1-15-1845/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuni 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-1845 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Ain Tali Tõlk Svetlana Hamaza Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vladimir Šumnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu VLADIMIR ŠUMNOV, i.k. 37704052249, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 14.10.2014 ja lõpp 14.10.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 02.06.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Vladimir Šumnov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Vladimir Šumnovile ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Šumnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. 1 Vladimir Šumnov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 08.04.2015 otsusega lühimenetluse korras KarS § 184 lg 1 järgi ning kohus mõistis karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Sama otsusega mõistis kohus Vladimir Šumnovi süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaselt luges kohus kergema karistuse kaetuks raskemaga ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega karistati Vladimir Šumnovi vangistusega 3 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ning luges karistuse kandmise alguseks 14.10.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Vladimir Šumnov taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitab, et tahab oma lapse xxxx ära võtta, elama hakkab abikaasa juures xxxx, võtab end Töötukassas arvele ja taastab oma pensioni. Kinnitab, et juba vanuse tõttu on hakanud teisiti mõtlema, narkomaaniks ennast ei pea ja seetõttu ei vaja ka ravi. Ei oska öelda, miks ta lapsest varem pole hoolinud. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et varasemad korduvad karistused ei anna prokuratuurile veendumust, et kinnipeetav ennetähtaegsel vabanemisel suudaks elada seaduskuulekat elu. Lisaks juhib prokurör kohtu tähelepanu asjaolule, et Vladimir Šumnov on ohtlik avalikkusele ning tal on probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ka on kinnipeetaval kehtiv distsiplinaarkaristus, seega ei ole Vladimir Šumnov ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vladimir Šumnovi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas – tal on üks kehtiv ja üks aegunud distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 16-l korral ja vangistuses viibib üheksandat korda, seega ei ole varasemad karistused talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning Vladimir Šumnovi puhul ei ole tegemist seadusekuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, varasemalt on olnud varavastased süüteod, viimase kuriteoga on aga ohustatud rahvatervis. Soodusteguriteks on narkootikumide tarvitamine ja majandusliku kasu saamine. 2 Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama abikaasa juurde. Kodukülastuse käigus on kriminaalhooldaja välja selgitanud, et tegemist on kinnipeetava abikaasale kuuluva 3-toalise korteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ja abikaasa on selle paigaldamiseks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootab vabaduses peale abikaasa veel ka vend. Suhted lähedastega on head. Abikaasa on kinnipeetavat toetanud käesoleva vangistuse ajal ning on valmis kinnipeetavat ka vabanemisel nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning oli hõivatud vanglas majadustöödel, alates 01.12.2015 töötab köögis. Samas on kinnipeetav keeldunud riigikeele õppimisest, aga ka eriala omandamisest. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul puudub eriala, aga samuti puudub tal töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Eeltoodu mõjutab ilmselgelt kinnipeetava iseseisva toimetuleku oskust. Samuti võib töökoha puudumine suurendada isiku ohtlikkust ühiskonnas majanduslike raskuste ilmnemisel ja seda olukorras, kus isik on varem korduvalt pannud toime varavastaseid süütegusid. Enne vangistust oli isiku kindlaks sissetulekuks töövõimetuspension, mille ta kulutas peamiselt narkootikumide ostmiseks, kuna pere majandusliku toimetuleku tagas töötav abikaasa. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Samas metadooni asendusravi isik ei ole soovinud, kuna peab seda samasuguseks sõltuvuseks. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi oma majandusliku olukorra parandamiseks sõltuvusainete hankimisel. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 48%, mida saab lugeda korduva kuriteo toimepanemise keskmisest kõrgemaks tõenäosuseks. Ohustatud on vara omavad, aga ka narkootikume tarvitavad isikud. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist, või tal on majanduslikult raske olukord ja/või kui ta jätkab suhtlemist kuritegeliku mõtteviisiga isikutega. Vangla iseloomustuse kohaselt näitab suhtumist kuritegelikku käitumisse. Vladimir Šumnovi korduvkaristatus positiivset Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kusjuures pani katseajal toime uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et isik on oma käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Vladimir Šumnovi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. 3 Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetav kannab KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust mh I astme rahvatervisevastase (narko-)kuriteo toimepanemise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Vladimir Šumnovi ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et Vladimir Šumnovile on I astme narkokuriteo toimepanemise eest mõistetud vangistust lühimenetluse kohaldamisega niigi kolmandiku võrra vähendatud, seega karistuse lühendamine üle 1 aasta võrra vangistusest ennetähtaegse vabastamisega ei ole kohtu hinnangul ilmselgelt õiglane ega põhjendatud. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik 4