KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots 6.11.2015, Tallinn 2-

§ 167

mõttes läbirääkimisi, ei oleks hageja nõue aegunud varem kui 27.08.2013 (

§ 168lg 2).

Kostja vastuväited

1. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning taotles vaheotsuse tegemist, paludes kohaldada hagile aegumist. Kostja ei ole ühegi hagejaga sõlmitud laenulepingu ega pandilepingu pooleks ning kostja ainsaks seoseks käsitletud laenu ja pandiga on asjaolu, et kostja oli EVK väärtpaberikonto halduriks ja kostja kaudu toimus muudatuste tegemine EVK-s. 2.12.2005 pandilepinguga pantis hageja 183 AKTSIASELTSI PUUMARKET aktsiat laenulepingu tagamiseks, mis oli 2.12.2005 sõlmitud AS LHV Global Opportunity ja OÜ CROCKER vahel. Pandilepingu täitmiseks andis hageja 5.12.2005 kostjale pandikorralduse. Pandileping sisaldas ka pantija tagasivõtmatut korraldust edaspidiseks aktsiad pandi realiseerimise korral üle kanda pandipidaja korraldustele vastavalt (p 13). 27.11.2007 sõlmiti uus mitmepoolne laenuleping, mis sätestas muutused osalistes ja kinnitas üle pandisuhte kehtivuse, uueks pandipidajaks sai AS GILD Arbitrage, kes oli ka uus kreeditor. Vastavad muudatused kajastati EVK-s. 2008 andis AS GILD Arbitrage seoses reorganiseerimisega kõik oma varad üle AS-ile GILD Fund 3 Management kui Riskikapitalifondi GILD Arbitrage fondivalitsejale, millest tulenevalt vahetati EVK-s ka pandipidaja andmed. AS-il GILD Fund Management kui pandipidajal oli õigus ja pantija selgesõnaline volitus pandi realiseerimise korral anda kontohaldurile aktsiate ülekandmiseks korraldus (27.11.2007 laenulepingu p 4.3). 2009 veebruaris toimus pandi realiseerimine. 4.02.2009 edastas AS GILD Fund Management juhatuse liige kui pandipidaja kostjale aktsiate ülekandekorralduse. 6.02.2009 toimus aktsiate ülekanne kostja kui kontohalduri poolt pandipidaja kontole seoses pandi realiseerimisega pandipidaja AS GILD Fund Management poolt. Eelnevalt, 27.01.2009, oli AS GILD Fund Management hagejat informeerinud, et kui 7 päeva jooksul laenu ei tagastata, siis kuuluvad panditud aktsiad realiseerimisele. Puudus vaidlus, et kuni 6.02.2009 olid 183 aktsiat pandiga koormatud ja et ei pantijaks olnud hageja ega 27.11.2007 laenulepingu kohane laenusaaja laenu ei tagastanud ja et laenulepingust tulenevad nõuded olid muutunud sissenõutavaks. Peale aktsiate ülekandmist hakkas hageja kostjat alusetult süüdistama aktsiate ebaseaduslikus võõrandamises. Nii politsei, prokuratuur kui ka kohus leidsid, et kostja käitus kooskõlas seadustega ja ei ole panditud aktsiaid ebaseaduslikult AS-ile GILD Fund Management üle kandnud. Uurimine ja kohus selgitasid välja, et pandi realiseerimisega seonduvalt hagejale õigusvastast kahju ei tekkinud, kuna pandi realiseerimise käigus vähendati pandiga tagatud kohustusi isegi rohkem, kui tegelikult oli panditud aktsiate väärtus. Hagi nõudeks on lepingust tuleneva kahju hüvitamine. Hageja väitel on kostja temale kahju tekitanud 6.02.2009 aktsiate AS-ile GILD Fund Management ülekandmisega. Hagi esitati 23.08.
2. Seega on hagi esitatud 4 aastat ja 6,5 kuud hiljem, kui toimus väidetav kahju tekitav sündmus (

§ 146

lg 1, § 147 lg 1) ning hagi on aegunud, kuna kostja ei ole kunagi olnud kriminaalasjas menetlusalune isik ega muu menetlusosaline, sh ei tunnistatud kostjat kriminaalasjas tsiviilkostjaks. Põhja Ringkonnaprokuratuurile esitatud tsiviilhagi kostja vastu kriminaalasjas ei menetletud. Kostja on olnud kriminaalasjaga puutumuses vaid seeläbi, et Põhja prefektuur on edastanud kostjale tõendite saamiseks järelepärimisi, milles puudub info, et kostja vastu on esitatud tsiviilhagi. Hageja nõue aegus 6.02.2012, sest siis möödus 3 aastat aktsiate ülekandmisest. Kuigi hageja väitel oleksid ka poolte vahel toimunud läbirääkimised aegumist edasi lükanud, oleks nõue aegunud isegi siis, kui läbirääkimised oleksid peatanud nõude aegumise 103+1= 104 päevaks. Hageja poolt tsiviilhagi nimelise dokumendi esitamine kriminaalasjas ei peatanud nõude aegumist, kuna selleks, et tsiviilhagi esitamine kriminaalasjas oleks aluseks nõude aegumise peatumisele, peavad Riigikohtu praktikast tulenevalt ja aegumise regulatsiooni eesmärkidest lähtuvalt olema täidetud järgmised tingimused: isik, kelle vastu kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitatakse, peab olema kriminaalasjas menetlusosaline; kohus peab olema kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi kriminaalasjas menetlenud; isikule, kelle vastu tsiviilhagi esitatakse, peab olema edastatud tsiviilhagi koopia uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu poolt; tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud peavad kattuma süüdistuse alusfaktidega. Nõude aegumine ei peatunud, sest tsiviilhagi kostja vastu ei menetletud ja politsei, prokuratuur ega kohus ei edastanud kostjale koopiat tsiviilhagist ega teadet tsiviilhagi esitamise kohta. Aegumise peatumise toime on üksnes sellise hagi esitamisel, mida kohus ka menetleb. Maakohtu otsus

1. Harju Maakohus jättis 6.05.2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja väitel tekitas kostja talle kahju 6.02.2009 aktsiate AS-ile GILD Fund Management ülekandmisega. Hagi esitati kohtule 23.08.
2. Pooltel puudus vaidlus, et hagi esitati 4 aastat 4 ja 6,5 kuud hiljem, kui toimus väidetav kahju tekitav sündmus. Pooled vaidlesid, kas aegumine peatus kriminaalasjas 11730000475 tsiviilhagi esitamisega ning poolte vahel toimunud läbirääkimiste ajaks perioodil 16.12.2009-29.03.
3. Hageja viitas Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-58-07, p 10 ja 3-2-1-149-08, p 10-11, millest tulenevalt on kriminaalasja kohtueelses menetluses esitatud tsiviilhagi käsitletud aegumist peatava avaldusena, kui selles on esitatud nõue kindla isiku vastu. Lahendi nr 3-2-1-149-08 asjaoludest nähtuvalt on selles viidatud kriminaalasjale, milles viidi kostjate suhtes läbi menetlus, hageja tunnistati tsiviilhagejaks vastava määrusega ja kriminaalasi saadeti kostjate suhtes maakohtusse, kus selle menetlus lõpetati. Seega erinevad viidatud lahendi kaasuse asjaolud käesoleva asja asjaoludest. Riigikohtu lahenditest nr 3-1-1-106-12, p 47-48 ja 3-1-113-14, p 15 tuleneb, et tsiviilhagi saab esitada selle isiku vastu, kes on samas kriminaalasjas süüdistatav või tsiviilkostja ja kui selle isiku kohta koostatakse süüdistusakt või kui ta tunnistatakse menetleja määrusega pärast tsiviilhagi esitamist tsiviilkostjaks. Kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on olulises osas kattuvad süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 25.04.2012, 31.01.2013 ja 22.04.2013 päringutest kriminaalasjas 11730000475 nähtus, et need on saadetud kostjale tõendite saamiseks. Päringutes ei ole kostjat teavitatud, et tema suhtes toimub menetlus või et tema vastu on esitatud tsiviilhagi. Hageja viidatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri 12.01.2012 saatekiri PRP8/12/279 on suunatud Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo Majanduskuritegude talitusele ja saadetud teadmiseks advokaat M.Kairjakile, kes oli hageja esindajaks. Kostjale kaaskirja saadetud või teda sellest teavitatud ei ole. Kostja tunnistamist tsiviilkostjaks või talle süüdistusakti esitamist, ei nähtu ka kriminaalasja dokumentide loetelust. Küll nähtus kriminaalasja loetelust, et kriminaalmenetluse materjalides on hageja teade tsiviilhagi esitamisest ja tsiviilhagi ning prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Seega kostjat tsiviilkostjaks ei tunnistatud ja talle süüdistusakti ei esitatud. Kriminaalasjas 11730000475 hageja esitatud tsiviilhagi ei peatanud nõude aegumist, kuna kostja ei olnud kriminaalasjas menetlusosaline, hageja esitatud tsiviilhagi kostja vastu ei menetletud ja kostjat määrusega tsiviilkostjaks ei tunnistatud. Riigikohtu lahenditest tuleneb veel, et tsiviilhagi koopia tuleb edastada tsiviilkostjale menetleja poolt. Hageja ei ole tõendanud, et menetleja oleks edastanud kostjale koopia tsiviilhagist või teate tsiviilhagi esitamise kohta. See, et 29.11.2012 ülekuulamisel käsitles menetleja hagejat kriminaalasjas kannatanuna, et hageja saatis ise kostjale tsiviilhagi koopia või et esitatud tsiviilhagi üle peeti kirjavahetust või esitati memorandum või märgiti ära teises tsiviilasjas nr 2-13-10249, ei oma hagi aegumise seisukohalt tähendust. Pooled vaidlesid ka selle üle, kas perioodil 16.12.2009-29.03.2010 toimusid poolte vahel nõude osas aegumist edasilükkavad läbirääkimised. Kuna märgitud ajavahemikku arvesse võttes oleks hagi aegunud juba 21.05.2012, ei mõjuta see periood hagi aegumist ja kohus ei pidanud otstarbekaks analüüsida, kas poolte vahel läbirääkimised toimusid või mitte. Seega esitati hagi pärast aegumise tähtaja möödumist, mistõttu tuli hagi jätta aegumise tõttu rahuldamata. Kuna kohus kohaldas aegumist, on tegemist lõppotsusega (TsMS § 449 lg 3). Apellatsioonkaebus
4. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada, jätta kostja aegumise kohaldamise taotlus rahuldamata ja aegumine vaheotsusega kohaldamata ning saata asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtusse. Maakohus rikkus menetlusõigust ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. 5 Maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 160

lg-t 1 ja § 160 lg 2 p 4, leides, et hagi esitamise ajaks oli hageja nõue aegunud. Maakohus leidis Riigikohtu lahenditele viidates, et kriminaalasjas hageja esitatud tsiviilhagi ei peatanud nõude aegumist, kuna kostja ei olnud kriminaalasjas menetlusosaline, hageja esitatud tsiviilhagi kostja vastu ei menetletud ja kostjat määrusega tsiviilkostjaks ei tunnistatud.

§ 160lg 2 p-st 4 nõude aegumise peatumiseks maakohtu kriteeriume ei tulene.

Hüvitispõhiõigust saab riivata üksnes seadusest nähtuval alusel. Täiendavate kriteeriumite lisamine ja seeläbi hüvitispõhiõiguse riive laiendamine seadusandja kehtestamata juhtudele oleks PS §-dega 25, 11 ja 3 vastuolus. PS §-ga 25 tagatud hüvitispõhiõigusele seadusest nähtumatute kriteeriumite lisamine oleks vastuolus ka PS §-st 10 ja § 13 lg-st 2 tuleneva õigusselguse põhimõttega. Hageja sai tsiviilhagi esitamise ajal

§ 160

lg 2 p 4 ja asjakohast kohtupraktikat arvesse võttes ette näha, et tsiviilhagi esitamisega tema nõude aegumine peatub. Ka advokaadibüroolt VARUL tellitud õiguslik analüüs kinnitas kriminaalmenetluse aegset arusaama, et aegumise peatamiseks piisas tsiviilhagi esitamisest. Maakohtu viidatud Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-106-12 ja 3-1-1-13-14 ei ole asjakohased. Riigikohus käsitas olukorda, kus kriminaalasi, mille raames tsiviilhagi esitati, oli jõudnud kohtusse. Riigikohus ei andnud vastust küsimusele, millistel tingimustel toimub nõude aegumise peatumine siis, kui kriminaalasi kohtusse ei jõua. Maakohus tugines erinevatel faktilistel asjaoludel ja teistsuguste õiguslike küsimuste suhtes tehtud Riigikohtu lahenditele, kuid jättis tähelepanuta hageja viidatud Riigikohtu lahendid põhjusel, et kaasuse asjaolud on erinevad. Kohtuotsus ei või olla vastuoluline. Hüvitispõhiõigust ei tohiks piirata põhjusel, et Riigikohus täiendab pärast tsiviilhagi esitamist

§ 160lg 2 p 4 lisakriteeriumitega.

Järeldus, justkui saaks nõude aegumist lugeda tsiviilhagi esitamisega peatunuks vaid juhul, kui nõude adressaat tunnistatakse kriminaalmenetluse käigus tsiviilkostjaks või süüdistatavaks, muudaks aegumise peatumise ebaselgeks ja ennustamatuks. Õigusselguse põhimõttega ei ole kooskõlas käsitus, et tsiviilhagi esitajal puudub kuni kriminaalasja kohtueelse menetluse lõpuni teadmine, kas tsiviilhagil oli nõude aegumist peatav toime või mitte. Nõude aegumise peatumise aja seisukohalt pole tähtsust, millal prokuratuur tsiviilhagi kohtusse saadab (3-1-1106-12, p 42). Õiguskindluse põhimõttega ei saa kooskõlas olevaks pidada käsitust, et nõude aegumise peatumine on hõljuv ja prokuratuurist sõltuv.

§ 160

lg 3 kohaselt ei ole vahet, kas kriminaalasja menetlus lõpeb süüdimõistva kohtuotsuse, kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe kinnitamise või kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Maakohus rikkus TsMS § 436 lg-t 1 ja § 438 lg-t 1 ning jättis kohaldamata

§ 146lg 4.

Isegi kui hageja nõude aegumine tsiviilhagi esitamisega ei peatunud, ei ole maakohus hinnanud hageja nõude aegumistähtaja pikkust. Ehkki asjas esitatud tõendid viitavad kostja poolt kohustuse tahtlikule rikkumisele ja kümneaastasele aegumistähtajale (

§ 146

lg 4), ei ole kohus kümneaastase tähtaja asemel kolmeaastase aegumistähtaja kohaldamist põhjendanud. Nii pandi seadmine kui pandi realiseerimine toimus hageja kui aktsiate käsutamiseks õigustatud isiku nõusolekuta ja seeläbi EVKS § 16 lg-te 1 ja 6, § 34 lg-te 1 ja 3, üldtingimuste p 5.2.2, väärtpaberikonto tingimuste p-de 6.1 ja 6.7 ning väärtpaberitehingute tingimuste p-de 3.1, 3.5, 4.1 rikkumisega. Riigikohtu poolt lahendis nr 3-2-1-18-15 (p 10) avaldatut arvesse võttes ei kohaldanud hageja nõude aegumisele mitte kolme-, vaid kümneaastane tähtaeg. Isegi kui nõude aegumistähtaeg oli kolm aastat ja aegumine tsiviilhagi esitamisega ei peatunud, oleks kohus pidanud jätma kolmeaastase aegumistähtaja VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata. 16.12.200929.03.2010 toimusid poolte vahel aegumist edasilükkavad läbirääkimised, mille lõppedes teatas kostja mh valmidusest õigusvaidluseks. 24.01.2012 toimusid poolte vahel kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi esitamise teatest tingitud läbirääkimised seoses võimaliku kompromissiga. 2.02.2012 teatas hageja kostjale, et esitab kriminaalasjas tsiviilhagi ja 9.02.2012 edastas hageja 6 tsiviilhagi teadmiseks kostjale. Seega oli kostja õigusvaidluseks valmisoleku vajadusest teadlik. Veelgi enam, tsiviilasja nr 2-13-10249 raames märkis kostja, et 9.01.2012 esitas hageja teatise tsiviilhagi esitamisest kriminaalasjas 11730000475 ja hagi esitati 2.02.

1. Kostja palus tsiviilasjas nr 2-13-10249 jätta hagi rahuldamata, kuna tema suhtes on esitatud kriminaalmenetluses tsiviilhagi ja praeguses asjas palus kostja jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata, kuna teda ei tunnistatud kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi kostjaks. Kostja seisukohad on pahausksed. Aegumistähtaja järel aegumise vastuväite esitamist tuleb pidada hea usu põhimõtte vastaseks juhul, kui võlgnik jätab oma käitumisega võlausaldajale mulje nõudele vastuvaidlemise valmidusest (vt ka 3-2-1-135-14, p 14; 3-2-1-65-03, p 28; 3-2-1-3-05, p 20). Vastus apellatsioonkaebusele
2. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu aegumise kohaldamise osas. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule edasiseks menetlemiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Kolleegium leiab, et hageja 21.10.2015 taotlus ringkonnakohtu 15.10.2015 istungi protokolli parandamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja lepingulise kahju hüvitamise nõue on aegunud või mitte. Vaidlus taandub küsimusele, kas kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi peatas hageja nõude aegumise. Sellega seoses ei lahenda ringkonnakohus küsimust, kas kostja rikkus lepingut ning kas ta on lepingu rikkumise eest vastutav.

§ 160

lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.

§ 160

lg 2 p 4 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus.

§ 160

lg 3 kohaselt lõpeb nõude aegumise peatumine peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. Maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 160

lg-t 1 ja § 160 lg 2 p 4, leides, et hagi esitamise ajaks oli hageja nõue aegunud. Praeguses asjas tuleb hageja lepingulise kahju hüvitamise nõude aegumistähtaja algust arvestada alates 6.02.2009, mil hageja kaotas aktsiate omandi, kuna kostja kandis aktsiad üle AS-ile GILD Fund Management. Asja materjalidest nähtuvalt alustas Põhja prefektuur hagejale kuulunud aktsiate kostja edastatud kontohalduri korralduse alusel Riskikapitalifond GILD Arbitrage väärtpaberikontole ülekandmise suhtes KarS § 2172 tunnustel kriminaalasja 11730000475 (kd I tl 118). Vaidlus puudub selles, et 9.01.2012 (ekslikult märgitud 9.01.2011) esitas hageja viidatud kriminaalasjas tsiviilasja esitamise teate (kd III tl 127) ning 2.02.2012 ja teistkordselt 3.02.2012 esitas hageja samas kriminaalasjas tsiviilhagi, mis lisati kriminaalasja toimikusse (kd II tl 313-323, kd III tl 137). Kostja lepinguline esindaja on ka 23.03.2013 tsiviilasja nr 2-13-10249 menetluses kinnitanud, et 9.01.2012 esitas hageja teatise tsiviilhagi esitamisest kriminaalasjas 11730000475 ning 2.02.2012 esitas hagi enda (kd III tl 150). Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalasja 11730000475 kohtueelses menetluses 2.02.2012 ja 3.02.2012 esitatud tsiviilhagi käsitatav

§ 160

lg 1 kohaselt aegumist peatava avaldusena

§ 160

lg 2 p 4 mõttes ning

§ 160lg 3 kohaselt lõppes hageja nõude aegumise 7 peatumine Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2013 määruse jõustumisega kriminaalasjas nr 1-136717