) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust.
lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1, töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on esitanud kostjale tasumiseks 14.07.2015 arve nr. 167 summas 4510,80 eurot (tl. 6, 41). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Ülaltoodud tõenditega on tõendatud, et hageja on osutanud Elkarin OÜ-le töövõtulepingust tulenevat teenust, mille eest on hageja poolt esitatud kostjale 14.07.2015 arve nr. 167 summas 4510,80 eurot. Hagi esitamise hetkeks oli kostja poolt tasutud 2755,40 eurot ning võlgnevus moodustas 1 755,40 eurot (mitte 1785,40 eurot, nagu hageja on märkinud). 01.04.2016 on kostja poolt tasutud arve viimane osa summas 1 755,40 eurot, antud asjaolud leiavad tõendamist kostja poolt esitatud maksekorraldustega (13.10.2015 summas 2 255,40 eurot; 06.01.2016 summas 500 eurot ja 01.04.2016 summas 1 755,40 eurot, tl. 23, 25, 27). Seega on tõendatud asjaolu, et hagi esitamise hetkel moodustas kostja võlgnevus 1755,40 eurot, mis on kostja poolt tasutud pärast hagi esitamist, kohtumenetluse käigus. Seega on kostja tasunud hagejale täies ulatuses põhivõlgnevuse summas 1755,40 eurot. Antud asjaolust lähtuvalt jätab kohus hagi põhivõlgnevuse, summas 1 755,40 eurot, väljamõistmise osas rahuldamata. Viivis
lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise kogusummas 1019,55 eurot, so 0,15% päevas, alljärgnevalt: võlgnevus 4510.80 eurot, ajavahemik 18.07-13.10.2015 – viivitus 87 päeva, 87x4510,80x0,15% = 588,66 eurot; võlgnevus 2255,40 eurot, ajavahemik 14.10.201506.01.2016 – viivitus 83 päeva, 83x2255,40x0,15% = 280,80 eurot; võlgnevus 1755,40 eurot, ajavahemik 06.01- 03.03.2016 – viivitus 57 päeva, 57x1755,40x0,15% = 150,09 eurot. Hageja viitab asjaolule, et poolte vahel oli kokku lepitud viivise määr 0,15% arvega tasumise viivitamise korral. Hageja väitel oli kostja viivise kohaldamisest teadlik, kuna antud viivise määr oli ära märgitud kostjale esitatud arvel. Lisaks sellele oli kostja teadlik, et arve tuleb tasuda arvel märgitud tähtaja, so 3 päeva jooksul, kostja tasus aga arve olulise hilinemisega ning sedagi osaliselt. 03.03.2016 esitas hageja kostjale arve nr. 192, milles oli 5 ära toodud kogu kostjalt nõutav viivis. Hageja palus hagi viivise nõudes rahuldada ja mõista kostjalt välja viivis kogusummas 1019,55 eurot. Kostja viivise nõudega ei nõustunud. Kostja esindaja väitel puudus poolte vahel kokkulepe viivise kohaldamise osas, kostjale esitatud arvel puudus nii viivise % kui ka arve maksetähtaeg. TsMS § 230 lg 1, 2 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kohus, tutvudes kohtumenetluse käigus esitatud tõenditega ja poolte kirjalike seisukohtadega, leiab, et hageja viivise nõue 0,15% päevas ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et hageja ja kostja vahel oli suuline või mistahes kokkulepe viivise, 0,15% päevas, kohaldamise osas. Antud viivise märge kajastub küll hageja poolt kohtule esitatud arvel (tl 6), kuid ei kajastu hageja poolt kostjale saadetud ning kostja poolt kohtule esitatud arvel (tl 41) . Kuigi hageja ei ole tõendanud viivise, 0,15% päevas, tasumise kokkulepet, leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda iga arve tasumisega viivitatud päeva eest seadusjärgset viivist
Poolte vahel on vaidlus selles, millisel tähtpäeval tuli arve tasuda. Hageja leiab, et arve kuulus tasumisele 3 päeva jooksul arve väljastamisest, kostja väitel oli aga kokku lepitud arve ositi tasumises.
lg 3 kohaselt, töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
lg 5, kui pooled ei ole tarbijatöövõtulepingu puhul töövõtulepingu eseme üleandmise aega kindlaks määranud, peab töövõtja eseme üleandmise kohustuse täitma viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel lepingu sõlmimisest. Kuna pooled ei ole kohtule teatanud ei töövõtulepingu sõlmimise aega ega töö valmimise aega, siis peab kohus tasu maksmise tähtaja arvestamisel vajalikuks kohaldada
1 lg 1 sätteid.
1 lg 1 kohaselt, kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest. Antud asjas ei ole tõendamist leidnud, et hagejal oli ainuisikuliselt õigus maksetähtaega kindlaks määrata, mh määrates näiteks maksetähtajaks 3 päeva arve väljastamisest, mis ilmselgelt ei ole kohustuse täitmiseks mõistlik vajalik aeg.
1 lg 1 alusel leiab kohus põhjendatud olevat arvestada viivist tähtaja eest, mis ületab 30 päeva arve kättesaamisest alates. 6 Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Arve kostja poolt kättesaamine 14.07.2015 asjas vaieldamatut tõendamist leidnud ei ole. Viivis põhinõudelt 4510,80 eurot ajavahemikus 02.09.2015 kuni 13.10.2015, so kuni arve osalise tasumiseni, moodustab 40,79 eurot (4 510,80 eurot x 8,05% x 41 päeva). Kostja on 13.10.2015 tasunud arvest nr. 167 tuleneva võlgnevuse summas 2 255,40 eurot. Võlgnevuse jääk 13.10.2015 seisuga moodustab 2 255,40 eurot. 06.01.2016 tasus kostja võlgnevuse summas 500 eurot, seega moodustab viivis põhinõudelt 2 255,40 eurot ajavahemikus 14.10.2015 kuni 06.01.2016 41,78 eurot (2 255,40 eurot x 8,05% / 365 x 84 päeva). Võlgnevuse jääk 06.01.2016 seisuga moodustab 1 755,40 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise kuni hagi esitamiseni, so kuni 03.03.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.