1-16-545/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuni 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-16-545 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Elle Karm Tõlk Svetlana Hamaza Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrei Ossipenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu ANDREI OSSIPENKO, i.k. 38111252224, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 11.09.2015 ja lõpp 23.01.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 09.06.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Andrei Ossipenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Andrei Ossipenkole ja prokurörile. 1 Asjaolud Viru Vangla esitas 17.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Ossipenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Andrei Ossipenko on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 02.02.2016 otsusega kokkuleppemenetluses KarS § 424 järgi ning kohus mõistis talle karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 22.01.2015 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 11.09.2015 määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta 1 kuu 15 päeva vangistust võrra ning mõistis Andrei Ossipenkole liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 15 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis kohus Andrei Ossipenkole 1 aasta 4 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 11.09.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Andrei Ossipenko taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav avaldab, et elama tahab hakata vanemate juures, minna autokooli, saada load ja leida töökoht veoautojuhina, hetkel töökohta olemas ei ole, kuid saab võtta ennast Töötukassas arvele ja vanemad on lubanud aidata. Kinnitab, et on läbinud sotsiaalprogrammi, narkootikume enam ei tarbi üldse, endiste sõpradega ei suhtle ja elektrooniline valve on hea võimalus püsida kodus ning õppida autokoolis. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et varasemad karistused, ei ole Andrei Ossipenkole mõju avaldanud ning kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas arvestades kinnipeetava muljetavaldavat kuritegelikku minevikku. Prokurör juhib tähelepanu ka kinnipeetava narkoprobleemidele. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Andrei Ossipenko käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. 2 Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11-l korral, vanglas kannab karistust neljandat korda seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Läbivalt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks narkootikumide tarvitamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama talle endale kuuluvasse 1-toalisesse korterisse. Kriminaalhooldusametnik on kodukülastuse käigus välja selgitanud, et korter sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootavad vabaduses peale vanemate ka veel vend perega. Suhted lähedastega on head ja toetavad vaatamata sellele, et isikut on karistatud lähedaste vastu toimepandud kuriteo eest. Ema on valmis poega vabanemisel toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetav võib olla mõjutatav, kuna õigusrikkumised on osalt toime pandud grupis. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate sõprade ning tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Kinnipeetaval puudub vabanemisel töökoht. Isikul on ka vähene haridus (põhiharidus) ja puudub eriala, aga samuti puudub tal töötamise kogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav oli enne käesolevat vangistust töötuna arvel Töötukassas ja vältimatud igakuised püsikulutused katsid tema vanemad. Töökoha puudumine halvendab kohtu hinnangul tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, mis on samuti uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Enamus kuritegusid on seotud narkootikumide tarvitamisega ja narkojoobes võib kinnipeetav käituda agressiivselt. Isik on viibinud sõltuvusravil Sillamäel, kuid ebaõnnestunult. Eelmise vangistuse ajal omas ja tarvitas narkootikume avavanglas. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi oma majandusliku olukorra parandamiseks sõltuvusainete hankimiseks, kuna narkootikumide tarvitamine mõjutab oluliselt tema materiaalset toimetulekut. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 65% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 47%, mida saab lugeda keskmisest oluliselt kõrgemaks tõenäosuseks. Ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht seisneb vägivaldses käitumises materiaalse kasu saamiseks narkootikumide muretsemise eesmärgil, narkootikumide omamises ja tarvitamises ning narkojoobes sõiduki juhtimses. Vangla iseloomustuse kohaselt ei mõtle Andrei Ossipenko oma tegude tagajärgedele, tema korduvkriminaalne käitumine viitab kriminaalsete hoiakute omaksvõtule. Vanematepoolne toetav suhtumine ei ole kinnipeetavale mõju avaldanud hoidumaks sõltuvusainete tarvitamisest ja uute seaduserikkumiste toimepanemisest. Kinnipeetava ema sõnul tasub ta veel praegu võlgu, mida võttis poja viibimise ajal vabaduses, et poega aidata. 3 Andrei Ossipenko on varasemalt olnud tingimisi vabastatud enne tähtaega, kuid pani katsejal toime uue kuriteo: isik vabanes 09.06.2015 ja uue kuriteo pani toime 20.07.
5. Ka ei suutnud isik täita talle katseajaks pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, kuna ta ilmus registreerimisele alkoholijoobes. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Andrei Ossipenko puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ning käitumine vangistuses (distsiplinaarkaristuste puudumine, õiguskuulekalt töötamine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus lisab, et kontrollitud keskkonnas on kinnipeetava käitumine olnud küll positiivne, kuid seda ei saa pidada piisavaks järeldamaks tema muutumist. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4