3-15-3214/9

MÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Agu Timmi, Madis Ernits 17.02.2016, Tartu 3-15-3214 Raivo Paala kaebus Maksu- ja Tolliameti 15.07.

1. a otsuse nr 13-7/512-18 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 29.12.
2. a määrus Raivo Paala määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Raivo Paala RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.12.
3. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. 28.12.2015 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 15.07.
5. a otsuse nr 13-7/512-18 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas määruskaebuse esitaja taotluse tühistada esialgse õiguskaitse korras vaidlusaluse otsuse osa, mille kohaselt allutati isik majandustegevuse keelule koheselt haldusakti väljastamisega. Ühtlasi esitas määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse määruskaebuse esitaja riigilõivust vabastamiseks kaebuse menetlemisel, sest tegemist on menetlusega, mille iseloom on kriminaalõiguslik ja kriminaalmenetluse sätted ei nõua kaebeõiguse realiseerimisel riigilõivu tasumist. Määruskaebuse esitaja palus halduskohtul taotleda Euroopa Ühenduse Kohtult eelotsust mitmetes küsimustes.
6. Tartu halduskohus jättis 29.12.
7. a määrusega määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata. Halduskohtu hinnangul ei esine riigilõivuseaduse (RLS) §-s 22 aluseid, mis vaidluse kriminaalõigusliku sisu tõttu võimaldaksid kaebuse esitamisel riigilõivu tasumata jätta, sest haldusõiguslike sunnimeetmete vaidlustamisel ei ole ettenähtud eriregulatsiooni riigilõivude tasumisel. Halduskohus leidis, et asjaolu, et majandustegevuse keelamise otsuse vaidlustamisel saab paralleele tõmmata karistusõiguslike meetmete vaidlustamisega, ei ole piisav põhjus määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisel soodsamaks kohtlemiseks. Halduskohus asus ka seisukohale, et määruskaebuse esitajalt nõutav riigilõiv ei ole ebamõistlikult suur ega piira kohtusse pöördumise õigust ebaproportsionaalselt. Halduskohus ei pidanud vajalikuks riigilõivu küsimuses Euroopa Kohtult eelotsust küsida. Halduskohus selgitas, et kuna halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 kohaselt saavad riigilõivust vabastamise aluseks olla üksnes majanduslikud põhjused, kuid määruskaebuse esitaja ei ole väitnud, et ei suuda tasuda riigilõivu majanduslikel põhjustel ega ole ka esitanud kohtule põhistatud andmeid oma majandusliku seisundi kohta, jätab kohus määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Lisaks juhtis halduskohus määruskaebuse esitaja tähelepanu sellele, et tühistamine ei ole HKMS § 251 lg 1 kohaselt esialgse õiguskaitse abinõu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8. 14.01.2016 esitas määruskaebuse esitaja määruskaebuse, milles palus halduskohtu 29.12.
9. a määruse tühistamist osas, mis puudutab riigilõivust vabastamata jätmist ning soovis, et ringkonnakohus pöörduks Euroopa Kohtu poole eelotsusetaotlusega. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohtu 29.12.
10. a määrusest ei nähtu, et halduskohus oleks pöördunud eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtu poole ning ei selgu, miks kohus eelotsuse taotlust ei esitanud. Määruskaebuse esitaja hinnangul rikkus halduskohus sellega määruskaebuse esitaja inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-st 6 tulenevaid õigusi. Määruskaebuse esitaja palub ringkonnakohtul pöörduda Euroopa Kohtu poole eelotsusetaotlusega, et vältida määruskaebuse esitaja põhiõiguste jätkuvat ja süvenevat rikkumist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
13. Vastuseks määruskaebuse esitaja määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et Euroopa Liidu lepingu art 19 lg 3 p-i b ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 267 alusel on Euroopa Liidu Kohus pädev tegema eelotsuseid, mis käsitlevad liidu õiguse tõlgendamist ja liidu institutsioonide, organite või asutuste õigusaktide kehtivust. ELTL art 267 sätestab, et kui selline küsimus antakse liikmesriigi kohtusse, võib see kohus, kui ta leiab, et otsuse tegemiseks on vaja kõnealune küsimus lahendada, taotleda sellekohast eelotsust Euroopa Kohtult ning et kui mingi niisugune küsimus kerkib üles poolelioleva kohtuasja käigus liikmesriigi kohtus, mille otsuste peale ei saa siseriikliku õiguse järgi edasi kaevata, siis peab nimetatud kohus saatma asja Euroopa Kohtusse. Euroopa Liidu Kohtu soovitustes siseriiklikele kohtutele eelotsuse taotlemiseks (2012/C 338/01) on täheldatud, et ELTL art 267 alusel võib Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse esitada põhimõtteliselt iga liikmesriigi kohus, kelle pädevuses on teha lahend menetluses, mis lõpeb kohtuotsuse jõudu omava otsusega. Olenemata sellest, kas põhikohtuasja pooled seda paluvad, otsustab siseriiklik kohus üksi, kas Euroopa Kohtule eelotsusetaotlus esitada. Seega ei olnud halduskohtul kohustust Euroopa 2 2 Kohtule määruskaebuse esitaja nõutavat eelotsuse taotlust esitada. Samuti ei pea ka ringkonnakohus vajalikuks antud küsimusega Euroopa Kohtu poole pöörduda.
14. Ringkonnakohus selgitab, et Euroopa Inimõiguste Kohtu käsitlus sellest, kuidas menetlusliike klassifitseerida, ei muuda siseriiklikus õiguses menetlusnormidega kehtestud kohtute pädevuse jaotust. Eestis kuuluvad kriminaalasjad kriminaalmenetluseseadustiku alusel üldkohtu pädevusse ja halduskohtu pädevusse kuuluvad need asjad, mis halduskohtumenetluse seadustiku alusel on haldusõiguslikud vaidlused. Kuna siseriiklikus õiguses on käesolev vaidlus klassifitseeritud haldusõiguslikuks vaidluseks, tuleb kaebajal halduskohtusse pöördumisel tasuda kaebuselt ka riigilõivuseaduse § 60 lg-s 1 sätestatud riigilõiv 15 eurot.
15. Määruskaebuse esitaja leiab, et temalt kaebuse esitamisel riigilõivu nõudmine rikub tema EIÕK art-st 6 sätestatud õigust oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus Euroopa Kohtult eelotsust mitte küsides ja määruskaebuse esitajalt riigilõivu tasumist nõudes pannud toime määruskaebuse esitaja põhiõiguste rikkumist. Käesoleval juhul ei ole tegemist mõne RLS § 22 toodud riigilõivuvaba kaebusega. Riigikohtu üldkogu on 29.11.
16. a otsuse nr 33122-11 p-s 24 märkinud, et isik saab kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise otsustuse vaid juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata lõivu tasumise kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud. Sellisel juhul ei kontrolli kohus, kas isiku õigusi on rikutud. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust vabastada isikut riigilõivu tasumise kohustusest, kui kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et isikul puuduvad võimalused kaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks. Kui isik on võimeline enda sissetulekute pinnalt tasuma kaebuse esitamisel nõutavat riigilõivu, siis on tal olemas juurdepääs kohtumenetlusele enda õiguste kaitseks ning tema õigust kohtusse pöörduda ei ole rikutud. Kuna määruskaebuse esitaja on 04.01.2016 käesolevas asjas riigilõivu tasunud ning halduskohus võttis 13.01.
17. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse menetlusse, leiab ringkonnakohus, et riigilõivu tasumise nõudmine ei takistanud määruskaebuse esitajal kohtumenetluses osalemist ja ei rikkunud määruskaebuse esitaja õigust kohtusse pöörduda. Samuti ei ole 15 euro suuruse riigilõivu tasumine kaebuse halduskohtule esitamisel ringkonnakohtu hinnangul kaebajat liigselt koormav kohustus.
18. Seega puuduvad alused Tartu Halduskohtu 29.12.
19. a määruse tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits