lg 5 teise lause järgi peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt Riigikohtu otsus 3-2-1-44-14 p 10) Ekslik on maakohtu seisukoht, et peatatud täitemenetluse ajal ei ole kohtutäituril õigus teha täiteasjas toiminguid, sh lõpetada sissenõudja avalduse alusel täitemenetlust. TMS ei näe ette kindlat protseduuri peatatud täitemenetluse menetlemiseks, sh lõpetamiseks, kuid TMS § 48 lg 1 p 1 sätestatu kohustab kohtutäiturit täitemenetluse lõpetama, kui sissenõudja esitab vastavasisulise avalduse. Maakohtu määruse loogika järgi ei tohiks kohtutäitur peatatud täitemenetluses ühtegi toimingut teha, sh menetlust lõpetada. 2 Analoogse näitena tõi kohtutäitur kaebuse lahendamise peatatud täitemenetluses, kus seadus ei näe keeldu peatatud täitemenetluse osalistele kaebuse esitamiseks peatatud täitemenetluses. Maakohtu järelduste kohaselt ei tohiks kohtutäitur seda peatatud menetluses läbi vaadata. Samas ei näe seadus ette kaebuse läbivaatamise edasilükkamise võimalust täitemenetluse peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemiseni. Täitemenetluse uuendamine olukorras, kus selleks puudub sissenõudja tahe või sissenõudjal puudub huvi nõude edasiseks sundtäitmiseks, on menetluslikult põhjendamatu. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 17.12.2015 määruses tsiviilasjas 2-15-13101 leidnud, et peatatud täitemenetlust võib sissenõudja avalduse alusel ära lõpetada. Eelnimetatud tsiviilasjas oli menetluses võlgniku Tarmo Noot kaebus kohtutäituri tegevusele võlgniku suhtes läbiviidava ja kohtu poolt peatatud täitemenetluse lõpetamisele. Kohus leidis, et TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt ei ole täitemenetluse lõpetamine kohtutäituri diskretsioon. Sissenõudja võib ise valida, kas soovib täitemenetlust alustada ning kas ta soovib sellega lõpuni minna või see enne nõude täielikku sissenõudmist lõpetada. Vastused määruskaebusele 6. Võlgnik palus jätta määruskaebus rahuldamata. Sissenõudja kirjalik vastus puudus. Menetluse käik 7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määrus 8. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb
lg 2 alusel tühistada ja teha uus määrus, millega jätta kaebus kohtutäituri otsusele rahuldamata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Menetlusosalised ei ole vaidlustanud asjaolu, et avaldaja suhtes oli täitemenetlus nr 194/2014/3495 alates 14.06.2013 peatatud Harju Maakohtu kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-1329313 alusel. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus täitemenetlus oli peatatud eesmärgiga välistada nõude täitmine, ei saa olla välistatud menetluse lõpetamine TMS § 48 lg 1 p 1 alusel. Täitemenetluse lõpetamiseks ei ole vaja eelnevalt täitemenetlust uuendada. Sissenõudjal on õigus täitemenetluse lõpetamist taotleda ka ilma selleta, et sissenõudja enda nõudest loobub või võlgnik nõude täidab. Võlgniku väide, mille kohaselt annab täitemenetluse lõpetamine sissenõudjale võimaluse algatada sama nõude täitmiseks uus täitemenetlus, on õige, kuid nimetatud asjaolu ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Võlgnikul ei ole võimalik kaebusega täituri otsusele välistada sama täitedokumendi alusel uue täitemenetluse algatamist võlausaldaja poolt. TMS § 48 lg 1 p 1 ei välista võlausaldaja poolt võlgniku suhtes uue täitemenetluse alustamist sama nõude alusel. Oluline ei ole, mis eesmärgil sissenõudja täitemenetluse lõpetamist soovis ja kohtutäituril ei ole võimalik formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt seda asjaolu hinnata ning jätta avaldust rahuldamata. TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt täitemenetluse lõpetamine ei ole kohtutäituri diskretsioon. Kaebuse väide, mille kohaselt maakohtu määruse resolutsioon ei olnud kooskõlas
3 Menetluskulud 9. Kui madalama astme kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust (
Ringkonnakohus leiab, et maakohtu menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda (
lg 1 ja
Sissenõudja ja kohtutäitur ei ole maakohtus menetluskulude hüvitamist taotlenud.
lg 1 koosmõjus
lg-ga 1 jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda.
lg 10 alusel kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Määruskaebuse esitaja menetluskuluks on riigilõiv 15 eurot. Sissenõudja ei ole asja materjalidest nähtuvalt menetluskulusid kandnud. Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok- Toomsalu /allkirjastatuddigitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.