Obsah (8)

§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 176§ 190§ 462

lov`i hagi J. K.`i ja V. K.`i vastu võlgnevuse 22 239,61 eurot nõudes. Hagi hind 22 239,61 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 16. mai 2016 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Jevgeni Pavlov (IK

) § 230 lg 1, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Nii hageja enda kui ka kostjate poolt esitatud, 23.12.2014 A. P. poolt kostjatele saadetud meeldetuletusest nähtub, et kostjate võlgnevus hagejale 23.12.2014 seisuga moodustab 13 126 eurot ning et selle tasumiseks on 8 päeva – vastavalt kostja V. K.`i kinnitusele, et tasub 13 136 eurot
2. aasta jooksul (10 eurot on tasutud). Kirjas märgitud nõue tuleneb 17.03.2011 kinnistu müügilepingust (tl. 8-9, 126-127). Kostjate poolt esitatud 05.02.2014 A. P. poolt tehtud ettepanekust (ettepanek maksegraafiku koostamiseks) nähtub, et kostjate 17.03.2011 müügilepingust tulenev võlgnevus moodustab 13 127 eurot ning hageja on teinud ettepaneku nimetatud summas tasumiseks ositi, 10 kuu jooksul, summas 1 312,70 eurot kuus (tl. 124-125).
3. Hageja esitas kohtule 07.03.2014 dateeritud väidetava „võlakirja“. Nimetatud „võlakirjast" nähtub, et antud kirjutis on allkirjastatud 3 isiku – V. O., J. Pavlov`i ja J. K.`i poolt. Samas ei nähtu sellest, millise dokumendiga on tegemist ning samuti seda, kas tegemist on tervikliku dokumendiga või on see millegi jätk. Kuna tegemist ei ole originaaldokumendiga, siis on kohtul võimatu hinnata, kas dokument on allkirjastatud J. K.`i enda poolt, samuti on täiesti ebaselge, kes, kellele, mille eest ja kui palju võlgneb. Dokumendist tulenevalt on maja hind 800 000 krooni ehk 51 129,32 eurot, väidetav võlgnevus 32 731,50 eurot. (tl. 25-27). 17.03.2011 müügilepingust tulenevalt on kinnistu, asukohaga xxx, Jõhvi, maksumuseks 41 542,57 eurot (tl. 119). Seega peab kohus vajalikuks märkida, et kui hageja üritas mingite võimalike maksude vähendamiseks näidata müügilepingus ära väiksema summa, kui oli tegelikult kokku lepitud, siis oli see hageja enda riisiko ning kohus lähtub kinnistu maksumuse hindamisel ametlikust dokumendist, so 17.03.2011 Narva notar Sergei Nikonov´i büroos sõlmitud kinnistu müügilepingust nr.
4. Antud lepingust tulenevalt moodustas kinnistu maksumus mitte 51 129,32 eurot, vaid 41 542,57 eurot, samuti oli kostjate poolt hagejale enne lepingu sõlmimist tasutud 19 713,49 eurot; tasumisele kuulus hageja eest krediidilepingust tulenev kohustus summas 8 692,49 eurot ning seejärel juba hagejale tuli tasuda 13 136 eurot.
5. Kostja esitas 05.05.2016 kohtule maksekorralduse, millest nähtub, et 26.01.2015 on kostja V. K. tasunud hageja J. Pavlov`i kontole 13 126 eurot (tl. 128), 10 eurot oli kostja poolt tasutud augustis 2013 (tl. 8).
6. 16.05.2016 kohtuistungil hageja kinnitas nimetatud summa kättesaamist
7. aastal. Hageja kinnitas ka seda, et kostja tasus tema pangalaenud, ning seda, et lisaks 13 126 eurole sai kostjatelt veel garaaži ja korteri. 5
8. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud tõenditega on tõendatud lepinguliste suhete olemasolu poolte vahel, nn „võlatunnistusest“ tulenevate suhete olemasolu ei ole leidnud tõendamist. Kohus peab vajalikuks märkida, et asjas puuduvad tõendid, et hagiavalduse, so 26.09.2015 seisuga moodustas kostjate 17.03.2011 müügilepingust tulenev võlgnevus hageja ees 13 126 eurot. Kostjate poolt esitatud maksekorraldusest nähtub, et kostjate võlgnevus 23.12.2014 seisuga summas 13 126 eurot on täies ulatuses tasutud hageja kontole 26.01.2015, so 8 kuud enne hagi esitamist, seega on tõendatud, et lepingust tuleneva kohustused on kostjate poolt täidetud täies ulatuses. Antud asjaoludest lähtuvalt jätab kohus hagi rahuldamata.
9. Hageja esitas taotluse mõista kostjatel välja viivis perioodi 01.01.2015 – 31.08.2015 eest summas 1 107,73 eurot. Kohus jätab viivise nõude rahuldamata, kuna seoses põhjendamatu põhinõude esitamisega ei ole ka viivise nõue põhjendatud. Menetluskulude jaotus 16.

§ 173

lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostjate menetluskulud nende õigustatud ulatuses hageja kanda. 17.

§ 174

lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 18.

§ 138

lg 1 alusel on menetluskulud kohtuvälised kulud.

§ 144p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.

Kostjad paluvad välja mõista hagejalt menetluskulud, so lepingulise esindaja kulu summas 780 (käibemaksuga) (6,5 tundi*100, lisandub käibemaks). Kostjate lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot (lisandub käibemaks). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on kostjate lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja vastuväiteid kostjate menetluskulude osas ei esitanud. Lähtudes asjaolust, et kuna käesolevas menetluses ei olnud tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärasest mahukama nõudega, leiab kohus, et õigusabi osutamise ajakuluna märgitud 6,5 tundi on põhjendatud osaliselt. Kostjate esindaja on esitanud kohtule 1 dokumendi - 05.05.2016 täiendava vastuse (3,0 tundi) ning osalenud 1 kohtuistungil (0,5 tundi).

1. Lähtudes eeltoodust analüüsib kohus järgnevalt kostjate esindaja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ning ajakulu, lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja 6 arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel:  16.05.2016 istungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine – ajakulu 3,5 tundi, tunni hind 100 eurot, tasumisele kuulub 350 eurot (lisandub käibemaks). 16.05.2016 kohtuistung kestis 0,5 tundi (25 minutit), ettevalmistuseks piisav aeg advokaadi jaoks on kohtu arvamusel 0,5 tundi. Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt peab kohus põhjendatud antud toimingutele kulunud ajakuluks kokku 1,0 tundi, maksumusega 100 eurot (lisandub käibemaks).
2. Eeltoodu põhjal on kostjate põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 400 eurot /4 tundi x 100/, millele lisandub käibemaks 80 eurot, kokku 480 eurot. Muud, käesoleva määrusega rahuldamata kostjate kantud menetluskulud jäävad kostjate endi kanda. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostjate esindaja poolt oli rikutud hea usu põhimõtteid, esitades 11.05.2016 arve tulevikus toimuva, so 16.05.2016 kohtuistungiga seotud toimingu eest, teadmata, kui kaua antud toiminguks aega kulub. Esindajal puudus vajadus esitada kohtuistungiga seotud menetluskulude nimekiri koheselt,

§ 176lg 1 kohaselt oli esindajal võimalus esitada taotlus kolme päeva jooksul.

Antud juhul on aga esindaja tekitanud esindatavatele põhjendamatuid kulusid 2,5 tunni, so 300 euro ulatuses. Kostjad märkisid, et nad ei ole käibemaksukohuslased ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub hagejalt kostjate kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 480 eurot. Hageja menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja enda kanda, seega kohus hageja menetluskulude põhjendatust ei analüüsi. 21.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

1. Viru Maakohtu 15.10.2015 määrusega rahuldati Jevgeni Pavlov`i riigi menetlusabi taotlus ja anti hagejale menetlusabi, lubades tal tasuda haginõudelt riigilõivu summas 900 eurot osade kaupa, 9 kuu jooksul iga kuu
2. kuupäevaks summas 100 eurot kuus. Esimene makse tuli teha hiljemalt 30.10.2015.a, viimane hiljemalt 30.06.2016 (tl. 70-71). Kohus, teostades kontrolli riigilõivu tasumise kohta, tuvastas, et hageja on nõutavast riigilõivust, so 900 eurost, tasunud ainult 100 eurot (27.10.2015 maksekorraldus, tl 75). Summas 700 eurot on jäetud riigilõiv tasumata ja kohtumäärus täitmata. Viimase osamakse, summas 100 eurot, tasumise tähtajaks oleks olnud 30.06.
3. Kuna hageja on jätnud alates
4. aasta novembrist riigilõivu maksed teostamata, siis kuulub riigilõiv kogusummas 800 eurot hagejalt väljamõistmisele riigi tuludesse.

§ 190

lg 2 kohaselt, menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks, § 179 lg 5 kohaselt tuleb raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui lahend kuulub täitmiseks viivitamata või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. 23. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb hagejal tasuda riigi tuludesse tema poolt tasumata riigilõiv 800 eurot 6 kuu jooksul lahendi jõustumisest alates. 7 24. Tuginedes

§ 462

lg 2 palusid kostjad, et asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel arvutivõrgus asendaks kohus kostjate nimed initsiaalidega ning ei avalikustaks kostjate isikukoodi, sünniaega ega aadressi.

§ 462

lg 2 kohaselt, andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Jõustunud kohtuotsuse avaldamisel arvutivõrgus asendada kostjate J. K.`i ja V. K.`i nimed initsiaalidega, samuti ei kuulu avalikustamisele kostjate isikukoodid, sünniajad ja aadressid. 25. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 190lg 2, § 434, § 438, § 442, § 453, § 462 lg 2, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 8