← Eesti

1-13-10424/50

Obsah (7)§ 114§ 404§ 215§ 64§ 68§ 199§ 76

Kriminaalasi nr 1-13-10424 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2016 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 28.04.2016) Kriminaalasja number 1-13-10424 Täi

§ 114

p 1, 5;

§ 404

;

§ 215

lg 2 p 1, 3 järgi ja karistuseks mõistetud

§ 64

lg 1 alusel 14 aastat vangistust, karistuse kandmise alguseks loeti

§ 68lg 1 alusel 20.07.2004.

a. Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.

  1. a kohtuotsusega tühistati 04.03.
  2. a Järva Maakohtu kohtuotsus osaliselt, s.o

§ 215

lg 2 p 1, 3 osas ja kvalifitseeriti ümber

§ 199lg 2 p 4, 5 järgi.

Muus osas jäeti 04.03.

  1. a kohtuotsus muutmata, sealhulgas jäid muutmata karistused. Kohtuotsus jõustus 24.08.
  2. a Riigikohtu määrusega. 1

(3)Kinnipeetava karistusaeg algas 20.07.2004 ja lõpeb 19.07.2018.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 28.03.2016. 22.03.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Mait Kalda ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Mait Kalda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuratuur ei toeta Mait Kalda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalkorras on Mait Kaldat korduvalt karistatud. Kinnipeetav omab kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et oleks võimalik järeldada, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ja suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Mait Kalda senisest elukäigust nähtuvalt ei ole katseajaga kriminaalhooldus olnud tema suhtes tõhusaks meetmeks uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks. Kriminaalhoolduse ajal pani ta toime uued kuriteod, rikkus kontrollnõudeid. Seega ei suuda Mait Kalda vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja kindla töökoha puudumine. Mait Kalda avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, et on läbinud sotsiaalprogramme, osalenud tööhõives, tegelenud alkoholiprobleemiga, hiljuti jättis suitsetamise maha. Kinnipeetav tunnistab, et tal on olnud rikkumisi vanglas, viimati karistati teda eelmisel aastal maikuus. Mait Kalda arvab, et tema vangistuses viibitud aeg on olnud piisav toimepandud teo eest ning lisab, et karistus, mis talle mõisteti, oli õiglane. Samas leiab Mait Kalda, et kohus võiks anda talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Mait Kalda temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Mait Kaldal on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Mait Kalda tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Mait Kalda puhul esineb positiivseid asjaolusid, mis võiksid toetada tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Karistuse kandmise ajal on Mait Kalda osalenud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes. Ta on töötanud vangla majandustöödel, osalenud ART ettevalmistusgrupis, läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Õige hetk“ ning lõpetas puidupingitöölise eriala Tartu kutsehariduskeskuses. Lisaks on Mait Kalda osalenud Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupis. Ka Mait Kalda vabanemisjärgseid elutingimusi saab üldjuhul pidada positiivseks. Isikul on olemas elukoht, väidetavalt on tal võimalik asuda tööle Paide leivakombinaati leivaliinile abistama. Mait Kalda ise hindab majandusliku toimetuleku võimalust pärast vabanemist heaks, kuna ka rahalised nõuded on kahanenud. 2

(3)Vaatamata eeltoodule, kõiki

§ 76

lg 4 asjaolusid kogumis hinnates, leiab kohus siiski, et Mait Kalda vabastamine ei ole võimalik. Eeltoodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles Mait Kaldat iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid - varasemat korduvat karistatust, raske I astme kuriteo toimepanemist ning käitumist karistuse kandmise ajal. Kriminaalkorras on Mait Kaldat karistatud kuuel korral ning käesolev vangistus on teine. Kui varasemalt on ta toime pannud valdavalt varavastaseid ja ühiskonnaohtlikke kuritegusid (vargus, mootorsõiduki ärandamine, huligaansus, vabadusekaotuse kandmisest kõrvalehoidumine), siis käesolev kuritegu on muuhulgas ka isikuvastane (mõrv, süütamine, vargus). Mait Kalda on korduvalt olnud kriminaalhooldusel, kuid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Seega ei ole kriminaalhooldus Mait Kalda puhul uute kuritegude ärahoidmisel tõhusaks meetmeks. Samuti leiab kohus, et raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Kogu karistusaja ära kandmine on sellisel juhul pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Erandlikke asjaolusid, mis Mait Kalda vabastamist võimaldaks, kohtu arvates ei esine. Vaatamata mitmetele läbitud taasühiskonnastavatele tegevustele ei ole Mait Kalda käitumine vanglas korrakohane olnud. Tal on olnud mitmeid probleeme distsipliiniga, vanglapoolse iseloomustuse koostamise hetkel oli Mait Kaldal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistused on praeguseks küll kustunud, kuid nendest on möödunud liialt lühikene aeg, et veenduda Mait Kalda valmisolekus edaspidi seadusekuulekalt elada ja ühiskonnas kehtivaid reegleid järgida. Ka ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need olid enne vangistust. Ka siis oli isikul kindel elukoht, lähedaste toetus ning sissetulek. Kahjuks ei osutunud need piisavaks, et isikut kuritegelikult teelt eemale hoida. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Mait Kalda tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Mait Kaldal on karistust kanda veel üle kahe aasta, mis tähendab, et Mait Kalda tingimisi enne tähtaega vabastamist on kohtul võimalik arutada veel ka edaspidi. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.