3-15-2427/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Madis Ernits 16.03.2016, Tartu 3-15-2427 Oleg Kultajevi kaebus Sillamäe Linnavolikogu 27.08.2015 otsuse nr 84 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 03.02.

1. a määrus Oleg Kultajevi määruskaebus Kaebaja Oleg Kultajev Esindaja FIE Aleksandr Gamazin Vastustaja Sillamäe linn RESOLUTSIOON Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.02.
2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Kaebaja esitas 25.09.2015 Tartu Halduskohtusse kaebuse Sillamäe Linnavolikogu 27.08.
4. a otsuse nr 84 tühistamiseks, millega kehtestati Sillamäel I. Pavlovi tn 1 maa-ala detailplaneering.
5. Sillamäe linn esitas 29.10.2015 Tartu Halduskohtule vastuse, milles leidis, et kaebus on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Vastustaja oli seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel.
6. Kaebaja esitas 19.11.2015 seisukoha, milles märkis, et kaebaja väited on vastustaja poolt ümber lükkamata.
7. Kaebaja esitas 29.01.2016 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja Sillamäe Linnavolikogu 27.08.
8. a otsuse nr 84 kehtivuse peatamiseks.
9. Tartu Halduskohus jättis 03.02.
10. a määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud, sest kaebaja ei ole detailplaneeringuga hõlmatud kinnistu omanik. Kaebus on esitatud linnaelanike huvides ehk avalikes huvides. Kaebaja on Sillamäe Linnavolikogu liige. Halduskohus tugineb Riigikohtu halduskolleegiumi 22.12.
11. a määrusele nr 3-3-1-74-08 (p 12), mille kohaselt volikogu liige võib detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustada vaid juhul, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi. Halduskohus on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse kollegiaalse organi liikmel puudub õigus vaidlustada halduskohtus detailplaneeringu kehtestamise otsust, mis teda isiklikult ei puuduta ja mille hääletamiselt ta end kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 17 lg 5 alusel ei taandanud. Volikogu liikme erimeelsused kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesannete kohase täitmise üle tuleb lahendada KOKS-is sätestatud alustel. Vaidlus tuleb lahendada kohases haldusmenetluses. Kaebajal on võimalik näiteks pöörduda taotlusega maavanema poole, et viimane teostaks KOKS § 66 lg-s 1 sätestatud järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle. Kaebajal on võimalik alustada umbusaldusmenetlus volikogus KOKS §-s 46 sätestatud korras. Seega on käesolevaks vaidluseks seadusega ette nähtud teistsugune menetluskord. Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, kuna kaebus Sillamäe Linnavolikogu 27.08.
12. a otsuse nr 84 tühistamiseks ei kuulu halduskohtu pädevusse. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13. Kaebaja esitas 12.02.2016 määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 03.02.
14. a määruse tühistada ja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaadata. Tartu Halduskohus võttis 15.02.
15. a määrusega määruskaebuse menetlusse ja 01.03.
16. a määrusega jättis halduskohus määruskaebuse rahuldamata ja edastas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Kaebaja leiab, et nii Riigikohtu halduskolleegiumi 22.12.
17. a määruses nr 3-3-1-74-08 (p 12) esitatud seisukoht kui ka halduskohtu 03.02.
18. a määrus on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega (PS). Kaebaja nimetab kaebuses PS §-e 12-
19. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ilmajätmine võimalusest pöörduda kohtusse avalike huvide kaitseks on põhiseaduse rikkumine ja diskrimineerimine. Kaebaja sõnul pöördus ta kohtusse linnaelanikuna mitte volikogu liikmena. Planeerimisseaduse (PlanS) § 141 sätestab igaühele detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks kohtusse pöördumise õiguse. Isiku kohtusse pöördumise õiguse piiramine ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. Volikogu liikme kaitse piiramine on vastuolus ka Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklitega nr 7 ja
20. Kaebajale jääb selgusetuks ka asjaolu, et kas volikogu liige, kes otsusega nõus ei olnud või polnud otsustamise ajal kohal, omaks kohtusse pöördumise õigust.
21. Vastustaja palub määruskaebusele esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja jääb kaebusele esitatud vastuses toodud seisukoha juurde, et käesoleval juhul esineb kaebuse tagastamise alus HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi. Kaebaja on Sillamäe Linnavolikogu liige, kes jäi volikogu istungil vaidluse all oleva detailplaneeringu kehtestamise otsuse hääletamisel erapooletuks. Kaebaja ei ole ise ühegi detailplaneeringuga hõlmatud kinnistu omanik, ega ka naaberkinnistu omanik, vaid on detailplaneeringu menetlemise jooksul esitanud detailplaneeringule vastuväiteid ja ettepanekuid linnaelanike ehk avalikes huvides. KOKS § 17 lg 2 sätestab, et volikogu liige juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest. Nimetatud huvisid saab volikogu liige kaitsta hääletamise teel volikogus. 2 2 Kaebaja on kohtus formaalselt ka vastustaja poolel – seega saab käesolevat vaidlust pidada haldusorgani sisesuhetest tekkinud vaidluseks, mille lahendamiseks näeb seadus ette teistsuguse menetluskorra. Sillamäe linna põhimääruse § 8 lg 1 p 3 kohaselt saab volikogu liige algatada volikogu ees vaidlusaluse otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse menetluse. HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kuigi esitaja väidab kaebuses, et haldusakt rikub tema subjektiivseid õigusi, ei selgu kaebusest, milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi haldusakt rikub. Praegusel juhul ei ole kaebuses põhistatud ka avalikku huvi, mille kaitseks oleks kaebajal õigustus kohtusse populaarkaebusega pöörduda. Avalik huvi ei saa põhineda halduse sisese tegevuse kontrollis, vaid vaidlustatud haldusakti vastuolus konkreetsete õigusnormidega, samuti peab avalik huvi olema põhjendatud. Antud juhul ei ole ka esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, sest kaebaja poolt esitatud kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud seisukohtade osas märgib ringkonnakohus järgmist.
23. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust kaebaja esitatud väited. PS §-st 15 tuleneb õigus kohtusse pöördumiseks üksnes juhul, kui rikutakse mõnda muud isiku õigust. Eesti õiguskord lähtub subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üldjuhul vaid neil, kelle õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming puudutab. Ka HKMS kaebeõiguse üldregulatsioonist (§ 44 lg 1) nähtub PS §-ga 15 kokkulangevalt selge eesmärk anda kohtusse pöördumise õigus vaid isikule tema enda õiguste kaitseks. HKMS kaebeõiguse regulatsiooni põhieesmärk on konkretiseerida PS 15 lg-st 1 tulenevat kohtusse pöördumise põhiõigust. Lisaks viitavad HKMS § 44 lgd 23 siiski ka võimalusele, et eriseadusega antakse kaebeõigus isikule, kelle õigusi ei rikuta.
24. Kaebaja väidab, et esitas kaebuse PlanS § 141 alusel. Selle sätte järgi on igal isikul õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. 01.07.2015 jõustunud planeerimisseaduse seletuskirja kohaselt oli seadusandja eesmärk jätta seni kehtinud olukord muutmata (Seletuskiri planeerimisseaduse eelnõu juurde seisuga 13.01.2014, 571 SE, § 134). Kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 26 lg 1 eesmärgiks oli muuhulgas tagada 25.06.
25. a Århusis Taanis sõlmitud Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsiooni) art 9 lg-s 2 sätestatud populaarkaebuse esitamise õigust. Ringkonnakohus leiab, et PlanS § 141 tuleb tõlgendada Århusi konventsiooni art 9 lg 2 valguses. Århusi konventsiooni art 9 lg 2 näeb muuhulgas ette konventsiooniosalise kohustuse tagada siseriiklike õigusaktidega, et asjast huvitatud üldsuse esindajal, kellel on põhjendatud huvi või kelle õigust on rikutud, kui see tingimus on ette nähtud konventsiooniosalise haldusmenetluse normidega, on õigus pöörduda kohtusse; mõisted põhjendatud huvi ja õiguse rikkumine määratletakse kooskõlas siseriikliku õiguse ning konventsiooni eesmärgiga tagada konventsiooniga seotud küsimustes asjast huvitatud üldsusele laiaulatuslik juurdepääs õigusemõistmisele. Ringkonnakohus leiab, et Århusi konventsiooni art 9 lg 2 eesmärgiga ei ole vastuolus piirata planeeringu kehtestamise otsuse tegemisel osalenud kohaliku omavalitsuse volikogu liikme populaarkaebuse esitamise 3 3 õigust, sest tegemist ei ole asjast huvitatud üldsuse, vaid ühega otsustajatest. Ringkonnakohus leiab, et see kehtib isegi siis, kui volikogu liige väidab, et ta esitab kaebuse eraisikuna. Sellise lähenemise õigsust kinnitab ka Euroopa Liidus Århusi konventsiooni jõustamiseks vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.05.
26. a direktiiv 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega. Selle direktiiviga lisati direktiivi 85/337/EMÜ artikkel 10a ja direktiivi 96/61/EÜ artikkel 15a, mis sätestavad ühtviisi liikmesriikide kohustuse tagada, et kooskõlas siseriikliku õigussüsteemiga oleks asjaomasel elanikkonnal, kellel on küllaldane huvi, või teisel juhul, kelle õigust on kahjustatud, kui liikmesriigi menetlusseadus seab selle eeltingimuseks, juurdepääs kaebuste lahendamisele kohtus; liikmesriigid määravad kindlaks, mis moodustab küllaldase huvi ja õiguse kahjustatuse, kooskõlas eesmärgiga anda asjaomasele üldsusele laialdane juurdepääs õiguskaitsele. Neistki sätetest nähtub üksnes vajadus tagada populaarkaebuse korras ligipääs kohtule üksnes asjaomasele üldsusele, mitte aga vähemusse jäänud otsustajatele. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja ei saa tugineda PlanS §-le
28. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 03.02.
29. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits