Obsah (8)

§ 8§ 101§ 635§ 113§ 637§ 636§ 82§ 94

2-16-3535 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-3535 Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juuni 2016, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi MTÜ Peipsi Ühendus hagi OÜ Elk

) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust.

§ 8

lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 635

lg 1, töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on esitanud kostjale tasumiseks 14.07.2015 arve nr. 167 summas 4510,80 eurot (tl. 6, 41). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Ülaltoodud tõenditega on tõendatud, et hageja on osutanud Elkarin OÜ-le töövõtulepingust tulenevat teenust, mille eest on hageja poolt esitatud kostjale 14.07.2015 arve nr. 167 summas 4510,80 eurot. Hagi esitamise hetkeks oli kostja poolt tasutud 2755,40 eurot ning võlgnevus moodustas 1 755,40 eurot (mitte 1785,40 eurot, nagu hageja on märkinud). 01.04.2016 on kostja poolt tasutud arve viimane osa summas 1 755,40 eurot, antud asjaolud leiavad tõendamist kostja poolt esitatud maksekorraldustega (13.10.2015 summas 2 255,40 eurot; 06.01.2016 summas 500 eurot ja 01.04.2016 summas 1 755,40 eurot, tl. 23, 25, 27). Seega on tõendatud asjaolu, et hagi esitamise hetkel moodustas kostja võlgnevus 1755,40 eurot, mis on kostja poolt tasutud pärast hagi esitamist, kohtumenetluse käigus. Seega on kostja tasunud hagejale täies ulatuses põhivõlgnevuse summas 1755,40 eurot. Antud asjaolust lähtuvalt jätab kohus hagi põhivõlgnevuse, summas 1 755,40 eurot, väljamõistmise osas rahuldamata. Viivis

§ 113

lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise kogusummas 1019,55 eurot, so 0,15% päevas, alljärgnevalt: võlgnevus 4510.80 eurot, ajavahemik 18.07-13.10.2015 – viivitus 87 päeva, 87x4510,80x0,15% = 588,66 eurot; võlgnevus 2255,40 eurot, ajavahemik 14.10.201506.01.2016 – viivitus 83 päeva, 83x2255,40x0,15% = 280,80 eurot; võlgnevus 1755,40 eurot, ajavahemik 06.01- 03.03.2016 – viivitus 57 päeva, 57x1755,40x0,15% = 150,09 eurot. Hageja viitab asjaolule, et poolte vahel oli kokku lepitud viivise määr 0,15% arvega tasumise viivitamise korral. Hageja väitel oli kostja viivise kohaldamisest teadlik, kuna antud viivise määr oli ära märgitud kostjale esitatud arvel. Lisaks sellele oli kostja teadlik, et arve tuleb tasuda arvel märgitud tähtaja, so 3 päeva jooksul, kostja tasus aga arve olulise hilinemisega ning sedagi osaliselt. 03.03.2016 esitas hageja kostjale arve nr. 192, milles oli 5 ära toodud kogu kostjalt nõutav viivis. Hageja palus hagi viivise nõudes rahuldada ja mõista kostjalt välja viivis kogusummas 1019,55 eurot. Kostja viivise nõudega ei nõustunud. Kostja esindaja väitel puudus poolte vahel kokkulepe viivise kohaldamise osas, kostjale esitatud arvel puudus nii viivise % kui ka arve maksetähtaeg. TsMS § 230 lg 1, 2 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kohus, tutvudes kohtumenetluse käigus esitatud tõenditega ja poolte kirjalike seisukohtadega, leiab, et hageja viivise nõue 0,15% päevas ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et hageja ja kostja vahel oli suuline või mistahes kokkulepe viivise, 0,15% päevas, kohaldamise osas. Antud viivise märge kajastub küll hageja poolt kohtule esitatud arvel (tl 6), kuid ei kajastu hageja poolt kostjale saadetud ning kostja poolt kohtule esitatud arvel (tl 41) . Kuigi hageja ei ole tõendanud viivise, 0,15% päevas, tasumise kokkulepet, leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda iga arve tasumisega viivitatud päeva eest seadusjärgset viivist

§ 113lg 1 ja § 94 alusel.

Poolte vahel on vaidlus selles, millisel tähtpäeval tuli arve tasuda. Hageja leiab, et arve kuulus tasumisele 3 päeva jooksul arve väljastamisest, kostja väitel oli aga kokku lepitud arve ositi tasumises.

§ 637

lg 3 kohaselt, töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

§ 636

lg 5, kui pooled ei ole tarbijatöövõtulepingu puhul töövõtulepingu eseme üleandmise aega kindlaks määranud, peab töövõtja eseme üleandmise kohustuse täitma viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel lepingu sõlmimisest. Kuna pooled ei ole kohtule teatanud ei töövõtulepingu sõlmimise aega ega töö valmimise aega, siis peab kohus tasu maksmise tähtaja arvestamisel vajalikuks kohaldada

§ 82

1 lg 1 sätteid.

§ 82

1 lg 1 kohaselt, kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest. Antud asjas ei ole tõendamist leidnud, et hagejal oli ainuisikuliselt õigus maksetähtaega kindlaks määrata, mh määrates näiteks maksetähtajaks 3 päeva arve väljastamisest, mis ilmselgelt ei ole kohustuse täitmiseks mõistlik vajalik aeg.

§ 82

1 lg 1 alusel leiab kohus põhjendatud olevat arvestada viivist tähtaja eest, mis ületab 30 päeva arve kättesaamisest alates. 6 Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära teadete kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär nii enne 01.07.2015.a., kui ka enne 01.01.2016.a 0,05 %. Kostja on oma 10.05.2016 vastuses kinnitanud 14.07.2015 arve kättesaamist 02.08.2015, so T. Kivi poolt 02.08.2015 kell 11:03 Janek Lainjärv`ele saadetud e-kirjaga (nagu kostja märgib, oli kirjale lisatud manusega kaasa arve, tl. 56). Kuigi kostja on esitanud kohtule arve (tl. 41), millel seisab kättesaamise kuupäevana 29.09.2015, on kostja oma 10.05.2016 kirjaga kinnitanud arve varasemat kättesaamist, seega

§ 821 lg 1 alusel muutus nõue sissenõutavaks alates 02.09.2015.

Arve kostja poolt kättesaamine 14.07.2015 asjas vaieldamatut tõendamist leidnud ei ole. Viivis põhinõudelt 4510,80 eurot ajavahemikus 02.09.2015 kuni 13.10.2015, so kuni arve osalise tasumiseni, moodustab 40,79 eurot (4 510,80 eurot x 8,05% x 41 päeva). Kostja on 13.10.2015 tasunud arvest nr. 167 tuleneva võlgnevuse summas 2 255,40 eurot. Võlgnevuse jääk 13.10.2015 seisuga moodustab 2 255,40 eurot. 06.01.2016 tasus kostja võlgnevuse summas 500 eurot, seega moodustab viivis põhinõudelt 2 255,40 eurot ajavahemikus 14.10.2015 kuni 06.01.2016 41,78 eurot (2 255,40 eurot x 8,05% / 365 x 84 päeva). Võlgnevuse jääk 06.01.2016 seisuga moodustab 1 755,40 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise kuni hagi esitamiseni, so kuni 03.03.

1. Antud asjaolust lähtuvalt moodustab viivis põhinõudelt 1 755,40 eurot ajavahemikus 07.01.2016 kuni 03.03.2016 22,01 eurot (1 755,40 eurot x 8,05% / 365 x 57 päeva). Kokku moodustab kostjalt väljamõistmisele kuuluv seadusjärgne viivis 104,58 eurot (40,79+41,78+22,01). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt OÜ-lt Elkarin hageja kasuks välja viivisevõlgnevuse summas 104,58 eurot. Viiviste summas 914,97 eurot nõudes, jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, 2, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 7 Hageja esindaja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas 10.05.2016 kohtule menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 725 eurot, sh riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 450 eurot. Riigilõiv Kohus, võttes arvesse kostja poolt menetluse käigus, so pärast hagi esitamist tasutud võlgnevust summas 1 755,40 eurot ning kohtu poolt väljamõistetud viivist summas 104,58 eurot, leiab, et on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv summas 225 eurot (vastab riigilõivumäärale põhjendatud hagihinnalt 1 859,98 eurot). Ülaltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 225 eurot. Riigilõiv summas 50 eurot jääb hageja enda kanda. Õigusabikulud Hageja esitas 10.05.2016 taotluse õigusabikulude, summas 450 eurot väljamõistmiseks. Selgituses on märgitud, et antud summa eest on osutatud teenust 4,5 tunni ulatuses, hinnaga 100 eurot tund, järgmiste teenuste eest: materjalidega tutvumine, hagiavalduse koostamine, täiendava vastuse ja kompromissi ettepaneku koostamine. Arve väljastamise kuupäev on 25.04.
2. Kohus, tutvudes hageja poolt esitatud arvega, kahtleb selles, et nimetatud õigusabi hagejale ka tegelikult osutatud on järgmistel põhjendustel:  03.03.2016 esitatud hagi – nagu selgus kuu aega hiljem, so 04.04.2016, siis oli hagist ekslikult jäänud välja viivise nõue ja viivise arvestus; samas on valesti arvestatud põhinõude summa – kohtul on kahtlus selles, et õigusteenust osutava firma puhul toimus selline jäme eksitus;  04.04.2016 esitatud hagi, milles on lisaks põhivõlgnevusele märgitud ka viivisenõue, on esitatud kohtule pärast seda, kui hageja sai kätte kostja vastuse, millest nähtus, et 01.04.2016 seisuga oli põhivõlgnevus hagejale tasutud. Sellegipoolest sisaldub põhinõue ka 04.04.2016 esitatud hagis, kusjuures põhinõude summa on arvestatud valesti - kohtul on jällegi kahtlus selles, et õigusteenust osutava firma puhul toimus selline eksitus;  Nii 03.03.2016 kui ka 04.04.2016 esitatud hagides viitas hageja ainult ühele menetluskulu liigile – so riigilõivule, esmases hagis summas 225 eurot ja hilisemas hagis summas 275 eurot. Ei ühes ega teises hagis ei ole isegi vihjet võimalikele õigusabikuludele (kui hageja oleks nende toimingute teostamiseks kasutanud õigusabi osutava firma teenust, siis oleks õigusabi osutav firma sellega seotud õigusabikulu juba ka hagis ära märkinud). Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kuna kohtul on kahtlus selles, et 28.04.2016 arvel märgitud õigusabi kulud on seotud just nimelt käesoleva tsiviilasjaga (arvelt nr. 004-16-Õ seda ei nähtu, seega ei ole kohtule teada, millise ja kelle vastu esitatud hagiavalduse koostamisega oli tegemist) ning et neid on ka tegelikult osutatud arvel märgitud ulatuses, siis jätab kohus nimetatud õigusabikulu, summas 450 eurot, täies ulatuses hageja enda kanda. Kostja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega jätab kohus kostja menetluskulud, juhul kui nad tekkisid, kostja enda kanda. 8 Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 9