← Eesti

3-13-87/64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk 31.05.2016, Tartu 3-13-87 OÜ Kupas kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 25.01.

  1. a otsuse nr 12-6/94 ja 24.04.
  2. a otsuse nr 12-6/1041 tühistamiseks ning osaühingu Kupas taotluste uuesti läbi vaatamiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu 26.05.
  3. a otsus Osaühingu Kupas apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja - osaühing Kupas, esindaja advokaat Tanel Pürn Vastustaja - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON
  4. Jätta OÜ Kupas apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.05.
  5. a otsus muutmata.
  6. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 31.05.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Põllumajandus Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 25.01.
  8. a otsusega nr 126/94 jäeti osaühingu (OÜ) Kupas ebasoodsamate piirkondade toetuse taotlus põllumajandusministri 06.04.
  9. a määruse nr 43 „Ebasoodsamate piirkondade üheaastase toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 43) § 7 lg 2, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 62 lg 2 p 5 ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 art 4 lg 6 alusel rahuldamata põhjendusega, et taotleja või tema esindaja takistas kontrolli tegemist.
  10. PRIA 24.04.
  11. a otsusega nr 12-6/1041 jäeti põllumajandusministri 17.03.
  12. a määruse nr 32 „Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 32) § 8 lg 2 ja 1 ELÜPS § 62 lg 2 p 5 ning Euroopa Komisjoni (EL) määruse nr 65/2011 art 4 lg 6 alusel rahuldamata OÜ Kupas Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlus põhjendusega, et taotleja või tema esindaja takistas kontrolli tegemist.
  13. OÜ Kupas esitas PRIA 25.01.
  14. a otsuse peale 28.03.2012 vaide, mille PRIA jättis 05.12.
  15. a vaideotsusega nr 12-4/366 rahuldamata.
  16. OÜ Kupas esitas 24.04.
  17. a otsuse peale 01.06.2012 vaide, mille PRIA jättis 01.04.
  18. a vaideotsusega rahuldamata.
  19. OÜ Kupas esitas 14.01.
  20. a Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 25.01.
  21. a otsuse nr 12-6/94 tühistamiseks ja OÜ Kupas
  22. a ebasoodsamate piirkondade toetuse taotluse uuesti läbi vaatamiseks kohustamiseks. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 313-
  24. 13.05.
  25. a esitas OÜ Kupas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 24.04.
  26. a otsuse nr 12-6/1041 tühistamiseks ning OÜ Kupas
  27. a ühtse pindalatoetuse taotluse uuesti läbi vaatamiseks kohustamiseks. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-13-
  29. Tartu Halduskohus liitis haldusasjade nr 3-13-87 ja 3-13-1019 menetlused ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-13-
  31. Kaebuse kohaselt helistas PRIA peadirektor-koordinaator Urmas Saarna OÜ Kupas juhatuse liikmele Aivo Kutserile 09.09.2011 ja teatas, et alustab 19.09.2011 OÜ Kupas kontrolli. U. Saarna teavitas 07.10.2011 kaebajat e-kirja teel ka vajadusest esitada dokumente (koolitustõendeid ja põlluraamatuid). Kaebaja kirjeldas kaebuses, miks ta ei saanud kogu taotluse menetlemiseks ettenähtud perioodi jooksul PRIA-le nõutud dokumente esitada – mitmel korral kuupäeva sobimatuse ja haiguse tõttu, samuti põhjusel, et U. Saarna oli kontrolli lõpetanud ja dokumendid Tartusse saatnud. Kaebaja märgib, et U. Saarnat oli ka raske kätte saada. PRIA ei hoiatanud kaebajat kavatsusest kontroll lõpetada ning taotlused rahuldamata jätta. Samuti pole kaebajat teavitatud, milliseks kuupäevaks pidi kontroll olema lõpetatud. PRIA ei ole kaebajat enne vaidlustatavate haldusaktide väljaandmist ära kuulanud. PRIA oleks võinud enda kontrolli teiste kontrollidega ühitada ning sedasi ka antud asjas dokumente kontrollida. Kaebaja hinnangul on ebaadekvaatne ja ebaproportsionaalne A. Kutseri haigestumiste kvalifitseerimine kohapealse kontrolli takistamisena.
  32. Tartu Halduskohus jättis 26.05.
  33. a otsusega kaebuse rahuldamata, kuna leidis, et PRIA 25.01.
  34. a otsuse nr 12-6/94 ja 24.04.
  35. a otsuse nr 12-6/1041 tühistamiseks alust ei ole. Halduskohus märkis, et tulenevalt Riigikohtu otsusest asjas nr 3-3-1-94-13 on kohapealse kontrolliga hõlmatud ka põlluraamatute ja koolitustunnistuste kontrollimine. Halduskohtu hinnangul ei saa PRIA-le ette heita seda, et ta 19.09.2011 määratud kohapealset kontrolli OÜ Kupas juhatuse liikme A. Kutseri haigestumise tõttu edasi ei lükanud, sest OÜ Kupas esindaja kontrolli juures viibimine ei ole kohustuslik. Halduskohus leidis, et kaebajale ei saa iseenesest tuleneda negatiivseid tagajärgi sellest, et tema juhatuse liikme tervislik seisund ei võimaldanud tal kohapealse kontrolli ajal dokumente esitada, kuid vajadusel peab äriühing suutma siiski mõistliku aja jooksul korraldada nõutavate dokumentide PRIA-le esitamise. Pooled ei vaidle, et 07.10.2011 palus PRIA esitada dokumendid 12.10.2011, kuid 11.10.2011 pakkus A. Kutser dokumentide esitamise ajaks
  36. või 20.10.2011 ning U. Saarna teatas, et 20.10.2011 sobib. Kaebaja väitel tabas A. Kutserit 20.10.2011 haigushoog, ent ta ei saanud sellest U. Saarnat teavitada. Halduskohtu hinnangul ei ole A. Kutseri mobiiltelefoni kõnede eristuse alusel usutav, et A. Kutser ei saanud U. Saarnat oma väidetavast haigushoost teavitada. Kuigi kaebaja on esitanud halduskohtule töövõimetuslehed perioodide 16.27.09.2011 ning 21.25.11.2011 kohta, ei ole kaebaja halduskohtu hinnangul tõendanud seda, et A. Kutseri tervislik seisund ei lubanud tal 20.10.2011 minna kokkulepitud kokkusaamisele 2 U. Saarnaga. Halduskohtu hinnangul ei ole võimalik lugeda tõendatuks seda, et A. Kutseril oli 20.10.2011 objektiivne takistus dokumentide U. Saarnale esitamiseks. Halduskohus märkis, et poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et järgmine kohtumine lepiti kokku 21.11.
  37. a-ks, kuhu aga A. Kutser taaskord ei jõudnud, tuginedes oma tervislikule seisundile. Halduskohtu hinnangul joonistub
  38. a septembri, oktoobri ja novembri sündmustest muster, mil alati kokkulepitud ajal tabas A. Kutserit väidetavalt haigushoog, ent enamiku ülejäänud ajast oli ta ise passiivne. Halduskohtu hinnangul pidi hiljemalt 07.10.2011 olema kaebajale üheselt selge vajadus dokumentide esitamiseks. Hiljemalt novembris 2011 pidi aga OÜ-le Kupas olema üheselt selge, et nõutud dokumendid tuleb viivitamatult PRIA-le edastada. Halduskohus asus seisukohale, et hiljemalt 21.11.2011 pidi OÜ Kupas suutma dokumendid PRIA-le edastada sõltumata juhatuse liikme tervislikust seisundist, kuna äriühingu kohustuste täitmata jätmist ei saa lõputult vabandada juhatuse liikme tervisliku seisundiga. Halduskohtu hinnangul tuleb hiljemalt kontrollaruande lõpetamisel lugeda kontroll lõppenuks. PRIA lõpetas kontrollaruande 21.11.2011 pärast seda, kui selgus, et ka sellel kuupäeval ei esita OÜ Kupas nõutud dokumente. Halduskohtu hinnangul ei kiirustanud PRIA kontrolli lõpetamisega ning andis kaebajale piisavalt võimalusi dokumentide esitamiseks. Viitega Euroopa 16.06.
  39. a otsusele asjas nr C-536/09 leidis halduskohus, et kohus ei pea võtma seisukohta, kas kaebaja takistas tahtlikult kohapealse kontrolli läbiviimist või mitte. Kuna halduskohus tuvastas, et OÜ Kupas pidi olema suuteline hiljemalt 21.11.2011 nõutud dokumendid esitama ning nende dokumentide esitamine oli osa kohapealsest kontrollist, takistas OÜ Kupas kohapealse kontrolli läbiviimist määruse nr 65/2011 art 4 lõike 6 mõttes ning PRIA oli seetõttu õigustatud OÜ Kupas
  40. a ebasoodsamate piirkondade toetuse ning Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlused rahuldamata jätma. OÜ Kupase väiteid ärakuulamisõiguse rikkumise ning kontrollaruande loetamatuse kohta pidas halduskohus paljasõnalisteks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  41. OÜ Kupas esitas 25.06.2015 Tartu Halduskohtu 26.05.
  42. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu kaebaja halduskohtuga, et kaebaja takistas kohapealse kontrolli läbiviimist ega ka kohtu seisukohaga, et kohapealse kontrolli läbiviimise takistamise tagajärjeks on vältimatult toetuste maksmata jätmine ning makstud toetuste tagasinõudmine. Kaebaja hinnangul on halduskohus kohaldanud vääralt materiaalõigust ning on jätnud ebaõigesti kaebuse rahuldamata. Kaebaja hinnangul on halduskohus Euroopa Kohtu tõlgendust mõiste „kohapealse kontrolli takistamine“ põhjendamatult laiendanud ning ei ole neid seisukohti analüüsinud Eesti õiguse ja halduspraktika pinnalt. Eesti õiguse kohaselt tuleb eelnevalt hinnata seda, kas toimunud suhtlust saab käsitleda haldusorgani nõudena. Kaebajal puudus motiiv jätta põlluraamat esitamata, kui oleks olnud teada, et vastustaja võib jõuda sellistele järeldustele. Euroopa Komisjoni määrust (EL) nr 65/2011 tervikuna analüüsides võib väita, et kaebaja ei takistanud kontrolli läbiviimist. Kuivõrd halduskohus ei ole tuvastanud, et PRIA oleks andnud konkreetse tähtaja dokumentide esitamiseks ja oleks hoiatanud tagajärgede eest, siis ei ole kaebaja hinnangul õige halduskohtu järeldus, et hiljemalt novembris 2011 pidi OÜ-le Kupas olema selge, et nõutud dokumendid tuleb viivitamatult PRIA-le edastada ja OÜ Kupas pidi suutma dokumendid edastada sõltumata juhatuse liikme tervislikust seisundist. Haldusorganil on taolises olukorras ilmselgelt kaalutlusõigus niin haldustoimingute tegemise käigu kui ka 3 vastuvõetavate otsuste osas. Kuivõrd halduskohus leidis, et kaalutlusõigus puudus, siis on see ebaõige järeldus kaebaja hinnangul iseseisvaks otsuse tühistamise aluseks.
  43. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.05.
  44. a otsus muutmata. Vastustaja märgib, et ta nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning jääb halduskohtule esitatud kirjalikus vastuses toodu juurde. Vastustaja leiab, et Euroopa Kohtu lahendile asjas nr C-536/09 viitamine on antud juhul kohane, kuivõrd see aitab paremini sisustada kohapealse kontrolli takistamise kohta sätestatut. Vastustaja peab paljasõnaliseks kaebaja väidet, et on absurdne ja ebaproportsionaalne tuletada nimetatud Euroopa Kohtu lahendist raskeid tagajärgi olukorras, kus põlluraamat oli olemas ja nõuetekohane. Oluline oli põlluraamatu esitamata jätmine, mida käsitleti kui kohapealse kontrolli takistamist. Vaidlust ei ole selles, et põlluraamatut kontrolli lõpuks ei esitatud ning juba sellest saab järeldada kontrolli takistamist. Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise rolli täitis korduvalt OÜ-le Kupas dokumentide esitamise võimaluse andmine.
  45. Kaebaja märgib ringkonnakohtule esitatud täiendavas seisukohas, et halduskohus on jätnud tähelepanuta, et PRIA ei ole kaebajat teavitanud sellest, et toetuse maksmine on seatud sõltuvusse nõutud dokumentide esitamisega ning kaebajale ei olnud arusaadav, et põlluraamatu ja koolitustõendite mitteesitamine võib päädida toetustest ilmajäämisega. Isiku haigestumist ei saa pidada kohapealse kontrolli läbiviimist takistavaks asjaoluks. Kaebaja on seisukohal, et PRIA oleks pidanud võimaldama põlluraamatu ja koolitustõendite esitamist ka pärast 21.11.
  46. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  47. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsustes toodud põhjendustega ning ükski apellatsioonkaebuses ega selle täienduses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud otsuste tühistamisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsustest ega ka asja materjalidest, et halduskohus oleks kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt, hinnanud ebaõigesti olemasolevaid tõendeid või rikkunud asja lahendades kohtumenetluse norme. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuste põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses sama vaidlusküsimuse osas halduskohtu põhjendusi korrata.
  48. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas on vaidlusalusteks haldusaktideks PRIA 25.01.
  49. a otsus nr 12-6/94 ja 24.04.
  50. a otsus nr 12-6/1041 ning kaebaja taotleb nende tühistamist ja PRIA kohustamist kaebaja pindalatoetuse taotlust nr 11011570645 uuesti läbi vaatama. Nende nõuete lahendamiseks on seega esmalt vaja tuvastada, kas OÜ Kupas takistas
  51. aastal kohapealse kontrolli teostamist, nagu väidab PRIA, kuna just sellele väitele tuginedes jättis PRIA kaebaja toetuste taotluse rahuldamata. Riigikohus on 09.04.
  52. a otsuses asjas nr 3-3-1-94-13 p-des 17 ja 18 selgitanud, et Euroopa Liidu määrustest on võimalik järeldada, et kohapealse kontrolliga on hõlmatud ka põlluraamatute ja koolitustunnistuste kontrollimine muuhulgas seetõttu, et see võimaldab kontrollida headele põllumajandus- ja keskkonnatingimustele vastavust. Seega peab ringkonnakohus halduskohtu otsuse õiguspärasuse hindamiseks käesoleval juhul võtma samuti 4 seisukoha, kas kaebaja võttis tarvitusele kõik meetmed, mida võis temalt mõistlikult oodata, et tagada, et kontroll tervikuna toimuks ehk kas asjaolu, et põlluraamatuid ja koolitustunnistusi septembrist kuni novembrini 2011 ehk ligikaudu kahe kuu vältel PRIA-le ei esitatud, tähendab käesoleval juhul kohapealse kontrolli takistamist.
  53. Pooled ei vaidle selle üle, et 09.09.2011 teatati OÜ-le Kupas, et kohapealset kontrolli alustatakse 19.09.2011 kell 10.
  54. Samuti ei ole vaidlust, et 16.09.2011 teatas OÜ Kupas juhatuse liige A. Kutser enda haigestumisest PRIA-le, kuid PRIA asus seisukohale, et OÜ Kupas esindaja kontrolli juures viibimine ei ole kohustuslik ning seetõttu kontrolli edasi ei lükata. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulenenud kehtinud õigusest nõuet taotleja esindaja kohapealse kontrolli juures viibimiseks juhul, kui teostatakse kohapealset põldude kontrolli. Seetõttu ei saa PRIA-le ette heita seda, et kontrolli A. Kutseri haigestumise tõttu kohe edasi ei lükatud, kuna PRIA oli juba niigi 10 päeva kontrollist ette teatanud. Samas on ringkonnakohtu hinnangul selge, et kuivõrd kohapealse kontrolli osaks tuleb lugeda ka põlluraamatu ja koolitustunnistuste esitamise, saab kohapealse kontrolli takistamiseks lugeda üksnes seda, kui kaebajal oli reaalne võimalus nende esitamiseks ning ta sai vastavast kohustusest aru. Kaebaja esitas A. Kutseri töövõimetuslehe perioodi
  55. kuni 27.09.2011 kohta. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajale ei saa iseenesest tuleneda negatiivseid tagajärgi sellest, et tema ainsa juhatuse liikme tervislik seisund ei võimaldanud tal kohapealse kontrolli ajal dokumente esitada. Iseenesest ei ole keelatud äriühingul korraldada oma tööd viisil, kus kõik dokumendid on ühe isiku käes ning tal puudub kohene võimalus neid edastamiseks mõne muu isiku kätte anda. Seejuures aga peab äriühing suutma vajadusel siiski mõistliku aja jooksul korraldada nõutavate dokumentide PRIA-le esitamise.
  56. Pooled ei vaidle, et 07.10.2011 palus PRIA esitada kõnealused dokumendid 12.10.2011, kuid 11.10.2011 pakkus A. Kutser dokumentide esitamise ajaks
  57. või 20.10.2011 ning U. Saarna teatas, et talle sobib sel juhul dokumentide esitamiseks kuupäev 20.10.
  58. Kaebaja väidab, et 20.10.2011 tabas A. Kutserit haigushoog, ent ta ei saanud sellest U. Saarnat teavitada, kuna telefon oli levipiirkonnast väljas. Vastustaja on selgitanud, et U. Saarna ootas A. Kutserit 20.10.2011 ning üritas talle helistada, kuid kaebaja ei vastanud. Kui A. Kutser pidas silmas seda, et tema enda telefon oli levipiirkonnast väljas, on kohtu hinnangul arusaamatu, miks ta ei püüdnud hiljem U. Saarnat asjaoludest teavitada kas telefonitsi või e-kirja teel. Kaebaja esitas kohtule töövõimetuslehed perioodide
  59. kuni 27.09.2011 ning
  60. kuni 25.11.2011 kohta, ent kaebaja ei ole tõendanud seda, et A. Kutseri tervislik seisund ei lubanud tal 20.10.2011 varem kokku lepitud kokkusaamisele U. Saarnaga minna. HKMS § 59 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Võttes arvesse, et käesolevas asjas vaatluse all olnud ajal suhtles A. Kutser sagedasti U. Saarnaga e-posti teel, ent 20.10.2011 väidetavast haigushoost ta U. Saarnat e-kirjaga ei teavitanud, ei ole ringkonnakohtul võimalik lugeda tõendatuks seda, et A. Kutseril oli 20.10.2011 objektiivne takistus dokumentide U. Saarnale esitamiseks.
  61. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et pärast 20.10.2011 ära jäänud kokkusaamist võttis A. Kutser ise U. Saarnaga ühendust alles 08.11.2011 ning kokkuvõttes lepiti kohtumine kokku 21.11.2011, kuhu aga A. Kutser taaskord ei jõudnud, tuginedes oma kehvale tervislikule seisundile. Ringkonnakohus möönab, et ei saa iseenesest mööda vaadata perioodil
  62. kuni 25.11.2011 kehtinud A. Kutseri töövõimetuslehest ega talle ette heita töövõimetuslehel oleku ajal U. Saarnaga 5 kohtumata jätmist. Samas märgib ringkonnakohus, et asjas joonistub septembri, oktoobri ja novembri
  63. a sündmustest selge muster, mil alati dokumentide üleandmiseks või kohtumiseks kokkulepitud ajal tabas A. Kutserit väidetavalt haigushoog ja enamiku ülejäänud ajast oli ta ise passiivne. Seejuures ei pea ringkonnakohus esmatähtsaks võtta seisukohta, kas 20.09.
  64. a telefonivestluses teavitas U. Saarna A. Kutserit vajadusest esitada dokumendid või mitte, kuna asjas ei ole vaidlust selle üle, et hiljemalt 07.10.2011 pidi see olema kaebajale üheselt selge. Olukorras, kus kaebajat on kohustusest selgelt teavitatud ning temaga on korduvalt kokku lepitud dokumentide esitamine, kuid kaebaja seda ei kokkulepet ei täida ega võta seejärel 18 päeva vältel midagi nende esitamiseks ega PRIA olukorrast teavitamiseks ette, oleks ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud tõlgendada seda kontrollist hoidumisena isegi siis, kui 20.10.
  65. a väidetav A. Kutseri haigushoog oleks tõendatud. Hiljemalt novembris 2011 pidi aga OÜ-le Kupas olema üheselt selge, et nõutud dokumendid tuleb viivitamatult PRIA-le edastada. Selleks ajaks pidi ka olema selge, et ainsa juhatuse liikme haigushoog võib seda takistada. Kuigi juriidiline isik tegutseb füüsiliste isikute kaudu, eksisteerivad juriidilisel isikul iseseisvad kohustused, mida ta peab suutma täita sõltumata tema juhtorganite liikmete tervislikust seisundist. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et hiljemalt 21.11.2011 pidi OÜ Kupas suutma dokumendid PRIA-le edastada sõltumata juhatuse liikme tervislikust seisundist, kuna äriühingu kohustuste täitmata jätmist ei saa lõputult vabandada juhatuse liikme tervisliku seisundiga.
  66. Õigusnormid ei sätesta, kui kiiresti tuleb kohapealse kontrolli kohta aruanne koostada. Käesoleval juhul teostas PRIA kohapealset kontrolli faktiliselt
  67. kuni 23.09.2011, ent kontrollaruande lõpetas PRIA alles 21.11.2011 pärast seda, kui selgus, et ka sellel kuupäeval ei esita OÜ Kupas nõutud dokumente. Ringkonnakohtu hinnangul on selge, et hiljemalt kontrollaruande lõpetamisel tuleb lugeda kontroll lõppenuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei kiirustanud PRIA kontrolli lõpetamisega, nagu väidab kaebaja ja nagu kohus on eelnevalt selgitanud, andis PRIA kaebajale piisavalt võimalusi dokumentide esitamiseks. Haldusakti andmiseks tuleb eelnevalt lõpetada vajalikud menetlustoimingud. PRIA viis läbi ühe kohapealse kontrolli kõigi OÜ Kupas poolt esitatud toetusetaotluste menetlemiseks. PRIA esindaja selgitas ka ringkonnakohtus 17.12.2014 haldusasjas nr 3-12-718 toimunud istungil (tl 108-114), et kui kohapealset kontrolli poleks enne 01.12.2011 lõpetatud, ei oleks olnud võimalik ühtset pindalatoetust ka kõigi esitatud ja rahuldamisele kuuluvate taotluste osas õigesti arvutada. Kuna ka määruse nr 36 § 12 lõike 1 kohaselt pidi PRIA kõnealused taotlused lahendama 01.12.2011, on PRIA põhjendus ringkonnakohtule ka käesoleva asjaga seonduvalt arusaadav. PRIA teostas oma sisemist töökorraldust arvestades kontrolli piisava ajavaruga, alustades seda juba 19.09.
  68. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et PRIA-l oli õigus 21.11.2011 kontroll lõpetada.
  69. Euroopa Kohus on 16.06.
  70. a otsuses asjas nr C-536/09 selgitanud, et sõnad „takistab kohapealse kontrolli läbiviimist“ vastavad liidu õiguse autonoomsele mõistele, mis hõlmab peale tahtliku käitumise ka muid tegusid või tegevusetust, mida võib pidada põllumajandustootja või tema esindaja hooletuse tulemuseks ja mille tagajärjel oli kohapealse kontrolli tervikuna läbiviimine takistatud, kui põllumajandustootja või tema esindaja ei ole võtnud kõiki meetmeid, mida võib temalt mõistlikult oodata, et tagada, et kontroll tervikuna toimub. Kuna ringkonnakohus on sarnaselt halduskohtuga tuvastanud, et OÜ Kupas pidi olema suuteline hiljemalt 21.11.2011 nõutud dokumendid esitama ning nende dokumentide esitamine oli osa kohapealsest kontrollist, takistas OÜ 6 Kupas oma tegevusetusega kohapealse kontrolli läbiviimist määruse nr 65/2011 art 4 lg 6 mõttes ning ei võtnud tarvitusele ka kõiki meetmeid, mida võib temalt mõistlikult oodata, et tagada, et kontroll tervikuna toimub. PRIA oli seetõttu õigustatud OÜ Kupas
  71. a pindalatoetuse taotluse nr 11011570645 ka ebasoodsamate piirkondade toetuse ja Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse osas rahuldamata jätma. Kuna ei ole vaidlust selle üle, et põlluraamatut kontrolli lõpuks PRIA-le ei esitatud ning juba sellest saab järeldada kontrolli teostamise takistamist, ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta asjas seisukohta selles osas, kas kaebaja oli juba varasemalt täitnud oma kohustuse tõendada koolituste läbimist või mitte. Samuti märgib ringkonnakohus, et olukorras, kus kohapealne kontroll on lõpetatud, ei ole võimalik anda taotlejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid kehtinud õigus nägi imperatiivselt ette taotluse rahuldamata jätmise. Sisuliselt täitis aga puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise rolli korduvalt OÜ-le Kupas dokumentide esitamiseks uute võimaluste andmine.
  72. 09.04.
  73. a otsuses viitas Riigikohus ka haldusorgani selgitamiskohustusele ja märkis, et ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas selgitamiskohustuse nõue võis mõjutada määruse nr 1122/2009 art 26 lg 2 kohaldamise eeldusi. Selgitamiskohustuse sisuks on teatavasti see, et haldusorganil tuleks üldjuhul selgitada, mis on selle õiguslikuks tagajärjeks, kui halduse tegevuse adressaat jätab haldusorgani nõude täitmata. Selgitamiskohustuse rikkumine ei mõjuta asja otsustamist, kui adressaat sai aru või pidi aru saama, et teda kontrollitakse ja temalt on nõutud selliste dokumentide esitamist, millest sõltub tema õigus saada toetust (HMS § 58). Kaebaja väidab ka apellatsioonimenetluses endiselt, et käesolevas asjas vaidlusaluste haldusaktide andmise aluseks olnud kohapealse kontrolli teostamise ja dokumentide nõudmise käigus ei selgitanud U. Saarna talle ei suuliselt ega kirjalikult seda, et põlluraamatu ja koolitusdokumentide esitamata jätmise tagajärjeks on toetustaotluste rahuldamata jätmine ega andnud ka konkreetset kuupäeva dokumentide esitamiseks, pärast mida tehakse otsustus toetustaotluste rahuldamata jätmise kohta. 05.12.
  74. a vaideotsuse ja 01.04.
  75. a vaideotsuse p-s 6 f. märgib PRIA, et 22.11.
  76. a telefonivestluses (vaideotsustes on kuupäeva osas ilmselt trükiviga ja 22.11 asemel peaks olema 21.11.2011) teavitas U. Saarna A. Kutserit, et kui viimane vajalikke dokumente ei esita, siis jääb OÜ Kupas toetustest ilma kontrolli takistamise eest. Kaebaja seaduslik esindaja A. Kutser väidab, et U. Saarna selles telefonivestluses talle midagi sellist ei öelnud. Ka U. Saarna lisaseletusest kontrollaruande juurde ei selgu, mis täpselt oli A. Kutseri ja tema 21.11.
  77. a telefonikõne sisu peale selle, et kaebaja seaduslik esindaja teavitas U. Saarnat jälle sellest, et ta ei saa 21.11.2011 dokumente esitada, sest on haige. Seega ei tõenda ükski kirjalik tõend selgelt seda, et A. Kutserit oleks konkreetse kontrolli läbiviimise käigus suuliselt või kirjalikult teavitatud sellest, et kui ta nõutud dokumente ei esita, jäetakse tema toetustaotlused rahuldamata. Samas ei ole ringkonnakohtul asja materjalide pinnal tekkinud kahtlust selles, et A. Kutser sai aru, et OÜ Kupas suhtes teostatakse kohapealset kontrolli, mille käigus soovitakse kontrollida ka vajalikke dokumente, antud juhul põlluraamatut ja koolitusdokumente (eelkõige 07.10.
  78. a e-kiri) teatud toetusnõuete täidetuse kontrollimiseks ning 07.10.2011 seisuga oli kontroll veel lõpetamata seetõttu, et PRIA-l oli tarvis enne viidatud dokumente kontrollida. Seda, et viidatud dokumendid tuleb PRIA-le siiski esitada ja enne ei saa kohapealset kontrolli lõpetada, selgitati A. Kutserile hiljem korduvalt (näiteks 18.11.
  79. a e-kiri). Samuti ei ole ringkonnakohtul siiski alust arvata, et OÜ Kupas ainus juhatuse liige A. Kutser ei saanud
  80. a sügisel teostatud kohapealsest kontrollist ja selle käigus dokumentide nõudmisest aru, et juhul, kui ta nõutud dokumente PRIA-le ei esita, loetakse seda kohapealse kontrolli tegemise takistamiseks ja selle tagajärjeks on toetustest ilmajäämine. PRIA märkis 7 oma seletustes korduvalt, et kuna kaebaja on pikaajaline PRIA toetuste taotleja, pidi ta olema teadlik, et tema poolt taotletud pindalatoetuse kohta tuleb määruse nr 36 § 12 lg 1 järgi toetuste määramise või taotluse rahuldamata jätmise otsus PRIA-l ära teha taotluse esitamise aasta
  81. detsembriks, s. o
  82. a sügisel alustatud kohapealne kontroll ei saa kesta lõpmatult pikka aega ega ka pärast 01.12.2011 ja eeltoodust tulenevalt peaks selline kontroll olema ilmselt lõpetatud hiljemalt
  83. a novembris. Samas leiab ka A. Kutser ise korduvalt, et kui talle oleks antud konkreetne kuupäev dokumentide esitamiseks ja hoiatatud, et kui ta selleks päevaks dokumente ei esita, siis jäetakse toetustaotlused rahuldamata, oleks ta ilmselt leidnud võimaluse need dokumendid ka kuidagi PRIA-le ära esitada. Sellest saab järeldada, et A. Kutser kui pikaajaline PRIA toetuste taotleja oli tegelikult teadlik, milline on PRIA poolt kontrolli teostamisel nõutavate dokumentide esitamata jätmise tagajärg. Eeltoodud järeldust kinnitab ringkonnakohtu hinnangul ka kaebaja enda poolt halduskohtule esitatud kirjavahetus PRIA ametnikega aastast 2010, milles seoses erinevate toetuste taotlemisega selgitatakse A. Kutserile, et juhul, kui ta PRIA poolt nõutud dokumente ei esita, jäetakse toetus välja maksmata (kd I, lk 140,141). Kuna U. Saarna andis kontrolli teostamise ajal A. Kutserile korduvalt tähtaegu PRIA poolt nõutud dokumentide esitamiseks, kuid kaebaja dokumente siiski ei esitanud ega teinud ka midagi selleks, et tema asemel esitaks need keegi teine vms, siis ei saa ringkonnakohtu arvates PRIA-le ette heita ka seda, et ta ei andnud kaebajale nö. viimast dokumentide esitamise tähtaega koos hoiatusega, et pärast seda jäetakse toetustaotlused rahuldamata. Nagu juba varem märgitud, tuvastas ringkonnakohus, et OÜ Kupas pidi olema suuteline hiljemalt 21.11.2011 nõutud dokumendid esitama. Lisaks sellele nähtub asja materjalidest, et käesolevas asjas vaidlusaluse kohapealse kontrolli teostamise kestel oli A. Kutser tegelikult võimeline teiste toimunud kontrollide käigus dokumente esitama (07.10.
  84. a PRIA järelkontroll RAK toetuse osas, Keskkonnaameti 31.10.
  85. a kontroll, eelnevaga seoses võimalus esitada põlluraamat ja allkirjastada kontrollaruanne 01.11.2011 Keskkonnaameti Penijärve kontoris), kuid millegipärast ei soovinud ta PRIA poolt nõutud dokumente esitada
  86. a ühtse pindalatoetuse ning täiendava otsetoetusega seotud kohapealse kontrolli käigus, jättes korduvalt kokkulepitud kohtumistele tulemata või taotledes erinevatel põhjustel mitme kuu jooksul planeeritud kokkusaamiste edasilükkamist. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et PRIA poolt vaidlusaluses menetluses kaebajale kirjalikus ja ehk ka suulises vormis selle selgitamata jätmine, et ka
  87. a pindalatoetusega seotud kohapealse kontrolli käigus nõutud dokumentide esitamata jätmine toob kaasa toetustest ilmajäämise, ei mõjutanud hiljem asja otsustamist, sest OÜ Kupas kui pikaajaline PRIA toetuste taotleja ja tema juhatuse liige A. Kutser vähemalt pidid ka selle menetluse käigus aru saama, et OÜ-d kontrollitakse ja temalt nõutakse selliste dokumentide esitamist, millest sõltub kaebaja õigus saada PRIA-lt
  88. a taotletud toetusi.
  89. Eeltoodud põhjustel on ka ringkonnakohus seisukohal, et PRIA 25.01.
  90. a otsuse nr 12-6/94 ja 24.04.
  91. a otsuse nr 12-6/1041 tühistamiseks ei ole alust. Järelikult puudub alus ka PRIA kohustamiseks OÜ Kupas taotlusi uuesti läbi vaatama. Seega jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse täies ulatuses rahuldamata ja halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmata.
  92. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) kaebaja enda kanda vastavalt HKMS § 108 lgle
  93. Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ 8 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.