3-14-53264/80

MÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene

1. märts 2016, Tartu 3-14-53264 Artemi Kurvitsa kaebus tema ümberpaigutamiseks Viru Vanglast Tartu Vanglasse Tartu Halduskohtu
2. jaanuari
3. a määrus Artemi Kurvitsa määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Artemi Kurvits Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. jaanuari
5. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Artemi Kurvits esitas
7. detsembril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse peale ning taotluse riigi õigusabi saamiseks.
8. Tartu Halduskohus jättis
9. aprilli
10. a määrusega esitatud kaebuse käiguta ning riigi õigusabi taotluse rahuldamata. A. Kurvits esitas
11. aprillil 2015 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
12. Tartu Halduskohus tagastas
13. juuni
14. a määrusega A. Kurvitsa kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel.
15. A. Kurvits esitas
16. juulil 2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
17. juuni
18. a määruse vaidlustamiseks.
19. juulil 2015 esitas kaebaja määruskaebuse täienduse.
20. Tartu Halduskohus jättis
21. augusti
22. a määrusega esitatud määruskaebuse käiguta ning andis täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks ja määruskaebuse täiendamiseks. Kaebaja esitas
23. septembril 2015 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
24. Tartu Halduskohus tühistas
25. septembri
26. a määrusega Tartu Halduskohtu
27. juuni
28. a määruse, tagastas A. Kurvitsa määruskaebuse, jättis rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, kaebuse käiguta ning andis täiendava tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks.
29. A. Kurvits esitas
30. oktoober 2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
31. septembri
32. a määruse peale. Tartu Halduskohus tagastas
33. oktoobri
34. a määrusega osaliselt esitatud määruskaebuse ning võttis muus osas määruskaebuse menetlusse ja edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
35. Tartu Ringkonnakohus jättis
36. novembri
37. a määrusega esitatud määruskaebuse rahuldamata.
38. A. Kurvits esitas
39. novembril 2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
40. oktoobri
41. a määruse peale. Tartu Halduskohus tagastas
42. novembri
43. a määrusega esitatud määruskaebuse.
44. Riigikohus jättis
45. detsembri
46. a määrusega nr 3-7-1-3-798-15 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu
47. novembri
48. a määruse peale menetlusse võtmata.
49. Tartu Halduskohus tagastas
50. jaanuari
51. a määrusega A. Kurvitsa kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. A. Kurvits esitas
52. jaanuaril 2016 määruskaebuse ning menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
53. Tartu Halduskohus jättis
54. jaanuari
55. a määrusega A. Kurvitsa menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ning esitatud määruskaebuse käiguta. Halduskohus leidis, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ajavahemikul
56. september 2015 −
57. jaanuar 2016 oli 10,17 eurot. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Seega oli menetlusabi andmise majanduslik eeldus täidetud. Siiski pidas halduskohus täiendavalt vajalikuks hinnata määruskaebuse edulootusi. Halduskohtu hinnangul ei olnud praegusel juhul A. Kurvitsale menetlusabi andmine põhjendatud, sest puudus piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine oleks edukas. Halduskohus lisas, et kohtupraktikast tuleneb, et hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-3-1-40-07, p 11). Halduskohus selgitas, et A. Kurvits esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
58. septembri
59. a määruse peale, millega kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Pärast
60. 2 2 septembri
61. a määrust leidsid kolm kohtuastet, et A. Kurvitsa vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ei ole põhjendatud. Seega oli A. Kurvits kohustatud kaebuse esitamisel tasuma riigilõivu summas 15 eurot. Tartu Halduskohtu
62. septembri
63. a määrus jõustus Riigikohtu halduskolleegiumi
64. detsembri
65. a määrusega, mistõttu viimane päev riigilõivu tasumiseks oli
66. detsember
67. Vaidlust ei ole selle üle, et A. Kurvits ei tasunud riigilõivu eelnimetatud tähtpäevaks. Seega tuli kohtul kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus, et A. Kurvitsa kaebus on õigesti tagastatud, kohtu
68. jaanuari
69. a määruse tühistamiseks puudub alus ning määruskaebemenetlus ei osutu A. Kurvitsa jaoks edukaks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
70. Kaebaja esitas
71. veebruaril 2016 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
72. jaanuari
73. a määrus. A. Kurvitsa väitel on ta esitanud rea dokumente enda maksejõuetuse kohta ning ta on jäetud ilma õiglastest töötingimustest ja töötasust. Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks, miks halduskohus leidis, et tal on 89,65 euro suurune sissetulek. Faktiliselt alates
74. septembrist kuni
75. jaanuarini 2016 on ta saanud ja ära kulutanud 20,76 eurot ning veebruarist kuni jaanuarini 2016 on ta kätte saanud üksnes 20,76 eurot. Seega on Tartu Halduskohus võtnud aluseks Viru Vangla poolt esitatud vale informatsiooni. Kaebaja lisab, et omavoli tõttu on ta jäetud ilma õigusest töötada ja rahalisi vahendeid teenida. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
76. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
77. Ringkonnakohus juhib esmalt A. Kurvitsa tähelepanu asjaolule, et vaidlustatud määruses jättis halduskohus määruskaebuse esitajale menetlusabi andmata, kuna halduskohtu hinnangul oli esitatud määruskaebus perspektiivitu, hoolimata menetlusabi andmise majanduslike eelduste olemasolust. Seega pidas halduskohus küll A. Kurvitsat maksejõuetuks, kuid ei näinud tema määruskaebusel olevat suuri eduväljavaateid. Seetõttu ei ole käesoleva määruskaebuse lahendamise seisukohalt asjassepuutuvad A. Kurvitsa väited töötamisvõimalustest ilmajäämise, tema maksejõuetuse ning Viru Vangla poolt esitatud ebaõige informatsiooni kohta, kuivõrd A. Kurvitsa maksejõuetus on juba halduskohtu poolt kindlaks tehtud.
78. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 111 lg 1 kohaselt võib kohus menetlusabi andmisel lisaks maksejõuetusele hinnata ka menetluses osalemise edukust. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus korrektselt hinnanud täiendavalt ka määruskaebemenetluses osalemise perspektiivikust ning jõudnud õigele järeldusele määruskaebuse väheste eduväljavaadete osas. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et puudus alus A. Kurvitsa riigilõivu tasumisest vabastamiseks. A. Kurvits ei ole esitatud määruskaebuses toonud välja põhjendusi, mis annaks ringkonnakohtule alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale.
79. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
80. jaanuari
81. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3 /allkirjastatud digitaalselt/ 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 Tanel Saar 4 Einar Vene