Obsah (10)

§ 187§ 407§ 163§ 173§ 174§ 144§ 175§ 172§ 177§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2016. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-123483 Tsiviilasi Osaü

§ 187lg 6).

1. Kirjeldav ja põhjendav osa 1.
2. 30.10.
3. a esitas Osaühing Aktiva Finants Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Marge Vaino 761,45 euro saamiseks. Kohus tegi 10.11.
4. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 22.02.
5. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. Maakohus tegi hagejale ettepaneku nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. 1.
6. 21.03.
7. a esitas hageja Osaühing Aktiva Finants Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Marge Vaino vastu telekommunikatsiooniteenuste võlgnevuse 2 väljamõistmise nõudes summas 380,75 eurot ja viivise väljamõistmise nõudes summas 380,70 eurot, kokku nõue 761,45 eurot. Hageja nõue aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja Marge Vaino vahel 29.01.
8. a sõlmitud liitumisleping nr * ja 29.01.
9. a sõlmitud järelmaksuga vara müügileping (lepingu nr * lisa nr *). Elisa Eesti AS loovutas 03.12.
10. a nõude kostja vastu põhisummas 380,75 eurot hagejale Osaühing Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub võlgnevus kostjalt välja mõista ja jätta menetluskulud kostja kanda, sh mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud, s.o riigilõiv summas 130 eurot ja 45 eurot ning hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 287,60 eurot. Menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. 1.
11. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte 01.04.
12. a /tlk 75-77/. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 66-69/, mistõttu kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 15.04.
13. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks

§ 407lg 1 alusel.

1.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma põhjendava osata, kuid kuna menetluskulude osas kohus ei pea hageja toodud menetluskulusid täies ulatuses põhjendatuks, toob kohus välja seisukoha hageja menetluskulude osas.
2. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 2.
3. Pärnu Maakohtule 21.03.
4. a hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja kantud menetluskulud, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 45 eurot, hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 130 eurot ja õigusabikulud summas 287,60 eurot /tlk 48/. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses /tlk 16/. 2.2.

§ 163lg 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 2.3. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu summas 130 eurot, mis on vältimatud ja põhjendatud menetluskulud. 2.4.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, 3 mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. 2.

1. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Osaühingu Julianuse Õigusbürood ja selle juriste, sh Kadri Timuska't /tlk 46/. Hageja esindamise eest on OÜ Julianuse Õigusbüroo esitanud hagejale arve esindamise eest kohtumenetluses summas 287,60 eurot /tlk 49/. 2.
2. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist ei ole keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 287,60 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Arvestades, et tegemist ei ole keeruka tsiviilasjaga (tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse nõue) ning mahtu (asjas on hageja esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse), peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid õigusabile summas 150 eurot. 2.7.

§ 172

lg 9 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 488¹ sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Käesolev tsiviilasi on üle antud maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse. 2.8. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 130 eurot ning põhjendatud õigusabikulud summas 150 eurot, kokku 325 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. 2.9.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt (325 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4