Obsah (5)

§ 414§ 415§ 418§ 63§ 73

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis nr 1-16-4035 (kohtueelses menetluses nr 1

§ 414lg 1, § 415 lg 1, § 418 lg 1 järgi Süüdistus 16.

juuni 2016 RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada Arno Lepik süüdi karistusseadustiku (

) § 414 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta ning tunnistada Arno Lepik süüdi

§ 415

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) aastat ning tunnistada Arno Lepik süüdi

§ 418

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta;

§ 63

lg 1 alusel mõista Arno Lepikule raskeima kuriteo

§ 415

lg 1 eest karistusena vangistus 2 (kaks) aastat;

§ 73

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Arno Lepikule katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust 2 (kaks) aastat ei pöörata täitmisele, kui Arno Lepik ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; tühistada Arno Lepikule tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista Arno Lepikult sundraha 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 854 (kaheksasada viissada neli) eurot (sealhulgas ekspertiisitasu 850 eurot) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 1977 (üks tuhat üheksasada seitsekümmend seitse) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates
2. a juulikuust igakuise menetluskulu osa 164 (ükssada kuuskümmend neli) eurot 75 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid: 2.2.1 16 kaliibriline sileraudne lahtimurtav püss IžB-47 nr A796 (asub Lõuna Prefektuuri relvahoidlas) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; 2.2.2 72 rakendumata sütikuga 16 kaliibrilise sileraudse püssi padrunikesta (asuvad Lõuna Prefektuuri relvahoidlas) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; 2.2.3 7 rakendumata sütikuga 12 kaliibrilise sileraudse püssi padrunikesta (asuvad Lõuna Prefektuuri relvahoidlas) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; 2.2.4 14 laskekõlblikku 16 kaliibrilist sileraudse püssi padrunit (asuvad Lõuna Prefektuuri relvahoidlas) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; 2.2.5 1 16 kaliibriline sileraudse püssi padrunikest (asub Lõuna Prefektuuri relvahoidlas) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; 2.2.6 367,67 grammi madalaid padrunisütikuid (asub Lõuna Prefektuuri relvahoidlas) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; 2.2.7 580,27 grammi kõrgeid padrunisütikuid (asub Lõuna Prefektuuri relvahoidlas) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS §-de 383 – 392 järgi; 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.5 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
4. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Arno Lepik toime pannud kuritegudena: 1) tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise

§ 418

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema omamata kehtivat relvaluba, hoidis oma elukohas xxxxx x-xx xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx elutoa lukustatud riidekapis tulirelva – 16 kaliibrilist sileraudset lahtimurtavat püssi IžB-47 nr A796; 72 rakendumata sütikuga 16 kaliibrilise sileraudse püssi padrunikesta; 7 rakendumata sütikuga 12 kaliibrilise sileraudse püssi padrunikesta; 5 laskekõlblikku käsitöönduslikult laetud 12 kaliibrilist sileraudse püssi padrunit; 14 laskekõlblikku 16 kaliibrilist sileraudse püssi padrunit, 1 16 kaliibriline sileraudse püssi padrunikesta; 367,67 grammi madalaid padrunisütikuid, 2 vildist 16 kaliibrilise padruni troppi ning 580,27 grammi kõrgeid padrunisütikuid; 1 tööstuslikult laetud laskekõlblikku 7,62x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit alates nende soetamisest kuni 16.10.2015 toimunud läbiotsimiseni. 2) lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise- omandamise ja hoidmise

§ 415

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, omamata Lõhkematerjaliseaduse §14 sätestatud lõhkematerjali käitlemise luba, omandas ja hoidis oma elukohas xxxxx x-xx xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx elutoa lukustatud riidekapis sütikuta käsigranaati G-59 ja käsigranaadi UZRGM tüüpi sütikut alates nende soetamisest kuni 16.10.2015 toimunud läbiotsimiseni. 2 3) lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise- valdamise

§ 414

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema omamata Lõhkematerjaliseaduse §14 sätestatud lõhkematerjali käitlemise luba, omandas ja hoidis oma elukohas xxxxx x-xx xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx elutoa lukustatud riidekapis lõhkeainet - 13 plekkpurki püssirohtu „Sokol“ alates selle soetamisest kuni 16.10.2015 toimunud läbiotsimiseni. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 414

lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta;

§ 415

lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat ning

§ 418

lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta.

§ 63

lg 1 alusel mõista liitkaristus raskeima karistuse, s.o

§ 415

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 2 aastat vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Arno Lepik ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uusi tahtlikke kuritegusid.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
4. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 414

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega,

§ 415

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kahe- kuni kümneaastase vangistusega,

§ 418

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 4.
2. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. 4.1.
4. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s.o 1075 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
5. detsembri 2015 määrusest nr 139, millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. 4.1.
6. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg 2, 3 kaitsja nimetab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra 3 ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
7. septembri 2015 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad. 4.1.2.
8. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava Arno Lepiku kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot. 4.1.
9. Ekspertiisitasu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud – 850 eurot. Ekspertiisi tegemiseks tekkinud kulutused nähtuvad: 1) tulirelva ekspertiis 420 eurot; 2) lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis 430 eurot. 4.1.
10. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 4 eurot. 4.
11. Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Arno Lepik arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1977 eurot: sundraha 1075 eurot, riigi õigusabi tasu 48 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 854 eurot. 4.
12. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades menetluskulude suurust ja süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
13. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olevad asitõendid: 1) 16 kaliibriline sileraudne lahtimurtav püss IžB-47 nr A796 (asub Lõuna Prefektuuri relvahoidlas), 2) 72 rakendumata sütikuga 16 kaliibrilise sileraudse püssi padrunikesta (asuvad Lõuna Prefektuuri relvahoidlas), 3) 7 rakendumata sütikuga 12 kaliibrilise sileraudse püssi padrunikesta (asuvad Lõuna Prefektuuri relvahoidlas), 4) 14 laskekõlblikku 16 kaliibrilist sileraudse püssi padrunit (asuvad Lõuna Prefektuuri relvahoidlas), 5) 1 16 kaliibriline sileraudse püssi padrunikest (asub Lõuna Prefektuuri relvahoidlas), 6) 367,67 grammi madalaid padrunisütikuid (asub Lõuna Prefektuuri relvahoidlas) ja 7) 580,27 grammi kõrgeid padrunisütikuid (asub Lõuna Prefektuuri relvahoidlas) tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. 4 KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5