Obsah (4)

§ 424§ 68§ 74§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis nr 1-16-4138 (kohtueelses menetluses nr 1

§ 424järgi Süüdistus 16.

juuni 2016 RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada Janis Jürgen-Määr süüdi karistusseadustiku (

) § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud;

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 25.-27.04.2016, s.o 3 (kolm) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda Janis Jürgen-Määral kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva;

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Janis Jürgen-Määrale katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva ei pöörata täitmisele, kui Janis Jürgen-Määr ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Janis Jürgen-Määrale katseajaks

§ 75lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi; määrata Janis Jürgen

Määrale käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx xxx x-x xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; tühistada Janis Jürgen-Määrale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista Janis Jürgen-Määralt sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 (neli) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 697 (kuussada üheksakümmend seitse) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates
2. a juulikuust igakuise menetluskulu osa 58 (viiskümmend kaheksa) eurot 09 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS §-de 383 – 392 järgi; 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.6 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
4. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Janis Jürgen-Määr toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis

§ 424

järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 25.04.2016 kella 17.46 ajal Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Mudiste-Suure-Jaani-Vändra tee 7,4 kilomeetril mootorsõidukit Renault Traffic registreerimismärgiga XXX XXX alkoholi joobe seisundis. Janis Jürgen-Määra kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM0074 mõõdeti tema poolt ühes liitris välja hingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,07 mg/l, seega rikkus Janis Jürgen-Määr oma tahtliku tegevusega LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 sätteid. Lisaks puudus isikul mootorsõiduki juhtimise õigus. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 424

järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta 6 kuud.

§ 68lg 1 alusel arvata Janis Jürgen-Määral 25.04.2016 kuni 27.04.2016.

a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid

§ 75

lg 1 järgi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 2 järgi määrata lisakohustusena alkoholi tarvitamise keeld .

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõeliste tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
4. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 424

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 4.
2. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. 4.1.
4. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 645 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
5. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. 4.1.
6. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg 2, 3 kaitsja nimetab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
7. septembri 2015 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad. 4.1.2.
8. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava Janis Jürgen-Määra kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot. 4.1.
9. Muu menetluskulu 3 KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 4 eurot. 4.
10. Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Janis Jürgen-Määr arvestuslikult menetluskuludeks kokku 697 eurot: sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 48 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot. 4.
11. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
12. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Janis Jürgen-Määr on kahtlustatavana kinni peetud 25.-27.04.2016, seega on Janis Jürgen-Määr viibinud eelvangistuses 3 päeva.

§ 68kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kr

MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4