MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja 07.06.2016, Tartu koht Haldusasja number 3-15-375 Haldusasi Rene Vaini

) §-le 12 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-tele 20, 21 ja 47 ei saa vangla ja riik kaebajaid võrreldes teiste kinnipeetavatega ebavõrdselt kohelda ega karistusliigi alusel diskrimineerida. Kaebajatel on õigus nii vastava avalduse menetlemisele vangla poolt, materjalide edastamisele kui ka taotluse sisulisele läbivaatamisele kohtu poolt peale seda, kui karistusest on ära kantud 15-20 aastat. Kaebajad soovisid, et kohus tunnistaks põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätaks kohaldamata KarS § 77 lg 1 osas, mis ei näe ette eluaegse vangistusega karistatud isiku tingimisi vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega ja ei võimalda vanglal esitada sellekohaseid materjale maakohtule menetlemiseks. HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohtu 21.05.
2. a otsusega ei rahuldatud kaebajate kaebust ja jäeti menetluskulud kaebajate eest maksnud isikute kanda. Kohtuotsuse kohaselt ei ole seadusandja kehtestanud, et elektroonilise valve kohaldamisega nõustumise korral oleks süüdlasel võimalik karistusest vabaneda KarS § 77 lg-s 1 sätestatud tähtajast varem. Vangistusseadusest ega justiitsministri 12.08.
3. a määrusega nr 28 kehtestatud korrast ei tulene vanglale kohustust alustada tingimisi enne tähtaega vabastamise ettevalmistamise menetlust ega edastada materjale kohtule juhul, kui vastava õiguse tekkimise tähtaeg KarS §-e 76, 77 alusel ei ole veel saabunud. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohtu lahend nr 3-3-1-52-
4. Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-s 47 sätestatud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele sisaldab õigust pöörduda oma õiguste või vabaduste rikkumise korral kohtusse ning saada vajaduse korral selleks nõu ja kaitset, kuid ei reguleeri kuriteo eest määratud karistuse kandmisega seonduvat ega ole seetõttu ka asjakohane.

§-s 12 sätestatu on põhimõtteliselt kirjas ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-tes 20 ja 21.

§ 12

riivega saab tegu olla üksnes siis, kui ebavõrdselt koheldakse sarnases olukorras olevaid isikuid, sest tegemist on põhiõigusega, mis kaitseb võrdseid ebavõrdse ja ebavõrdseid võrdse kohtlemise eest. KarS § 76 lg 2 ja § 77 lg 1 reguleerivad esimese astme kuriteo tahtliku süüdlase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, kuid tegemist ei ole võrdsete isikutega, sest eluaegse vangistuse määramise saab kaasa tuua vaid vastava isiku poolt toime pandud kuriteo eriline tähendus ja raskus. Vangistusest enne tähtaega vabastamise tingimusi määrates on seaduseandja selgelt soovinud eristada süüdlasi süü vormist ja kuriteo raskusest lähtuvalt. See on igati mõistlik ja lubatav põhjendus, et õigustada ka esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdi mõistetud isikute ebavõrdset kohtlemist. Kuna elektroonilise valve saab KarS § 751 lg 3 p 2 kohaselt määrata vaid kuni kaheteist kuu pikkuse tähtajaga, oleks eluaegse vangistusega karistatud isiku KarS § 77 lg-s 1 määratud tähtajast varasem elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamine karistuse eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne ega arvestaks tema poolt toime pandud süüteo kaalukust. Kriminaalõigust reguleerivad menetlusnormid ei näe ette võimalust esitada maakohtule kaebust selle peale, et vangla on keeldunud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ette valmistamisest ja edastamisest. Seetõttu ei saa maakohus otsustada ka vastava otsustuse aluseks olevate õigusnormide põhiseadusele vastavuse üle. Riigikohtu lahendi nr 33-1-52-12 p-s 15 märgiti, et vangistusest katseajaga tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimalust ei saa küll käsitada kinnipeetava subjektiivse õigusena, kuid tal on õigus taotleda vastava avalduse menetlemist vangla poolt. Sellekohase tegevuse õiguspärasuse kontrolli saab 2 2 teostada halduskohus. Seega on vastava kaebuse lahendamine halduskohtu, mitte maakohtu pädevuses. KarS § 77 lg 1 ei riiva kaebajate põhiseadusest tulenevat õigust võrdsele kohtlemisele. Kaebuse esitamisel tasutud 15 euro suurused riigilõivud jäävad HKMS § 108 lg 1 kohaselt kaebajate eest tasunud isikute kanda. Kuna vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust ei esitanud, jäävad tema võimalikud kulud HKMS § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. R. Vainik ja V. Nikitin esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning mõista vastustajalt välja kaebajate kantud kohtukulud, s.o I ja II astmes tasutud riigilõivud kokku 60 eurot. Apellatsioonkaebuse kohaselt jäävad kaebajad varemesitatud seisukohtade juurde ja paluvad ringkonnakohtul nendega arvestada. Halduskohus asus ebaõigesti ja ekslikult seisukohale, et eluaegseid vange tuleb kohelda seaduse ees erinevalt ja, et enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve alla eluaegsetele vangidele ei ole ette nähtud juba kuriteo erilise tähenduse ja raskuse tõttu. Selline seisukoht on diskrimineeriv ja piirang ebaproportsionaalne. Seadusandja ei ole soovinud esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdi mõistetud isikute ebavõrdset kohtlemist. Halduskohus ei ole näidanud, millistele tõenditele või seadusandja seisukohtadele on kohus tuginenud. Halduskohus on läinud vastuollu võimude lahususe põhimõttega ning lubamatult asunud ise seadusandja asemele põhjendama ebavõrdset kohtlemist ja piirangu väidetavat legitiimsust. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes on KarS § 77 kohta öeldud, et eluaegsest vangistusest tingimisi vabastamise võimaluse ettenägemine on põhjendatav nii humaansete kaalutlustega kui ka arusaamaga, et riigil ei ole ühegi inimese saatuse lõpliku ettemääramise õigust. Kuna KarS § 77 moodustab §-ga 76 erijuhu, ei sätesta käesolev paragrahv eluaegsest vangistusest tingimisi vabastamise iseseisvaid aluseid, vaid teeb seda viitega §-le
2. Järelikult tuleb kohtul süüdlase eluaegsest vangistusest tingimisi vabastamise küsimuse otsustamisel arvestada kõiki neid asjaolusid, mis tähtaegsest vangistusest ennetähtaegsel vabastamiselgi. Eeltoodu kinnitab, et enne tähtaegsel vabastamisel koheldakse kõiki süüdlasi seaduse ees võrdselt. Kui kõik esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdi mõistetud tähtajalise karistusega süüdlased saavad enne tähtaega vabaneda elektroonilise järelevalve alla, tuleb selline võimalus tagada ka süüdlastele, kellele on mõistetud karistuseks eluaegne vangistus. Kaebajaid koheldakse ebavõrdselt ning selline olukord ja KarS § 77 on vastuolus

§-ga 11.

§ 12lg 1 esimene lause seob ka seadusandjat õigusloomes.

Kui kohus vaidlusaluse normi põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistab, peab seadusandja kehtestama uue korra ja tähtajad ka eluaegsetele vangidele enne tähtaega vabastamisel elektroonilise järelevalve alla. Halduskohtu seisukoht seoses KarS § 75 1 lg 3 p-ga 2 kuulub seadusandja otsustamispädevusse, mistõttu on halduskohus ekslikult asunud kontrollima kaebajate suhtes elektroonilise valve kohaldamise aja proportsionaalsust, tingimusi ja tähtaegu.

1. Viru Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele, jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebajate enda kanda. Vastuse kohaselt kuulub käesolev vaidlus kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 431 alusel kriminaalasju lahendava kohtu pädevusse. Juhul, kui kohus peab võimalikuks kaebust sisuliselt menetleda, tuleb rõhutada, et kuna kaebajad kannavad eluaegset vangistust ja nende puhul ei ole KarS § 77 lg-s 1 sätestatud tingimused täidetud, keeldus vangla põhjendatult kaebajate taotlusi rahuldamast. Lisaks puudub õiguslik regulatsioon, mis võimaldaks eluaegset karistust kandvale kinnipeetavale elektroonilise järelevalve kohaldamist. KarS § 77 lg-s 1 sätestatu on põhiseadusega kooskõlas ja kaebajate vastupidised väited on alusetud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 21.05.
3. a otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus jätab R. Vainiku ja V. Nikitini kaebuse läbi vaatamata, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 3 3
4. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et antud vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses. Vastustaja on kogu aeg viidanud sellele, et kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebajad on vaidlustanud vastustaja haldusakte, millega jäeti rahuldamata nende taotlused esitada maakohtule materjalid vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Riigikohtu halduskolleegium on 21.11.
5. a otsuse nr 3-3-1-52-12 p-s 18 leidnud, et kriminaalõigus ei näe ette menetlusreegleid kaebuse lahendamiseks, mis on esitatud vangla tegevuse peale, mis seisnes maakohtule kinnipeetava taotluse edastamisest keeldumiseks. Siiski leidis kolleegium, et tegemist on pigem karistusõigusliku küsimusega, mis eeldab karistusseadustiku normide tõlgendamist. Riigikohtu erikogu on 03.10.
6. a määruse nr 3-3-4-1-12 p-s 6 leidnud, et menetlusseadustikuga poleks kooskõlas ega otstarbekas, kui halduskohus peaks asja lahendades andma hinnangu maakohtu otsusele ja selles märgitut vajadusel tõlgendama. Kuna vastav erikord puudub, tuleneb maakohtu pädevus kohtulahendi täitmisega seonduva küsimuse lahendamiseks KrMS §-st
8. Käesolevas asjas on vaidluse all küsimus, kas eluaegset vangistust kandvate isikute jaoks kehtib KaRS § 751 ja kas neil on õigus nõuda selle kohaldamist või kehtib nende osas ainult KaRS §
9. Tegemist on karistusseadustiku tõlgendamisega, mida ei ole õigustatud lahendama halduskohus. Seega oleks halduskohus pidanud kaebuse HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel jätma läbi vaatamata, kuna see oli juba menetlusse võetud. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja jätab kaebajate kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel. Kuna kaebus jääb läbi vaatamata, puudub ringkonnakohtul võimalus apellatsioonkaebuste sisuliseks lahendamiseks.
10. Kaebajad on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot. Samas summas on nad riigilõivu tasunud ka halduskohtus. HKMS § 104 lg 5 p 3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata. Seega on kaebajatel taotluse alusel võimalik nõuda tasutud riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi