Obsah (6)

§ 25§ 120§ 64§ 68§ 69§ 76

Kriminaalasi nr 1-15-1736 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-1736 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi s

§ 25

lg 2 - § 141 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, ja

§ 120(alates 01.01.2015.

a

§ 120

lg 1) järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 64lg 1 ja Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti Dmitri Berjozkinile karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.04.

1. a otsusega mõistetud karistuse võrra, millest arvati maha tehtud üldkasuliku töö tunnid. Dmitri Berjozkinile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 11 kuud 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.08.
2. a ja lõppeb 22.08.
3. a. Vangla ei toetanud Dmitri Berjozkini vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör edastas kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör ei toeta Dmitri Berjozkini karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu Dmitri Berjozkin selgitas 01.04.
4. a kohtuistungil, et ta ei soovi karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Tartu Maakohtu 01.04.
5. a määrusega jäeti Dmitri Berjozkin temale Viru Maakohtu 13.05.
6. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1736 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus leidis, et Dmitri Berjozkini tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna Dmitri Berjozkin ei soovi ennetähtaegselt vabaneda. Sellest tulenevalt ei pidanud kohus vajalikuks hinnata teisi

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolusid.

Dmitri Berjozkin esitas Tartu Maakohtu 01.04.

1. a määrusele määruskaebuse, millega taotles Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu Ringkonnakohtu 25.04.
2. a määrusega tühistati maakohtu määrus saadeti kriminaalasi Tartu Maakohtu samale kohtukoosseisule uue määruse tegemiseks. Ringkonnakohus leidis, et määruskaebuse sisuline lahendamine ei ole võimalik, kuna maakohtu määruses puuduvad vajalikud põhistused Dmitri Berjozkini tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta. Maakohus ei ole võtnud seisukohta

§ 76lg-s 4 sätestatud tingimuste kohta.

Pelgalt Dmitri Berjozkini väide, et ta ei soovi vabaneda, ei tähenda, et vangla taotlust ei tuleks sisuliselt arutada. Põhjenduste puudumine on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt. Kuna kriminaalmenetluse rikkumine puudutab ainult kohtumääruse tegemist, saatis ringkonnakohus kriminaalasja maakohtu samale kohtukoosseisule uue määruse tegemiseks. 17.05.

1. a saabus kriminaalasi Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus leiab, et Dmitri Berjozkini tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
3. Dmitri Berjozkin kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Dmitri Berjozkin temale mõistetud karistusajast (11 kuud 17 päeva) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused Dmitri Berjozkini tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Dmitri Berjozkin on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Dmitri Berjozkin on varasemalt korduvalt toime pannud nii varavastaseid süütegusid, avaliku rahu vastaseid süütegusid, kui ka tervisevastaseid süütegusid, samuti liiklussüüteo ning seksuaalse enesemääramise vastase süüteo. Käesoleval ajal kannab Dmitri Berjozkin karistust kuritegude eest, mille eest on teda ka varasemalt karistatud - tervisevastase süüteo, s.o ähvardamise, toimepanemise eest ja seksuaalse enesemääramise vastu suunatud süüteo, s.o vägistamise, toimepanemise eest, mis jäi katse staadiumisse. Dmitri Berjozkini varasemast elukäigust nähtuvalt on Dmitri Berjozkinile mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas reaalselt ärakandmisele kuuluvat vangistust (4 korda). Viimati anti Dmitri Berjozkinile võimalus kanda karistust vabaduses Viru Maakohtu 29.04.

1. a otsusega (kriminaalasi nr 1-14-2999). Nimetatud otsusega asendati Dmitri Berjozkinile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid karistus tuli täitmisele pöörata põhjusel, et Dmitri Berjozkin pani katseajal toime uued kuriteod. Kusjuures uued kuriteod pani Dmitri Berjozkin toime vähem kui kaks kuud pärast kohtuotsuse tegemist. Osundatud kuritegude toimepanemise eest kannab Dmitri Berjozkin käesoleval ajal karistust. Kohus leiab, et vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele ei ole Dmitri Berjozkin teinud vajalikke järeldusi ja ei ole muutnud väljakujunenud käitumist. Seda kinnitab Dmitri Berjozkini varasem kuritegelik tegutsemisviis. Dmitri Berjozkin on korduvalt katseajal pannud toime uusi kuritegusid. Ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) ei ole olnud võimalik Dmitri Berjozkini käitumist mõjutada. Seega puudub kohtul veendumus, et sellel korral on reaalselt senini ärakantud karistus Dmitri Berjozkini suhtes täitnud eesmärke ja mõjutanud teda väljakujunenud tegutsemismustreid ja harjumusi muutma. Kohtu hinnangul on Dmitri Berjozkini poolt toimepandud kuriteo asjaolud rasked. Kohus arvestab siinkohal kuriteo iseloomu, aga ka tehiolusid. Kohus võtab arvesse, et vägistamine on äärmiselt raske isikuvastane süütegu, millega riivatakse raskelt kannatanu seksuaalset enesemääramisõigust. Samuti rünnatakse vägistamise toimepanemisega kannatanu isikuvabadust ja keha puutumatust ning see kahjustab kannatanu füüsilist, aga ka vaimset tervist. Dmitri Berjozkin on kannatanu suguühendusele sundimiseks kasutanud füüsilist vägivalda (kägistanud). Dmitri Berjozkinil ei olnud enda tahtest sõltumata võimalik tegu lõpule viia, st kannatanut vägistada, kuna kannatanul õnnestus ära joosta. Lisaks on Dmitri Berjozkin süüdi mõistetud ähvardamises, mis leidis aset eelkirjeldatud teoga samal päeval. Dmitri Berjozkin jooksis politsei eest sama maja korterisse, kus ähvardas seal olnud kannatanut tapmisega, kui viimane hakkab karjuma. 3.2 Kohtu hinnangul ei saa Dmitri Berjozkini käitumist karistuse kandmise ajal pidada positiivseks. Käesoleval ajal on Dmitri Bejozkinil kaks kehtivat distsiplinaarkaristust – 12.10.
2. a määratud distsiplinaarkaristus kinnipeetavale mittekuuluvate esemete hoidmise eest ja 04.12.
3. a teisele kinnipeetavale kuuluva kõnekaardi kasutamise eest. Dmitri Berjozkinile ei ole tulenevalt karistusaja pikkusest koostatud individuaalset täitmiskava. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt ei ole Dmitri Berjozkin huvitatud arutlema teemadel, mis puudutavad tema poolt toimepandud kuritegusid ning kinnipeetava motivatsioon tegeleda oma alkoholisõltuvusega on vähene. 3.3 Vabanemisjärgselt on Dmitri Berjozkinil võimalus elama asuda ühiselamusse aadressil Energia 4-127, Narva, kus ta elas ka enne käesolevat vangistust. Ühiselamutuba seisab käesoleval ajal tühjana ja Dmitri Berjozkini ema on tasunud toa eest kommunaalmakseid, et tagada toa olemasolu kui Dmitri Berjozkin vabaneb. Dmitri Berjozkin ise soovis vabanemisjärgselt minna elama ema juurde, kuid ema ei ole nõus, kuna nende suhted on konfliktsed – Dmitri Berjozkin on varasemalt ema ja venna suhtes toime pannud vägivallateo. Dmitri Berjozkini isa on surnud. 3 Dmitri Berjozkini tutvusringkond koosneb kriminaalse taustaga - ja alkoholi tarvitavatest isikutest. Eeltoodust järelduvalt on Dmitri Berjozkinil nõrk sotsiaalne võrgustik. Lisaks ei ole Dmitri Berjozkinil tagatud vabanemise korral ka kindlat töökohta, mille olemasolu peab kohus oluliseks kuriteoriskide maandamise eesmärgil. Dmitri Berjozkini sissetulekud enne karistuse kandmisele asumist olid sotsiaaltoetused ja juhutööde tegemisest saadud raha. Kohus peab oluliseks sedagi, et kuigi Dmitri Berjozkin on kinnipeetava iseloomustuse kohaselt avaldanud soovi muuta alkoholi tarvitamise harjumust (tarvitamist alustas
4. aastaselt ja enamus kuritegudest toime pandud alkoholijoobes), ei seosta Dmitri Berjozkin alkoholi tarvitamist kuritegeliku käitumisega ja ei ole osanud välja tuua ühtegi viisi, kuidas väljakujunenud harjumust muuta. See annab omakorda alust kahelda, et Dmitri Berjozkin on motiveeritud alkoholi tarvitamise harjumustega vabaduses reaalselt ka tegelema.
5. Eeltoodud asjaolud kogumis hinnates leiab kohus, et Dmitri Berjozkini tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et Dmitri Berjozkini tingimisi vabastamist karistuse kandmiselt ei võimalda tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal, vabanemisjärgsed elutingimused ja Dmitri Berjozkini isik. Dmitri Berjozkinil tuleb mõistetud karistus lõpuni kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4