2-13-29473 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-13-29473 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2015, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Danske Bank A/

) § 113 lg 1 kohaselt määras 0,3% päevas kuni pankroti väljakuulutamiseni

1. augustil 2012 vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 6). Kohus loeb tõendatuks, et OÜ Holaservis (pankrotis) kui põhivõlgniku poolt on täitmata laenulepingust nr KL-141207HO ja selle lisadest nr 1 ja nr 2 tulenevad kohustused kokku 113 531,41 eurot, millest laenu põhiosast on tasumata 52 788,15 eurot, tasumata intress 2331,76 eurot ja
2. augustiks 2012 sissenõutavaks muutunud viivis 58 411,50 eurot. Kohus pöörab tähelepanu hageja eeldatavale arvutusveale hagiavalduses. Hageja on märkinud OÜ Holaservis (pankrotis) võlgnevuse suuruseks seisuga
3. august 2012 kokku 111 199,65 eurot, millest põhiosa 52 788,15 eurot, intress 2331,76 eurot ja sissenõutav viivis 58 411,50 eurot. Nimetatud arvude kokku liitmisel on summaks 113 531,
4. Hageja märgitud summas 111 199,65 ei ole arvestatud intressi 2331,76 eurot. Kuna hagiavalduses ja hageja poolt esitatud võlgnevuse arvestuses (t.l.-46, I kd) on esitatud võlgnevuse summa 111 199,65 eurot, siis kohus lähtub võlgnevuse suuruse määramisel hageja poolt esitatud arvestusest, mille kohaselt moodustab OÜ Holaservis (pankrotis) võlgnevuse summa 111 199,65 eurot. Hagejale on OÜ Holaservis (pankrotis) pankrotimenetlusest jaotise alusel tehtud väljamakse arvelt laekunud 17 425 eurot, mida tõendab konto väljavõte (t.l.-39, I kd). Seega on OÜ-l Holaservis (pankrotis) laenulepingust nr KL-141207HO hagejale täitmata kohustus kokku 93 774,65 eurot. 9

§ 101

lg 1 p 1 ja

§ 108

lg 1 kohaselt õigus nõuda OÜ-lt Holaservis (pankrotis) laenulepingust nr KL-141207HO tuleneva raha maksmise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

§ 101

lg 1 p 6;

§ 94

lg 1 ja

§ alusel viivist lepingus kokku lepitud määras. Vaidlust ei ole, et kostja vastutab 14. detsembri 2007 käenduslepingu nr KÄ-141207HO ja selle lisa (t.l.-12,13, I kd) alusel OÜ Holaservis (pankrotis) kohustuste täitmise eest, mis tulenevad laenulepingust nr KL-141207HO ja selle lisadest. Õige on hageja väide, et tegemist ei ole tarbijakäendusega.

§ 1

lg 5 kohaselt on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tarbija mõistet täiendab tarbijakaitseseaduse (TKS) § 2 lg 1, mille kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Kostja on sõlminud käenduslepingud huvist äriühingu majandustegevuse vastu. Juhul, kui äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks olev äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses. Vaidlust ei ole, et kostja oli käenduslepingute sõlmimisel põhivõlgnik OÜ Holaservis (pankrotis) juhatuse liige. Seega on käenduslepingud sõlmitud kostja huvist äriühingu majandustegevuse vastu. Vastavalt

§ 142

lg 1 ja lg 3, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendus võib olla piiratud rahasummaga. Vastavalt kostjaga sõlmitud käenduslepingule nr KÄ-141207HO on kostja vastutuse piirmäär 77 205,27 eurot (t.l.-13, I kd) ning seega on kostja vastutus piiratud summaga 77 205,27 eurot.

§ 145lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus leiab, et kostja vastutab OÜ Holaservis (pankrotis) kui põhivõlgniku poolt laenulepingust nr KL-141207HO ja selle lisadest tulenevate täitmata kohustuste eest vastutuse piirmäära ulatuses (77 205,27 eurot). Kostja vastuväide, et hageja ei ole laenu- ja käenduslepingu sõlmimisel hinnanud võlgniku krediidivõimet, ei ole õige. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja ei ole tõendanud ega esile toonud, mil moel hageja kui laenuandja ei arvestanud mõistlikult kostja õigustega. Kostja kui laenulepingu käendaja oli nii juriidilise isiku esindaja tehingus kui ka üldse ainus nimetatud juriidilise isiku esindaja perioodil 07. november 2005 kuni 28. juuni 2013. Isiku krediiditaotluses (t.l.-111-114, II kd) on hageja hinnanud OÜ Holaservis (pankrotis) krediidivõimekust. Samuti on hageja lähtunud laenu tagatise valikul teinud OÜ Holaservis (pankrotis) kinnistutele eksperthinnangud, et selgitada välja nende turuväärtus (t.l.-115-128, II kd). Kohus järeldab, et hageja ei ole rikkunud

§ 14lg 1 tulenevat krediidivõime analüüsi läbiviimise kohustust.

Õige on hageja väide, et käenduslepingu sõlmimisel ei olnud hagejal kohustust kontrollida kostja enda krediidivõimet. 10

§ 149lg 5 mõttes, ei ole tõendatud.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja väide, et hageja on põhjustanud kinnistute müümise kostjat kahjustaval viisil, on põhjendamata. Kinnistute müümine 20 000 euro eest, st madalama hinnaga kui Pindi Kinnisvara poolt tuvastatud turuhind 37 700 eurot, oli tingitud kõrgemat hinda pakkuvate huviliste puudumisest (t.l.-84-94, II kd). Seetõttu ei põhjustanud hageja kinnistute müüki allapoole 2013. aasta märtsi turuhinda. Kinnistute müümine alla Pindi Kinnisvara tuvastatud turuhinna ei olnud tingitud hageja tegevusest. Kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid, millest nähtuks, et mingi hageja tegevus põhjustas XXX ja XXX kinnistute väärtuse vähenemise ajavahemikus november 2007 – märts 2013. Kostja ei ole tõendanud ka väidet, et hageja tegevus tingis kinnistute müümise pankrotihalduri poolt allapoole 2013. aasta märtsi turuhinda. Kostja ei ole selgelt põhjendanud, milles seisnes hageja väidetav tegevus kinnistute müügi mõjutamisel. Kostja väide, et hageja tegevuse tulemusena müüdi kinnistud enampakkumisel alla turuhinna, on täielikult tõendamata. Kuna kostja väited hageja tegevuse kohta on tõendamata, ei kuulu kostja vastutus vähendamisele. Kostja vastuväide, et hageja ei ole teada teavitanud laenulepingu ülesütlemisest, ei ole põhjendatud. Hageja esitatud teadetega kohustuse täitmiseks ja ülesütlemisavaldustega (t.l.-10,31,32,33,40, I

1. kd)ning kättetoimetamise teadetega (t.l.-100-103, I
2. kd)on tõendatud, et OÜ Holaservis (pankrotis) ja kostja on laenulepingu ülesütlemise teate ja võlgnevuse tasumise nõuded kätte saanud. Kostja vastusest hageja kirjale nr F4-1/13641 (t.l.-104, I kd, tõlge t.l.-145, I
3. kd)järeldab kohus, et kostja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Lisaks viitab kohus, et Viru Maakohtu 30. augusti 2012 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-12-29798 kuulutati välja OÜ Holaservis pankrot ja hageja esitas pankrotihaldurile nõudeavalduse. Sellest võib järeldada, et kostjale kui OÜ Holaservis (pankrotis) juhatuse liikmele pidi pankrotimenetluses saama teatavaks hageja nõude alused, sealhulgas ka lepingu ülesütlemine. Kostja hageja nõuet OÜ Holaservis (pankrotis) pankrotimenetluses ei vaidlustanud. Kohus järeldab, et kostja oli teadlik laenulepingu ülesütlemisest. Seega ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et kostjal on õigus keelduda kohustuse täitmisest ulatuses, mille põhjustas hageja poolt teatamiskohustuse täitmata jätmise tõttu

§ 146

lg 3 alusel.

§ 146

lg 1 kohaselt peab võlausaldaja käendaja nõudel andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Sama §-i lg 3 kohaselt, kui võlausaldaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. Kostja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et ta oleks hagejalt nõudnud teavet põhivõlgniku kohustuste täitmise kohta. Samuti ei ole kostja esitanud andmeid ega tõendanud, et kostjal oleks tekkinud kahju hageja poolt teatamiskohustuse täitmata jätmise tõttu. Kohus märgib, et kostja oli võlgniku OÜ Anina (pankrotis) juhatuse liige ja seega tuleb eeldada, et kostja omas teavet OÜ Anina (pankrotis) poolt kohustuste täitmise osas. Kohus ei tuvastanud, et hageja oleks käitunud

§ 6lg 1 sätestatud hea usu põhimõtte vastaselt. 11

§ 108

lg 1 kohaselt nõuda OÜ-lt Holaservis (pankrotis) raha maksmise kohustuse täitmist ning

§ 145lg 2 kohaselt on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist kostjalt kui käendajalt.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks tulenevad kohustused kokku 77 205,27 eurot. Kuna laenusaaja on laenulepingust tulenevat kohustust rikkunud, on hagejal võlaõigusseaduse (

) § 101 lg 1 p 1 ja

§ 108lg 1 kohaselt õigus nõuda raha maksmise kohustuse täitmist.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 77 205,27 eurot. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt võlgnevus 77 205,27 eurot. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Hagihind on 54 77 205,27 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning kõik menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 ja lg 2, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja nimetab enda menetluskuludeks hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 1000 eurot ja õigusabi kulud kokku 5730,28 eurot. Hagiavalduse esitamise ajal (08. detsember 2014) kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 100 000 eurot tasuda riigilõiv 1000 eurot. Hageja on riigilõivu 1000 eurot tasunud 05. juunil 2013 (t.l.-47, I kd). 12