) § 10 lg 2 p 2 alusel OÜ EXEProject pankroti väljakuulutamist. 26.04.2016 määrusega nimetas kohus OÜ EXE-Project ajutiseks halduriks Kristjan Aava. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku arvelduskontode saldod 10.05.2016 seisuga kokku 242,24 eurot. Võlgniku maksuvõlg on 1701,15 eurot ja tema suhtes täiteasjades on sissenõudjate nõuete suuruseks 32 407,08 eurot. Võlgnikul on liisinglepingutest tulenevalt täitmata rahalised kohustused AS SEB Liising ees ning laenulepingutest tulenevalt täitmata rahalised kohustused Nordea Bank AB Eesti filiaali ees. Kokkuvõtvalt on ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 34 108,23 euro ulatuses olukorras, kus vara on 242,24 eurot. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning puuduvad võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamise osas. Võttes arvesse, et ajutisele pankrotihaldurile ei esitatud võlgniku majandustegevust kajastavaid dokumente ning võlgnik ei ole esitanud majandusaastaaruandeid alates 2013, ei saa ajutine pankrotihaldur asuda seisukohale, et raske juhtimisviga on põhjustanud maksejõuetuse, küll asub ajutine pankrothaldur seisukohale, et võlgniku juhatuse liige ei ole täinud enda seaduses tulenevat hoolsuskohustust, eeskätt kohustusi korraldada osaühingu raamatupidamist, mis on sätestatud äriseadustiku (ÄS) § 183 ja majandusaasta aruannete koostamist (ÄS § 179). Tulenevalt eeltoodust asub ajutine pankrotihaldur seisukohale, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks juba 2014, millal lõppes ka võlgniku sisuline majandustegevus. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul käesoleval ajal pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalik vara puudub. Eeltoodust lähtudes on ajutine pankrotihaldur teinud ettepaneku lõpetada EXE-Project OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. KOHTU SEISUKOHT 1.Pankrotiseaduse (
) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt kohus lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb 2 2-16-4570 peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära ajutise pankrotihalduri arvamuse ning võlausaldaja seisukoha, uurinud dokumentaalseid tõendid ning hinnanud neid kogumis tuvastas, et OÜ EXE-Project varalise seisundi kohta antud ajutise pankrotihalduri hinnang on põhjendatud. Võlgnikul puudub praktiliselt vara pankrotimenetluse kulude katteks, võlgnik on maksejõetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et OÜ EXE-Projest pankrotiavalduse menetlemine tuleb lõpetada
Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks on kohus 18.05.2016 määrusega andnud huvitatud isikutele võimaluse maksta pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti rahasumma, hoiatades rahasumma mittetasumise tagajärgedest. Teade deposiiti makstava rahasumma tasumisest ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuid keegi maksedokumenti pankrotimenetluse kulude katteks rahasumma tasumisest kohtule ei esitanud. 2.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, tehakse väljamaksed eelkõige pankrotivarast. Ajutine haldur on arvestuse kohaselt kulutanud võlgniku majandustegevust puudutavate dokumentide kogumiseks, analüüsimiseks ja arvamuse koostamiseks kokku 7,5 tundi, lisaks vajalikud kulutused bürookuluna ja transpordikuluna. Võlgniku juhatuse liige ei ole ajutise pankrotihalduri poolt ülesannete täitmiseks kulutatud aja ning arvestatud tasu suuruse osas vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades ajutise pankrotihalduri töö keerukust leiab kohus, et ajutise halduri tasu on põhjendatud summas 637,50 eurot, lisaks käibemaks 20%, s.o. 127,50 eurot, ning ajutise pankrotihalduri kulutused 21,25 eurot. Kuna võlgnikul vara puudub, määrab kohus PankS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest summas 397 eurot, lisaks käibemaks, ülejäänud osas jätta menetluskulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.