← Eesti

3-15-3028/32

MÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel 10.02.2016, Tartu 3-15-3028 Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vangla vastu Tartu Halduskohtu 15.12.

  1. a määrus Aleksei Nikiforovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksei Nikiforov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.12.
  2. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. A. Nikiforov esitas 29.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta märkis, et ta viidi Viru Vangla punase maja kartserist üle kartserikambrisse, mis asub kollases majas. Kaebaja taotles tema tagasiviimist punase maja kartserisse, kuna tingimused kollase maja kambris ei vasta nõuetele. Kaebaja taotles tema üleviimisega tekitatud kahju 1000 euro hüvitamist. Veel märkis kaebaja, et Viru Vangla 13.10.
  4. a käskkirjaga nr 6-4/576 kohaldati tema suhtes täiendavat julgeolekuabinõud – kui keegi siseneb kaebaja kambrisse, pannakse kaebajale peale käerauad. Kaebaja taotles nimetatud käskkirja tühistamist ja käeraudade kohaldamisega tekitatud kahju 10 000 euro hüvitamist.
  5. Tartu Halduskohus tagastas 15.12.
  6. a määrusega kaebuse 12.10.2015 toimunud kaebaja ümberpaigutamisega ja Viru Vangla 13.10.
  7. a käskkirjaga nr 6-4/576 (käeraudade kohaldamisega) tekitatud kahju hüvitamise nõuetes (resolutsiooni p 1) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel; jättis kaebuse ülejäänud osas käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva. Määruse põhjendused: 1) Viru Vangla andmetel (tl 9) ei ole kaebaja esitanud vanglale taotlust tema ümberpaigutamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja andmetel esitas ta vaide ja kahju hüvitamise taotluse 14.10.
  8. Viru Vangla edastas kohtule kolm kaebaja pöördumist seoses ümberpaigutamisega (tl 12, 14, 16-17, tõlge tl 18-19), mis ei sisalda taotlust kahju hüvitamiseks. Seega ei ole kaebajal õigust esitada ümberpaigutamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet kohtule. 2) Käeraudade kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes esitas kaebaja vanglale venekeelse taotluse 19.10.2015 (tl 24p, tõlge tl 25) ja taotluse tõlge saabus vanglasse 17.11.2015 (tl 9). Seega ei ole taotluse läbivaatamise tähtaeg möödunud. Kaebajal ei ole praegu õigust esitada käeraudade kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet kohtule. Kaebaja on pöördunud kohtu poole ennatlikult. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  9. A. Nikiforov esitas 30.12.2015 määruskaebuse, milles ta vaidleb vastu tema kaebuse tagastamisele (kohtumääruse p 1). Kaebaja vaidleb vastu kaebuse tagastamisele kahju hüvitamise nõude osas, kuna ta on läbinud Viru Vanglas kohtueelse menetluse, sest esitas vanglale eelnevalt kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja ei ole nõus sellega, et tal puudub kaebeõigus, et esitada kohtule nõue kahju hüvitamiseks, mis tekitati talle üleviimisega.
  10. Viru Vangla esitas 25.01.2016 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.12.
  11. a määrus muutmata. Vastustaja on seisukohal, et halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja ei ole läbinud tagastatud kaebuse osas määruse tegemise hetkeks vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg-s 8 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kontrollides kaebaja pöördumisi, leidis vangla, et kaebaja poolt 19.10.2015 vanglale üle antud ja vanglas numbriga 6-14/41178-1 registreeritud pöördumine sisaldas ühelauselist nõuet 1000 euro hüvitamiseks seoses tema ümber paigutamisega punasest majast kollasesse, millisele pöördumisele vangla vastas 02.11.2015, nõudes muuhulgas tõlke esitamist, kuid kaebaja ei ole tõlget esitanud. Vangla märgib, et on alustanud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-s 49¹ sätestatud tõlkimisprotsessiga ja vangla lahendab kahjunõude esimesel võimalusel ning kui kaebaja ei nõustu vangla lahendusega, on tal peale seda õigus pöörduda kahjunõudega kohtu poole. Vangla on seisukohal, et kaebaja kaebus halduskohtule oli esitatud ennatlikult. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta.
  13. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuses ei ole kaebaja sõnaselgelt esitanud taotlust Tartu Halduskohtu 15.12.
  14. a määruse tühistamiseks, saab selles märgitud põhjendusest järeldada kaebaja tahtena, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 15.12.
  15. a määruse resolutsiooni p-i 1 seonduvalt kaebuse tagastamisega kaebaja ümberpaigutamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas.
  16. Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks selgitada, et HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib mõnda liiki nõude lahendamiseks ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 näeb ühe imperatiivse kaebuse tagastamise alusena ette olukorra, kus kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette VangS, mille § 1¹ lg 8 kohaselt on vangla 2 2 tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleneb VangS-st kinnipeetavale vangla tekitatud kahju hüvitamise nõude korral kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustus, mille järgimata jätmisel ei ole kaebuse lubatavuse eeldused täidetud ning kohtul on alus kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
  17. Määruskaebemenetluses on vaidlus üksnes selle üle, kas Tartu Halduskohtu poolt kaebuse tagastamine kaebaja ümberpaigutamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas on põhjendatud.
  18. Halduskohus, tuginedes Viru Vangla poolt kohtule esitatud andmetele, leidis, et kaebaja poolt vanglale esitatud pöördumised seoses ümberpaigutamisega ei sisalda taotlust kahju hüvitamiseks, millest järeldas, et kaebajal ei ole õigust esitada ümberpaigutamisega seotud kahju hüvitamise nõuet kohtule. 25.01.
  19. a vastuses kaebaja määruskaebusele on vastustaja märkinud, et kaebaja poolt 19.10.2015 vanglale üle antud venekeelses pöördumises (tl 73-73p), mis on registreeritud numbriga 6-14/41178-1, sisaldub nõue 1000 euro hüvitamiseks seoses tema ümberpaigutamisega punasest majast kollasesse. Vastustaja varasemalt kohtule sellekohast pöördumist esitanud ei ole. Vastustaja andmetel ei esitanud kaebaja vanglale eelnimetatud pöördumise tõlget, mistõttu on vangla alustanud VSkE §-s 49¹ sätestatud tõlkimisprotsessiga ja lahendab kahjunõude esimesel võimalusel. Seega on asjas ilmnenud, et kaebaja on siiski 19.10.2015 esitanud vanglale ümberpaigutamisega seonduvalt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Asjas puudub vaidlus selle üle, et vangla ei ole kaebaja 19.10.
  20. a taotlust veel lahendanud, silmas pidades, et võõrkeelse avalduse korral arvestatakse menetlustähtaega tõlke saabumisest, juhinduvalt riigivastutuse seaduse § 18 lg-st 1 ja haldusmenetluse seaduse § 33 lg-st
  21. Seega ei ole nimetatud taotluse läbivaatamise tähtaeg kohtusse pöördumise hetkel möödunud, mistõttu ei olnud kaebajal õigust esitada ümberpaigutamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet kohtule, vaid kaebaja on antud olukorras pöördunud kohtu poole ennatlikult. Halduskohus on kaebajale asjakohaselt selgitanud, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Selleks tuleb kaebajal läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohtusse saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui kaebaja kahju hüvitamise taotlus on õigusvastaselt tagastatud, jäetud rahuldamata või jäetud tähtaegselt lahendamata.
  22. Kõike eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et A. Nikiforovi kaebus on vaidlustatud osas talle õiguspäraselt tagastatud ning kohus ei saanud kohustuslikku kohtueelset menetlust lugeda nõuetekohaselt läbituks. Kuna Tartu Halduskohus on lõpptulemusena jõudnud õige järelduseni ja tagastas A. Nikiforovi kaebuse, siis jääb tema määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.12.
  23. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.