-1 lg.3 määrata Mihhail PÖÖRMANILE elektroonilise valve pikkuseks 4 (neli) kuud.
Kohustada Mihhail PÖÖRMANI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud järgmisi käitumiskontrolli nõudeid: 1 - elama alalises elukohas xxx ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Mihhail PÖÖRMANI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 2-1, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid - asuma tööle või võtma end töötuna Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabastamisest - mitte viibima kohtades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ja mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega - osalema sotsiaalprogrammis. Määrata Mihhail PÖÖRMAN kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.
Vabastada Mihhail PÖÖRMAN karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt Mihhail PÖÖRMANILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot (s.h. tutvumine 2 materjalidega 20 €, osalemine kohtuistungil 20 €, käibemaks 8 €). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.04.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Mihhail Pöörmani elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Mihhail Pöörman on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 19.02.2016 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud KarS §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 9 kuud 8 päeva alates 19.02.2016. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 6 korda. Toimepandud kuriteod on eriliigilised, kahe puhul on kasutatud vägivalda. Kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks, toimepanemise põhjuseks on materiaalse kasu saamine. 2014 – 2015 osales kinnipeetav vanglas kunstiringis, omandas riigikeele A1 ja A2 taseme, 2016 läbis sotsiaalprogrammi Õige hetk ja osales riigikeele B1 taseme kursusel. Majandustöödest vanglas kinnipeetav keeldus. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama ema juurde, kus elab ka kinnipeetava alaealine poeg. Kinnipeetaval on põhiharidus, enne vangistust oli töötu. Kinnipeetava lähedasteks on ema ja 7-aastane poeg, keda kasvatab kinnipeetava ema. Kinnipeetava suhted emaga on toetavad. Kinnipeetav on kuulunud kuritegelikku ühendusse ning elanud riskeerivat, hoolimatut ja tagajärgedele mittemõtlevat elu. Kinnipeetav on suhtlemisel vaba, saab aru oma probleemidest, kuid valib vale lahenduse. Kinnipeetav kasutab kõiki vahendeid oma soovide saavutamiseks. Kinnipeetav on avalikkusele kõrgohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 14%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 35%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on ema ja alaealine poeg. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt on nendevahelised suhted head ja toetavad, suheldakse telefoni teel. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama Narva, tegemist on 2-toalise kinnipeetava emale kuuluva korteriga, mis sobib elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks ning kinnipeetava ema on nõusoleku andnud. Kriminaalhooldusametnikul ei olnud võimalust saada kinnitust asjaolule, et vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxx kuna ettevõtte omaniku telefoninumbrit ei olnud võimalik saada. Kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku kohaldada võimaliku vabastamise korral elektroonilist järelevalvet tähtajaga 3 kuud. Maakohtu istung 3 Kinnipeetav Mihhail Pöörman taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kinnitas, et seadust rikkuma enam ei hakka ning tahab kasvatada poega. Prokuröri abi Ave Arnim maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et taotlus on põhjendatud. Tegemist on kinnipeetava viimase võimalusega vabaneda ennetähtaegselt, elu- ja töökoht on tal vabaduses olemas, samuti toetav lähedaste võrgustik. Kaitsja leidis, et vabanemise korral on alguses kontroll vajalik. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.5 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda. Uue kuriteo puhul oli tegemist on I astme rahvatervisevastase süüteoga. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 2 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 27.11.2016. Maakohus leiab, et kuigi korduvkaristatus ja distsiplinaarkaristuste olemasolu on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, tuleb arvestada ka seda, et vangistuses on kinnipeetav aktiivselt osalenud kunstiringis ja sotsiaalprogrammis Õige hetk, õppinud riigikeelt, mõistetud vangistusest on kanda karistust veel 5 kuud, samuti ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 5 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. 4 Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli pikemalt, kui on tegelik karistuse aeg. Kui ta vabaneb 5 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega piirab tema elu suurel määral. Kinnipeetaval on võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt ja maakohus leiab, et antud juhul on vabastamise efektiivsus suurem. Sellisel juhul on kinnipeetav ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on võimalik suunata ja abistada. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Tegemist on 2-toalise kinnipeetava emale kuuluva korteriga. Samal elamispinnal elavad ka kinnipeetava ema ja alaealine, kellega vastavalt kriminaalhooldusametniku kirjalikule arvamusele on kinnipeetaval säilinud head ja toetavad suhted. Elamispind sobib elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Maakohus leiab, et seega on kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral lisaks kriminaalhooldusametniku järelevalvele olemas ka nn. kodune järelevalve, tugi ja toetus. Maakohus leiab, et ka alaealise poja, kes läheb sügisel kooli, kasvatamine distsiplineerib kinnipeetavat vabaduses. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud xxx ja esitanud maakohtule ka sellekohase garantiikirja. Kuigi kriminaalhooldusametnik ei ole OÜ juhatuse liikmega kontakti saanud, seletas kinnipeetav maakohtu istungil, et juhatuse liige oli helistamise ajal välislähetuses ja kriminaalhooldusametnik sai rääkida vaid raamatupidajaga. Nagu nähtub viimase kohtuotsuse ärakirjast, on kinnipeetavat karistatud narkootikumidega seotud kuriteo eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud narkootikumide tarvitamist varasemalt, sõltuvust tal diagnoositud ei ole. Maakohus leiab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustus läbida katseaja jooksul sõltuvusega seotud sotsiaalprogramme. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, ei saa teda sotsiaalprogrammide läbimisele kohustada ja nende vabatahtlikku läbimist ei ole võimalik kontrollida. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on uue kuriteo kõrged riskid antud kinnipeetava poolt seotud eelkõige tema mõtlemise ja käitumisega. Maakohus nõustub selle seisukohaga, samuti nõustub maakohus kriminaalhooldusametniku arvamusega, et antud riske on võimalik maandada kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammide läbi. 5 Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega.
-1 lg.3 määrab maakohus kinnipeetavale elektroonilise valve pikkuseks 4 (neli) kuud ja
S §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud käitumiskontrollile ja KarS §75 lg.2 p.2, 2-1, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustustele. Maakohus leiab, et esimene ja teine lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud narkootikumide tarvitamist ning ka viimane karistus on määratud narkootikumide seotud kuriteo eest. Kaks varasemat kuritegu on toime pandud alkoholi tarvitamise tagajärjel. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld ja paikades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid, viibimise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld ka väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses narkootikumide tarvitamisega. Samas jätab maakohus sotsiaalprogrammide suunitluse kriminaalhooldusametniku otsustada. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.