Obsah (7)

§ 467§ 430§ 428§ 432§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marge Tamme Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2016, Valga kohtumaja vastu väljamõistetud elatise Tsiviilasi V. P. hagiavaldus M. M. vähendamise nõudes Ts

§ 467lg 5).

1. Määrus toimetada kätte hageja seaduslikule esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Tartu Maakohtu menetluses on V. P. hagiavaldus M. M. vastu väljamõistetud elatise vähendamise nõudes. Kostja seaduslik esindaja vaidles hagile vastu, kuid 16.05.2016.a esitasid pooled kohtule avalduse, mille sisuks oli kompromiss. Kompromissiga nõustus V. P. maksma M. M. igakuiselt elatist 100 (ükssada) eurot iga kuu
2. kuupäevaks. Kuna kohus soovis poolte poolt kohtule esitatud kompromissi kohta pooltele küsimusi esitada, toimus täiendavalt 14.06.2016.a kohtuistung. Kohtuistungil täpsustati, et elatise tasumine algab alates 01.05.2016.a. Elatise võla üle summas 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot, mis on tekkinud alates novembrist 2015.a kuni aprill 2016.a, peab arvestust kohtutäitur ning teostab kostjalt ka kinnipidamisi. Uus arvestus kokkuleppena kehtib alates 01.05.2016.a, mille kohaselt tasub V. P. ise igakuiselt 100 (ükssada) eurot M. M. arveldusarvele lisaks summale, mille peab temalt kinni kohtutäitur. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus selgitab, et kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus

§ 428lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. 2 Valdo Puusalule on antud kohtumäärusega 22.detsembrist 2015 riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ilma selle hüvitamise kohustuseta. Seega jääb hagejale antud õigusabi kulu riigi kanda.

§ 150

lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna vastavalt RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt on hagi esitamine elatise nõudes riigilõivu vaba, siis seega ei saa hageja taotleda riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik 3