← Eesti

2-14-56837/99

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-14-56837 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli
  2. a, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm Kohtuasi Esma Vara AS hagi Amserv Grupi AS ja R.R. Kinnisvarahalduse OÜ vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. aprilli
  4. a määrus hagi läbi vaatamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Esma Vara AS määruskaebus Menetluse liik Hageja Esma Vara AS (registrikood 10103770), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tarmo Peterson ja Ramon Rask Kostja I Amserv Grupi AS (registrikood 10095579), lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja advokaat Maria Teder Kostja II R.R. Kinnisvarahalduse OÜ (registrikood 12765297), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. aprilli
  7. a määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
  8. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud
  9. Esma Vara AS (hageja) esitas
  10. septembril
  11. a Harju Maakohtule hagi Amserv Grupi AS (kostja I) ja R.R. Kinnisvarahalduse OÜ (kostja II) vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Hageja palus tuvastada, et
  12. mail
  13. a sõlmitud üürileping ei ole kostja I üürilepingu ülesütlemisavalduse alusel lõppenud.
  14. Kohtumenetluse jooksul tegi hageja omalt poolt
  15. juunil
  16. a kostjatele üürilepingu ülesütlemisavalduse, millega ütles üürilepingu üles. Samuti võõrandas hageja üürilepingu esemeks oleva Tähesaju tee 14 hoone samal päeval sõlmitud asjaõiguslepingu alusel Moto Eesti Talot OÜ-le.
  17. Lisaks eeltoodule oli alates
  18. aprillist
  19. a Harju Maakohtu menetluses hagi tsiviilasjas nr 2-15-5038, milles hageja palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 49 833,97 eurot alusel, mis reguleerib asja tagastamist pärast üürilepingu lõppemist.
  20. oktoobril
  21. a loobus hageja tsiviilasjas nr 2-15-5038 esitatud kahjunõuetest tingimusteta, olles varasemalt taotlenud menetluse peatamist kuni käesolevas asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Tsiviilasjas nr 2-15-5038 esitatud hagist loobumise avalduses märkis hageja, et loobub esitatud hagist seoses vaidluse esemega seotud kinnistu võõrandamisega.
  22. Kostja I esitas
  23. novembril
  24. a ja kostja II
  25. detsembril
  26. a kohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks põhjusel, et hageja on kinnistu võõrandanud ja üürilepingu samal kuupäeval omapoolselt üles öelnud. Sellises olukorras ei saa kostjate arvates hagejal olla õiguslikku huvi üürlepingu kehtivust puudutava tuvastushagi jätkuvaks menetlemiseks.
  27. Hageja vaidles kostjate taotlustele vastu. Vastuväidete kohaselt ei muuda kinnistu võõrandamine ja hageja poolt lepingu üles ütlemine olematuks kostjate rikkumisi, millest on hagejale lepingu täitmata jätmisest tekkinud oluline kahju. Hageja kavatseb esitada sooritusnõude, mille eeldusena tuleb tuvastada, millal üürileping lõppes. Seega on hagejal jätkuvalt tuvastushuvi. Hageja tuvastushagi on menetletud ligi kaks aastat ja seetõttu ei ole menetluslikult ökonoomne seda läbi vaatamata jätta. Samuti ole õige jätta menetluskulusid hageja kanda. Maakohtu määrus
  28. Harju Maakohus jättis
  29. aprilli 2016 määrusega hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
  30. Maakohtu põhjenduste kohaselt oleks TsMS § 368 lg 1 järgi tuvastushagi üürilepingu ülesütlemise kehtetuse esitamiseks sobiv viis, kui hageja eesmärk oleks tuvastada üürisuhte edasikestmine ja teenida jätkuvalt igakuist üüritulu. Kohtu hinnangul on ilmne, et käesolevaks hetkeks on hageja eesmärk suunatud hoopis kostjatelt väidetava võlgnevuse ja ühekordse kahjuhüvitise saamisele, mitte üürilepingu kehtivuse tuvastamisele. Poolte vahel puudub vaidlus, et üürisuhe on igal juhul lõppenud ja lõppemise tahteavaldused on tehtud mõlemalt poolelt. See tähendab, et hagi ei teeni enam eesmärki, milleks see esitati. Ühtlasi on selge, et käesolevas vaidluses ei saa lahendada hageja võimalikke kahjunõudeid.
  31. Riigikohus on selgitanud, et tuvastushagi esitamiseks on lepingupoolel üldjuhul olemas õiguslik huvi, saamaks selgust, kas leping kehtib või mitte, kuna sellest sõltub, millised õigused ja kohustused tal lepingust tulenevalt on. Riigikohtu seisukoha järgi esineb tuvastushagi esitamiseks vajalik õiguslik huvi seega juhul, kui täiendavalt ja jätkuvalt käib vaidlus ka lepingu kehtivuse üle (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  32. oktoobri
  33. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-13, p 10). 2 Määruskaebus
  34. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
  35. Hageja on seisukohal, et kohtul puudus alus hagi läbivaatamata jätmiseks, kuna hagejal on hagi lahendamise vastu jätkuvalt tuvastushuvi. Maakohus on tuvastushuvi sisustanud ebaõigesti. Hagi esemest nähtuvalt palus hageja kohtul tuvastada, et üürileping ei lõppenud kostja I ülesütlemisavalduse tõttu. Selle tuvastamine oli hageja huviks hagi esitamise hetkel ning selle tuvastamine on hageja huviks jätkuvalt ka tänasel päeval, mh kuna poolte vahel on jätkuvalt vaidlus, kas üürileping kehtis edasi pärast kostja I poolset ülesütlemist (st perioodil 01.10.2014 – 29.06.2015).
  36. Olukorras, kus hagi on olnud maakohtu menetluses ligi 2 aastat, on hagejal õigustatud ootus saamaks asjas lahend. Olgugi, et asi on eelmenetluse staadiumis, on pooled ja kohus teinud märkimisväärset tööd nii tõendite kogumiseks kui üürilepingu ülesütlemise aluse õiguslikuks kvalifikatsiooniks, mh on pooled esitanud eelmenetluses kokku u 30 menetlusdokumenti, rohkem kui 250 dokumentaalset tõendit ja peetud on 3 eelistungit. Täiendavalt tuleb arvestada, et ka asjaolu, mis kohtu hinnangul välistab hageja tuvastushuvi asja menetlemise vastu (üürilepingu hageja poolne ülesütlemine), leidis aset juba pea aasta tagasi. Selline läbi vaatamata jätmine rikub ka menetlusökonoomia põhimõtet.
  37. Õiglane ja põhjendatud ei ole menetluskulude jätmine hageja kanda. Olukorras, kus kohus on jaatanud tuvastushuvi olemasolu hagi esitamisel, ei saa menetluse jooksul kostjate tegevuse tõttu muutunud asjaolud põhjustada tuvastushuvi kadumist ning hagi läbi vaatamata jätmist ühes hageja kohustusega kanda kõikide menetlusosaliste menetluskulud. Vastused määruskaebusele
  38. Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
  39. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
  40. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu
  41. aprilli
  42. a määrus tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 3 ja §-le 659 tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
  43. Ringkonnakohus leiab, et maakohtul ei olnud õigust jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata. Hageja eesmärgiks tuvastushagi esitamisel on olnud selguse saamine küsimuses, kas pooltevaheline üürisuhe lõppes kostja I ülesütlemisavalduse tegemisega või mitte. Sõltumata asjaolust, et hageja on
  44. juunil
  45. a üürilepingu ka omapoolselt üles öelnud ning samal päeval ka üürilepingu esemeks olnud kinnistu võõrandanud, on hagejal kolleegiumi arvates jätkuvalt olemas tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 tähenduses. Olgugi, et hagejal puudub tänaseks huvi üürilepingu edasikestmise suhtes, on endiselt põhjendatud tema huvi tuvastada, kas kostja I ütles üürilepingu üles õiguslikul alusel. Üürilepingu ülesütlemisest sõltub see, millise ajani pidid pooled üürilepingu järgseid kohustusi täitma.
  46. Kuna üürilepingu tegelik lõppemise aeg tuleb hageja võimaliku sooritusnõude eeldusena nii või teisiti tuvastada, puudub olukorras, kus hageja tuvastusnõuet on ligi kahe aasta vältel menetletud, ratsionaalne põhjus selle nõude läbi vaatama jätmiseks, et samade asjaolude tuvastamisega sooritusnõude järgnevas menetluses uuesti alustada. 3
  47. Hageja on õigesti viidanud Riigikohtu praktikale, milles on kinnitatud, et olukorras, kus üks lepingupool on teinud tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks, on teisel lepingupoolel üldjuhul olemas õiguslik huvi, saamaks selgust, kas leping kehtib või mitte, kuna sellest sõltub, millised õigused ja kohustused tal lepingust tulenevalt on. Seega on üldjuhul olemas õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks (vt nt Riigikohtu
  48. oktoobri
  49. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-13, p 10; Riigikohtu
  50. veebruari
  51. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-04, p 16 ja Riigikohtu
  52. aprilli
  53. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p 18). Riigikohtu selgituste kohaselt puudub sellises olukorras tuvastushuvi üksnes erandjuhtudel. Riigikohtu varasemas praktikas on peetud selliseks erandlikuks olukorraks näiteks juhtumit, kus on selge, et tuvastamisele järgneda võivad nõuded on ilmselgelt lõppenud, aga ka, kui need on ilmselt aegunud ja kostja sellele tugineb (vt Riigikohtu
  54. oktoobri
  55. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-06, p 16). Samuti olukorda, kus vastuhagina esitatud tuvastushagi on sisult sama (olgugi vastassuunaline) hagis esitatud tuvastusnõudega (vt nt Riigikohtu
  56. oktoobri
  57. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 17). Lisaks ei ole hagejal vajadust esitada tuvastushagi juhul, kui tema õigusliku huvi aitab tagada ka samas menetluses esitatud sooritushagi, mille rahuldamise eelduseks on vastava õigussuhte tuvastamine (vt Riigikohtu
  58. aprilli
  59. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p 37 ja Riigikohtu
  60. detsembri
  61. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-12, p 14). Selliseid erandlikke asjaolusid praeguses asjas ei esine. Samuti ei välista hagejal tuvastushuvi olemasolu ainuüksi see, et tal oleks võimalik esitada oma õiguste kaitseks sooritushagi (vt Riigikohtu
  62. oktoobri
  63. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-13, p 10).
  64. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hagi sisuliselt lahendada ning jaotada selle tulemusele vastavalt ka menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Ulvi Loonurm 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.