1-16-658/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-658 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kriminaalasi Väino Ruubel süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
3. aprilli
4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Väino Ruubel kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Väino Ruubel kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar apellatsioon Viru Maakohtu
5. aprilli
6. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Väino Ruubel anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 424 järgi selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles 11.12.2015 kella 14:20 paiku Vinni vallas Rakvere-Luige maantee
8. kilomeetril mootorsõidukit Kia Pregio registreerimisnumbriga XXX . Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARBK-0025 mõõdeti V. Ruubeli ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 1,25 mg/l kohta.
9. Viru Maakohtu
10. aprilli
11. a otsusega tunnistati V. Ruubel KarS § 424 järgi süüdi ja teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra mõistes karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ning V. Ruubeli katseajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud algusega
12. aprill
13. Lisakaristusena võeti V. Ruubelilt juhtimisõigus 6 kuuks.
14. Apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist V. Ruubelile mõistetud lisakaristuse osas. Maakohtu seisukoht lisakaristuse osas oli järgmine. Kohus märkis, et lisakaristusena tuleb V. Ruubelilt ära võtta juhtimisõigus. Puuduvad erandlikud asjaolud, mis välistaksid lisakaristuse kohaldamise. Võimalikku töökoha kaotust kohus erandlikuks asjaoluks ei pidanud. Arvestades, et tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga, on piisav kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist kuueks kuuks, mis on piisav aeg, et mõjutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma.
15. V. Ruubeli kaitsja esitas Viru Maakohtu otsusele apellatsiooni, taotledes uue otsuse tegemist, millega tühistada otsus V. Ruubelile mõistetud lisakaristuse osas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Ringkonnakohus, hinnates V. Ruubeli kaitsja apellatsiooni põhjendusi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. 5.
17. KrMS § 326 lg 3 näeb ette, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on määruses nr 3-1-1-49-10 (p 5) antud suunistes märkinud, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. 5.
18. Maakohus leidis kogutud tõendeid kogumis hinnates, et V. Ruubel on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise kuriteo. Nimetatud osas ei ole apellatsioonimenetluses otsust vaidlustatud. 5.3 Süüdistatava kaitsja vaidlustab edasikaebuses maakohtu otsust lisakaristuse mõistmise osas. Kaitsja arvates puudusid põhjused süüdistatavale lisakaristuse kohaldamiseks, kuna isik on varem karistamata ning põhikaristuseks mõisteti vangistus. 5.4 Ringkonnakohtul maakohtu otsusele etteheited puuduvad. Kohtuotsuses on kohus põhistanud nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse kohaldamist. Senisest kohtupraktikast ei saa teha järeldust nagu oleks esmakordselt kriminaalkorras karistatud isikute puhul lisakaristuse kohaldamine välistatud. Selline seisukoht ei sätestu ka seaduses. Ringkonnakohtu hinnangul on süüdistatav toime pannud kõige raskema liiklussüüteo, kus joobeseisundi tõttu halveneb isiku võime hoida mootorsõidukit kontrolli all. Sellest tingitult suureneb ka liiklusõnnetuste oht. Alkoholijoobes juht ohustab kõigi kaasliiklejate elu, tervist ja vara, isegi siis, kui sellega ei põhjustata raskeid tagajärgi. Seega lisakaristuse kohaldamine täidab nii üld-kui ka eripreventiivseid eesmärke.
19. Eeltoodut kokku võttes puudub apellatsioonil ilmselt edulootus ning see tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 2 /allkiri/ Tiit Lõhmus