Obsah (4)

§ 2§ 19§ 20§ 22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1040 Haldusasi Alcohof OÜ kaebus Maksu- ja Tolli

) § 22 lõike 31 alusel ilmuma 26.01.2015 kell 09.00 maksuhalduri ametiruumidesse selgituste andmiseks OÜ Alcohof ettevõtluse kohta ja esitama perioodi jaanuar 2015 kuni korralduse täitmiseni kohta ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid (raamatupidamise algdokumendid, kassadokumendid, lepingud, pearaamat, sisekorraeeskirjad jm) ning perioodi 01.01.2015–25.01.2015 kohta pangakontode väljavõtted. Korralduses sisaldus hoiatus, et ettenähtud tähtaja jooksul Eestis ettevõtlusega tegelemise tõendamata jätmisel korral kustutatakse OÜ Alcohof käibemaksukohustuslaste registrist. 1

1. OÜ Alcohof MTA 13.01.2015 korraldust nr 12.2-3/029693-1 selles määratud ajal ei täitnud.
2. MTA 09.03.2015 otsusega nr 12.2-3/029693-3 (tl 7) kustutati kaebaja alates 10.03.2015 käibemaksukohustuslaste registrist, põhjusel, et puudub alust arvata, et OÜ Alcohof tegeleb Eestis ettevõtlusega, kuna nõutud teavet ega äriühingu Eestis ettevõtlusega tegelemist tõendavaid dokumente ei ole maksuhaldurile esitatud ega loodud seeläbi maksuhaldurile võimalust ettevõtlusega tegelemist täiendavalt kontrollida.
3. OÜ Alcohof esitas MTA 09.03.2015 otsusele nr 12.2-3/029693-3 vaide, mille MTA 14.04.2015 vaideotsusega nr 6-1/2707-2 rahuldamata jättis (tl 5–6).
4. OÜ Alcohof esitas 23.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 09.03.2015 otsuse nr 12.23/029693-3 tühistamiseks.
5. Kohus võttis kaebuse 27.05.2015 määrusega (tl 10–11) menetlusse (resolutsiooni p 1) ning tunnistas vastustajaks MTA (resolutsiooni p 2). Kohus palus vastustajal esitada kaebusele vastus (resolutsiooni p 5) ning palus pooltel teatada, kas nad nõustuvad asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses (resolutsiooni p 6).
6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, paludes jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda (tl 27–28).
7. Kohus määras 09.05.2016 määrusega (tl 41) asja lahendamisele kirjalikus menetluses, ning andis menetlusosalistele tähtaja asjas täiendavate taotluste ja tõendite esitamiseks. Määratud tähtaja jooksul menetlusosalised kohtule täiendavaid tõendeid ega taotlusi ei esitanud. KAEBAJA SEISUKOHT
8. Kaevatav otsus on ebaseaduslik, küüniline ning põhjendamatu. Vastustaja ei ole otsust tehes lähtunud heast haldustavast. Kaevatava otsuse sai kaebaja juhatuse liige Hardi Reiter kätte e-maksuameti lepingu sõlmimisest arvates 09.03.
9. Vastustaja ei saatnud korraldust info saamiseks kaebaja ametlikule aadressile, kuhu saabusid aga vastustaja tähitud posti teated. Kaebaja juhatuse liige Hardi Reiter saatis koheselt (09.03.2015) otsuse vormistanud Rene Ehasalule e-kirja tehtud otsuse tühistamiseks, millele vastati formaalselt.
10. MTA 13.01.2015 korraldusest sai kaebaja juhatuse liige Hardi Reiter teada samuti 09.03.
11. Kaevatav otsus ja teave korraldusest jõudis kaebajani üheaegselt.
12. Vastustajale on teada Hardi Reiteri mobiiltelefon ja e-posti aadress. Samal ajal kui vormistati MTA 13.01.2015 korraldus, menetles vastustaja paralleelselt Baltic Foodmark OÜ-ga seotud asju ning vastustajale oli teada, et Hardi Reiter viibis alates 14.01.2015 kuni 28.01.2015 puhkusel Birma Liidu Vabariigis (Põhja-Birma mägedes-džunglis, kus puudub mobiilside).
13. Vastustaja annab valesid signaale isikutele, kes soovivad hakata ettevõtjateks ning arvab ekslikult, et tegevuse alustamine Eestis on MTA otsustada-planeerida. MTA on muutunud väike- ja keskmise ettevõtluse väljasuretajaks. MTA juhtkonna poolt väljatöötatud ja juurutatud töömeetodite vilju me alles hakkame lähitulevikus tundma.
14. Lisaks jääb arusaamatuks MTA tegevus Hardi Reiteriga seotud ettevõtete tegevuse süstemaatilisel ruineerimisel. Viimase poole aasta jooksul on näiteks käibemaksukohuslaste registrist kustutatud veel Linesmark OÜ, Mango ja Reiter OÜ, Baltic Foodmark OÜ. Jääb mulje, et Hardi Reiteri vastu suunatud tegevust koordineeritakse ning tegeletakse „online-režiimis“. Registrist kustutamise otsused on vormistatud „kopeeri ja kleebi“ stiilis ning jätavad mulje majanduse baasteadmisest puudulikku haridust omavatest isikutest. Arusaamatuks jääb ka MTA sisene asjaajamine. Isikuga kiiresti kontakti saamise vajaduses leitakse kiiresti tema sidevahendid (mobiiltelefon, e-postiaadress jms). Kui isikut on soov „karistada“, siis kõlbab ka Omniva AS postiteenuse kasutamine (kirja teele läkitamise ja mittevastuse-saamise formaalsus). 2
15. MTA jättis 14.04.2015 vaideotsusega nr 6-1/2707-2 kaebaja vaide rahuldamata „lõika ja kleebi“ stiilis. Kaevatavale otsusele sarnaseid otsuseid on vastustaja väljastanud kümneid-sadu. On arusaamatu, miks MTA ei süvene vaidlusobjekti, vaid eelistab vastata üldsõnaliselt. Kaebaja on vaides juhtinud tähelepanu riigiametniku ebaprofessionaalsusele, mis on saanud aluseks kaebaja käibemaksuregistrist kustutamisele.
16. Kuna vaidemenetluse viis läbi sama asutus, kes vaidlustatud akti ka välja andis, puudub kaebajal usaldus MTA poolt vaidemenetluse objektiivsuse suhtes, sh hinnangu andmise suhtes oma töötajate tegevusele.
17. Vastustaja on teadlik, et kaebaja on alkoholi müügiga tegelev ettevõte, kuivõrd vastustaja kontrollib Eesti Vabariigis alkoholi jae- ja hulgimüüki. Vastustaja on teadlik, et kaebaja hoiab kaupa DSV Transport AS tolli- ja aktsiisilaos ning ilma riiklikke makse maksmata ei saa neid ametlikult müüa, rääkimata nende väljastamisest. Vastustaja jättis otsust tehes selle tähelepanuta. Vastustaja ka ei vaadanud krediidiasutustelt konto väljavõtet saades kaebaja käivet või tõlgendas seda meelevaldselt.
18. Vastustaja on kaebaja suhtes käitunud ebaeetiliselt, kuivõrd e-maksuameti teenuse sõlmimisel puudub e-maksuameti keskkonnas kaebajal käibemaksudeklaratsioonide esitamise ja muutmise võimalus. Kaebaja on veebruari ja märtsi 2015 deklaratsioonid saatnud MTA-le eraldi, digitaalselt allkirjastatuna. käibemaksudeklaratsioonide esitamise võimalus taastati peale korduvaid meeldetuletusi alles 21.04.
19. VASTUSTAJA SEISUKOHT
20. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaevatav otsus on õiguspärane, antud kehtiva seaduse alusel ja sellega kooskõlas, motiveeritud ning tugineb maksuhaldurile otsuse koostamise hetkeks kogutud tõenditel, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks.
21. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lõikega 2 nähakse ette, et kirjalikud haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt MKS neljandas peatükis sätestatule. MKS § 52 lõike 1 kohaselt antakse dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated, kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamise viiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamise viisi. Sellest tulenevalt ei saa korralduse saatmist postiga maksuhaldurile ette heita. Tulenevalt MKS § 531 lõikest 2 saadetakse dokument juriidilisele isikule või asutusele selle registrisse kantud aadressil või menetlusosalise soovil tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Sama paragrahvi lõike 4 teise lausega nähakse ette, et juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-42-11 (p 11) leiti, et juriidilisele isikule tuleb dokumendi tähitult saatmisel dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest või, kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest. Lahendites asjades nr 3-3-1-37-03 ja nr 3-3-1-10-04 on Riigikohus märkinud, et jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid ei jõua temani.
22. Vastustaja saatis kaebajale 13.01.2015 korralduse nr 12.2-3/029693-1 dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks aadressil Suur-Patarei 2-M, 10415 Tallinn. Eelmärgitud aadress on kaebaja äriregistrisse kantud ettevõtte ametliku aadressina. Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Selline nõue kehtib praktikas väljakujunenult muuhulgas puhkuste perioodil. 3
23. Postiasutuse andmetel toimetati kiri adressaadile ja tähtkirja saabumise kohta jäeti teade 21.01.
24. Seega oli dokument MKS § 531 lõike 4 teise lause kohaselt kaebajale 21.01.2015 kätte toimetatud, hoolimata sellest, et kaebaja 13.01.2015 korraldusele postiasutusse järgi ei läinud.
25. Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Vastustajale saadeti Omniva AS poolt tähtkiri tagasi 10.02.
26. Kaebaja juhatuse liige naases Eestisse kaebaja väidete kohaselt 28.01.
27. Seega oli kaebaja juhatuse liikmel endal olemas reaalne võimalus võtta postiasutusest vastustaja saadetud korraldus välja. Äriregistri andmetel on Hardi Reiter kaebaja juhatuse liige alates 09.01.
28. Asjaolu, et kaebaja juhatuse liige sõlmis e-maksuameti lepingu 09.03.2015, saades alles siis MTA 13.01.2015 korralduse kätte, on kaebaja valik. E-maksuameti lepingut saab sõlmida arvuti vahendusel alates äriregistris juhatuse liikme kande tegemisest ning MTA teenindusbüroos alates juhatuse liikmeks nimetamise otsuse tegemisest.
29. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lõikele 1 kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates ning HMS § 60 lõike 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Vastustaja 13.01.2015 korraldus oli seega alates 21.01.2015 kehtiv ning kaebajale täitmiseks kohustuslik.
30. Äriühingute kontrollimisel ei ole revidentidel kohustust ja võimalust juhatuse liikme jooksva tegevuse osas teavet jagada. Vastustajal ei ole majasisest andmebaasi, kuhu sisestada konkreetsete isikutega seotud äriühinguid või kus kontrollida infot juhatuse liikme puhkuste või tema muude jooksvate tegevuste osas. Juhatuse liikme puhkusel viibimine ei ole info, mis takistaks maksuhalduril haldusakte väljastada. Vaidlustatud asjas teostas kontrolli kontrolliosakonna maksukorralduse talituse revident Rene Ehasalu. Baltic Foodmark OÜ kontrolli viis aga läbi kontrolliosakonna tavakontrolli IV kontrollitalituse revident Enno Puhm. Seega oli kaebaja suhtes alustatud kontrolli läbiviijaks teise talituse revident, kellel puudus enne korralduse väljastamist kaebajaga eelnevalt kontaktis mitteolemise tõttu teave kaebaja juhatuse liikme puhkusel viibimise kohta. MKS-st tulenevalt ei ole maksuhalduril kohustust kontrollida äriühingu juhatuse liikme Eestis viibimist, kuivõrd juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt.
31. Asjaolu, et kaebajal oli kaup tolli- või aktsiisilaos, ei tähenda, et majandustegevusega seotud dokumente ei pea esitama. Samuti ei saa seda samastada ettevõtlusega tegelemisega. Kuivõrd kaebaja maksuhalduri korraldusele ei reageerinud, ei olnud maksuhalduril muud võimalust, kui teha kaebajale otsus käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
32. Kohus, hinnanud poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgnevad.
33. Kaevatava otsusega kustutati kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist, kuna kaebaja ei ilmunud määratud ajal (26.01.2015 kell 09.00) selgituste andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ning jättis maksuhaldurile nõutud ajavahemiku (jaanuar 2015 kuni korralduse täitmiseni) kohta esitamata ettevõtlusega tegelemist tõendavad dokumendid, millest tulenevalt leidis maksuhaldur, et kaebaja jättis tõendamata enda ettevõtluse olemasolu. Kaebaja maksuhalduri otsusega ei nõustunud ning esitas esmalt otsuse kehtetuks tunnistamiseks vaide, selle rahuldamata jätmisel aga otsuse tühistamiseks kohtule kaebuse. Sellise kaebuse lähimaks eesmärgiks saab olla kaebaja soov taastada registreering käibemaksukohustuslaste registris. Kaebaja kaugemaks eesmärgiks on aga tegeleda ettevõtlusega.
34. Pooled ei vaidle selle üle, et maksuhaldur kohustas 13.01.2015 korraldusega nr 12.2-3/029693-1 kaebaja esindusõiguslikku isikut ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse selleks, et anda selgitusi kaebaja toimuva ettevõtluse kohta ja esitama ettevõtlust tõendavad majandustegevuse dokumendid. Ühtlasi nõuti ka pangakontode väljavõtteid. Vaidlus puudub ka selle üle, et korralduses hoiatati 4 kaebajat, et ettenähtud tähtaja jooksul Eestis ettevõtlusega tegelemise tõendamata jätmisel kustutatakse kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist. Vaidlust ei ole, et kaebaja jättis maksuhalduri nõude täitmata. Kaebaja leiab, et otsus on põhjendamatu, kuna vastustaja ei ole teabe nõudmise korralduse kaebajale kätte toimetamisel lähtunud heast haldustavast, vaid on eiranud olemas olnud teavet. Vastustaja leiab, et otsus on põhjendatud ja õiguspärane, kuna see tugineb kehtivale seadusele ja on sellega kooskõlas, motiveeritud ning põhineb maksuhaldurile otsuse koostamise hetkeks kogutud tõenditel ning teabe nõudmise korraldus on kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetatud.
35. Vaidlus käib seega selle üle, kas kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise otsus kui haldusakt on õiguspärane. Kohus kontrollib haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2).
36. Ettevõtlus on

§ 2

lõike 2 kohaselt isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest.

§ 19

lõike 1 kohaselt tekib isikul kohustus registreerida ennast maksukohustuslasena päevast, mil tema maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot, ning ta peab

§ 20

lõike 1 järgi kolme tööpäeva jooksul esitama maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks.

§-ga 20 määratakse kindlaks käibemaksukohustuslase registreerimise kord. Äriühingu käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist reguleeritakse

§-ga 22. Registrist kustutamise alus esineb siis, kui registreeritud maksukohustuslane ei vasta enam registreerimistingimustele.

§ 22

lõigetest 1–3¹ tulenevatel alustel on isiku käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine maksuhalduri kaalutlusotsus, kuivõrd maksuhalduril puudub neil alustel isiku registrist kustutamiseks kohustus, ent ta võib seda teha. Praegusel juhul on kaevatava otsuse tegemise alusena viidatud

§ 22

lõikele 3¹, millest tulenevalt on maksuhalduril õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega, või kes maksuhalduri nõudmisel Eestis ettevõtlusega tegelemist ei tõenda (tl 7). 32. Seega, kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist (

§ 22

lg 3¹).

§ 22

lg 31 lisati

-i 01.01.2006 jõustunud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusega. Selle seaduse eelnõu (740 SE) seletuskirja järgi oli sätte lisamine vajalik, kuna maksuhalduril puudus kehtiva seaduse alusel võimalus kustutada ettevõtlusega mittetegelev firma käibemaksukohustuslaste registrist, kuid selliseid firmasid kasutatakse maksupettuste toimepanemiseks. Maksuhaldurile anti sättega ka õigus nõuda kahtluse korral maksukohustuslaselt tõendeid ettevõtlusega tegelemise kohta. Sätte sõnastusest tulenevalt tuleb maksuhalduril

§ 22

lõike 31 järgi kustutada käibemaksukohustuslaste registrist maksukohustuslane, kes ei tõenda Eestis ettevõtlusega tegelemist. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-79-15 (p 15) korranud oma varasemat seisukohta, märkides, et

§ 22

lõike 3¹ sõnastusest ja seaduseelnõu 740 SE seletuskirjast tulenevalt on ettevõtlusega tegelemise tõendamise kohustus maksukohustuslasel. Seega on ettevõtlusega tegelemise tõendamine eelkõige maksukohustuslase ülesanne.

1. Praegusel juhul andis vastustaja kaebajale 13.01.2015 korraldusega võimaluse tõendada Eestis ettevõtlusega tegelemine. Kaebaja korralduses määratud ajaks Eestis ettevõtlusega tegelemist ei tõendanud. Kaebuse vaidlusküsimus taandub aga sellele, kas kaebajale toimetati 13.01.2015 korraldus kätte ning kas korralduse kaebajale kätte toimetamine toimus nõuetekohaselt.
2. MKS § 46 lõikega 2 nähakse ette, et haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt MKS neljandas peatükis (MKS §-d 52–55) sätestatule. MKS § 52 lõikega 1 sätestatakse, et dokumendid, sh haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. 5 Maksuhaldur võib valida kättetoimetamise viiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamise viisi. Vastustaja 13.01.2015 korraldusele (Eestis ettevõtlusega tegelemise tõendamise korraldus) kohustuslikku kättetoimetamise viisi kohtule teadaolevalt kehtestatud ei ole. Seega võis maksuhaldur valida kättetoimetamise viiside vahel vastavalt MKS § 52 lõikele
3. Maksuhaldur valis korralduse kättetoimetamise posti teel, tähitult (tl 33–35). Juriidilisele isikule või asutusele saadetakse dokument registrisse kantud aadressil või menetlusosalise soovil tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil (MKS § 531 lg 2). Kaebaja registrijärgseks aadressiks äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt teabe nõudmise korralduse koostamise ajal oli Suur-Patarei 2-M, Tallinn (tl 40). Sellele aadressile maksuhaldur 13.01.2015 korralduse ka saatis. Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et kaebaja on taotlenud dokumentide saatmist mõnel muul tema poolt näidatud aadressil. Seega ei saa maksuhaldurile heita praegusel juhul ette ettevõtluse tõendamise korralduse kättetoimetamise viisi valikut.
4. Kui juriidilisele isikule saadetakse dokument tähtkirjana tema registrisse kantud aadressile, loetakse dokument kättetoimetatuks muuhulgas juhul kui postiteenuse osutaja on jätnud teate tähtkirja saabumise kohta (vt MKS § 531 lg 4). Tähtsust ei oma see, kus kaebaja juhatuse liige 13.01.2015 korralduse kättetoimetamise ajal puhkusel viibis, kuivõrd kaebajal tulnuks posti vastuvõtmine tagada ka puhkuse ajal. Riigikohus selgitas lahendis asjas nr 3-3-1-65-09 (p 13), et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Riigikohus viitas siinjuures oma varasemale lahendile asjas nr 3-3-1-10-04 (p 14) ning rõhutas, et maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Küll aga peab maksumaksjast juriidiline isik hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil. Kaebaja pidi seega arvestama võimalusega, et talle suunatud olulisi teateid võidakse talle kätte toimetada äriregistris kajastuvale kontaktaadressile. Korraldus saadeti kaebajale registrijärgsele aadressile tähtkirjana ning postiteenuse osutaja jättis tähtkirja saabumise kohta 21.01.2015 kell 11.00 teate Suur-Patarei 2-M postkasti (tl 33 pöördel). Arvestades MKS § 531 lõikes 4 sätestatut, tuli korraldus kättetoimetatuks lugeda selle kohta teate postkasti jätmisest, s.o alates 21.01.
5. Asjaolu, et kaebaja reaalselt korraldust kätte ei saanud, ei oma kättetoimetamise regulatsiooni seisukohalt tähtsust. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võttis kaebaja endale riski, et maksuhalduri haldusaktid temani ei jõua. Riigikohus märgib lahendis asjas nr 3-3-1-42-11 (p 11) isegi, et mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele.
6. Mis puutub MKS § 54 lõikes 3 sätestatusse, mille kohaselt võib haldusorgan menetlusosalise soovil saata dokumendi ka menetlusosalise poolt näidatud elektronposti aadressil, siis praegusel juhul ei nähtu, et kaebaja oleks igasse menetlusse puutuvalt sellist soovi avaldanud. Seega oli 13.01.2015 korraldus kaebajale kätte toimetatud selleks MKS-s sätestatud korras, kättetoimetamise viisi valik maksuhalduri poolt oli õigustatud.
7. Sisuliselt on

§ 22

lõike 31 alusel isiku käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise õiguspärasuse eelduseks tema ettevõtlusega mittetegelemise (s.o käibemaksukohustuslase staatuse fiktiivsuse) tuvastamine või ettevõtlusega tegelemise tõendamata jätmine. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel (

§ 22lg 31).

Maksuhaldurile ei tulene aga

§ 22

lõikest 31 üheselt kindlaksmääratud ulatusega tõendamisstandardit ega ka tõendamiskoormust isiku ettevõtlusega mittetegelemise tuvastamisel, sest

§ 22

lõike 31 kohaselt on eeskätt ettevõtjal kohustus tõendada, et ta tegeleb faktiliselt ettevõtlusega. Sisuliselt peab maksuhalduri kahtluse, et isik ettevõtlusega ei tegele, seega üldreeglina ümber lükkama eeskätt maksukohustuslane ise. Maksuhaldurilt ei saa eeldada isikul ettevõtluse puudumise absoluutset tõendamist ka seetõttu, et tema võimalused sellise negatiivse asjaolu tõendamiseks on piiratud (vt nt Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-16 64-12, p 16). Küll aga peab maksuhaldur andma maksukohustuslasele võimaluse tõendada ettevõtlusega tegelemist. Viidatud 13.01.2015 korraldusega anti kaebajale teada maksuhalduri kavatsusest kustutada kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist ning anti tähtaeg Eestis ettevõtlusega tegelemist tõendavate dokumentide esitamiseks ja võimalus suuliste selgituste andmiseks. Praegusel juhul oli korraldus selle adressaadile kätte toimetatud MKS § 531 lõikes 4 sätestatud viisil, korralduses sätestatud tähtajaks korraldust ei täidetud. 38. Kaebaja ei esitanud maksuhaldurile ainsatki dokumenti ega ilmunud suuliste selgituste andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse, vaatamata sellele, et maksuhaldur oli teda informeerinud, et nõutud dokumentide esitamata ja suuliste selgituste andmisele ilmumata jätmine võib kaebajale kaasa tuua käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise (tl 8 pöördel). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kaebaja ei esitanud maksuhaldurile dokumente, mida maksuhaldur Eestis ettevõtluse tõendamiseks oluliseks pidas, oli maksuhaldur õigustatud kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist kustutama. Vaidlustatud otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas kaebaja tegelikult ettevõtlusega tegeles või kas tal olid maksuhalduri nõutud dokumendid üldse olemas.

§ 22

lõike 31 neljanda lause kohaselt kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist, kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud. Kaevatavast otsusest (tl 7) selgub, et maksuhaldur on teabe saamiseks MKS § 61 lõike 1 alusel teinud järelepärimisi Eestis teadaolevatele ja enim kasutatavatele krediidiasutustele. Otsuses viidatakse, et AS SEB Pank vastusest ja lisatud arvelduskontolt nähtub, et kaebaja on perioodil 01.01.2015 kuni 25.01.2015 teinud majandustegevusele viitavaid tehinguid. Kuna aga kaebaja maksuhaldurile ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks mingit teavet ega ühtegi dokumenti ei esitanud, mis oleks võimaldanud maksuhalduril kaebaja ettevõtlusega tegelemist kontrollida, siis on kohtu hinnangul vaidlustatud otsuses õigustatult leitud, et maksuhalduril puudub alus arvata, et kaebaja tegeleb Eestis ettevõtlusega. Kuna kaebaja ei tõendanud Eestis ettevõtlusega tegelemist, oli maksuhalduril õigus kustutada ta ka käibemaksukohustuslaste registrist.

1. Kaebaja väited juhatuse liikme Hardi Reiteriga seotud ettevõtete tegevuse süstemaatilise ruineerimise kohta on asjasse puutumatud. Kohus jätab need väited tähelepanuta. Samuti jätab kohus tähelepanuta kaebaja viited MTA-sisesele asjaajamisele või kaebaja usaldamatusele MTA suhtes, kuna ka need väited ei puutu haldusasja esemesse. Kohus ei ole tuvastanud vastusta poolt kaebaja suhtes ebaeetilist käitumist ega hea halduse tava rikkumist. Nõuet kanda käibemaksukohustuslaste registrisse üksnes ettevõtlusega tegelevad äriühingud ning vastavalt kustutada registrist äriühingud, mis ettevõtlusega ei tegele, õigustab oluline avalik huvi maksualaste kuritarvituste vastu võitlemisel. Asjaolusid kogumis arvestades ei ole kaebaja kustutamine käibemaksukohustuslaste registrist antud juhul ka ebaproportsionaalne. Kaebaja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis tingiksid üldreeglist kõrvalekaldumise tema kasuks. Kustutamine ei takista kaebajal ettevõtlusega tegelemist ning tal on õigus taotleda enese uuesti registreerimist ettevõtlusega tegelemise tõendamise korral.
2. Seega tuleb MTA 09.03.2015 otsus nr 12.2-3/029693-3 lugeda õiguspäraseks ning selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus jääb rahuldamata.
3. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lõike 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aili Maasik Kohtunik 7 8