tasuma hakata. Vabanemisfondis on ligikaudu 300 eurot, mis aitab vabanemisel esialgselt toime tulla. Isikul on varasemalt olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega, kuid 4 käesoleval hetkel on suhtumine neisse negatiivne. Kinnipeetaval on tulevikuks realistlikud eesmärgid. Vangla hinnangul on uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 7%, mille puhul on tegemist väga madala riskiga. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus puudub, kuna isik ei ole varem vägivaldseid kuritegusid toime pannud. Kohus leiab, et uue kuritegude toimepanemise niigi madalat riski on võimalik veelgi maandada isikule kriminaalhoolduse teostamise ajaks erinevate lisakohustuste määramisega. Samuti on elektrooniline valve väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Alari Rebane viibib. Kohtu arvates piirab vabanemine elektroonilise järelevalvega teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohtu hinnangul tuleks kinnipeetavale anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokuratuur. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt allutades ta elektroonilisele valvele ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Kohus, arvestades isiku varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ning motiveeritust loobuda kuritegelikust käitumisest, vabastab Alari Rebase tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 751, 76; KrMS § 426, 432, 384,
3. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5