Obsah (7)

§ 27§ 34§ 40§ 23§ 22§ 3§ 33

KOHTUOTSUS Eesti Va b a r i i g i nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-439 Haldusasi E.V. kaebus Pärnu Linn

) § 24 lg 1 punktide 1, 5 ja 6 alusel. 4.4 Pärnu linna ehitusmääruse (edaspidi ehitusmäärus) § 42 lg 1 kohaselt otsustatakse õigusliku aluseta ehitatud ehitise kasutusloa andmine linnavalitsuse korraldusega. Järelikult ei ole planeerimisosakonna pädevuses anda ka õigusliku aluseta rajatud ehitise rekonstrueerimise ehitusluba, kuna see sisuliselt eeldab antud ebaseadusliku ehitise rekonstrueerimisele mittekuuluva osa nõuetekohaseks tunnistamist ehk kasutusloa andmist. Ehitusmääruse § 4 p 8 kohaselt on uutele hoonetele ehituslubade väljastamise otsustamine linnavalitsuse pädevuses. Ebaseaduslikule hoonele või hooneosale, mis on rajatud uuena, rekonstrueerimisloa väljastamine tähendaks sisuliselt antud hoonele või selle osale ehitusloa andmist, mis ehitusmääruse § 4 p-st 8 tulenevalt ei ole planeerimisosakonna pädevuses. 4.5 Ehitusprojekt ei vasta nõuetele. Ehitusmääruse § 33 lg 4 p 6 kohaselt tuleb rekonstrueerimisprojekti (renoveerimisprojekti) ja lammutusprojekti koosseisus esitada fotod hoone projekteerimiseelsest olukorrast. Antud juhul on tegemist ühtlasi nii renoveerimis- kui ka lammutusprojektiga, kuid hoone projekteerimiseelsest olukorrast fotosid projektile lisatud ei ole. Ehitusmääruse § 41 lg 2 kohaselt tuleb ehitusloa taotlusele ehitise lammutamiseks lisada ehitusprojekt ehitise lammutamiseks, mis peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kinnitatud vorminõuetele. Kuna ehitise lammutamist reguleeriv ehitusmääruse § 41 ei tee erandit ehitise osalise lammutamise korral, kehtib see ka hoone olulise osa lammutamise korral, milleks kandva seina lammutamine kindlasti on. 3 Antud juhul on tegemist ühtlasi nii renoveerimis- kui ka lammutusprojektiga, kuid ehitusprojekti ehitise lammutamiseks antud projekt ei sisalda. Muuhulgas puuduvad

§ 27

lg 4 p 3 nõutud lammutusprojekti olulised osad, nagu lammutustööde tehnoloogiline kirjeldus, lammutamise järjekord ja ohutud võtted tööde läbiviimiseks. 4.6 Linnavalitsus ei ole arvestanud kaebaja huve, mis on toodud 30.12.2014 vastuväidetes. Kaebaja märkis, et Kanali 9 kõrvalhoone Kanali 11 kinnistuga külgnev sein on liiga kõrge ja pikk ning naabrile ahistav. Kanali 11 hoovist on tekitatud elukeskkonna mõttes kõlbmatu ala, arvestades hoovi pindala ja püstitatud seina kõrgust ja pikkust ning puudub väljavaade. Kanali 11 hoovi on Kanali 9 elamu juurdeehituse tõttu tekkinud tuulekoridor, mille tõttu tuleb tuulega tänavalt erakordselt suures mahus prahti, lund jm. Kanali 9 elamu juurdeehituse korsten asub sellises kohas ja on kõrgusega, mille tõttu tuleb suits Kanali 11 elamu akendesse. Kaebaja leiab, et Kanali 11 omaniku õiguste riive on ületanud tema talumiskohustuse piiri. 4.7 Lammutamise või mittelammutamise otsusele eelnevalt ei ole vaja ehitist rekonstrueerida. Vastustaja on ekslikult viidanud Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-64-

1. HMS § 5 lg-le 2 vastavalt tulnuks kogu probleemistik lahendada korraga ja nii, et ka puudutatud isikute huvid oleks arvesse võetud. Kui hoone otsustatakse lammutada, on eelnev rekonstrueerimine tarbetu ja välistatud. Lammutus- ja ehitustööde mõju ulatub paratamatult kaebaja kinnistule ja mõjutab selle kasutamist. Samuti, kui kaevatav ehitusluba jääks kehtima saaks ehitis õigusliku aluse, mistõttu kahaneksid kaebaja võimalused nõuda selle lammutamist. 4.8 Tehtud otsus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, on ebaproportsionaalne ja oluliste kaalutlusvigadega. Vastustaja seisukoht
2. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. 5.1 Ehitusmääruse § 6 lg 2 p 4 kohaselt on planeerimisosakonna pädevuses ehituslubade taotluste menetlemine ning ehituslubade väljastamise, väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine, välja arvatud määruse § 4 punktides 8 ja 10 nimetatud juhtudel. Planeerimisosakonnal puudub pädevus otsustada uute hoonete ja avalikult kasutatava tee või avalikult kasutatava tee koosseisus oleva üksiku rajatise ehituseks ehituslubade väljastamise, väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise üle. Kõik ülejäänud ehitusloa menetlemisega, sh ehitise rekonstrueerimiseks ehitusloa väljastamisega seonduv on planeerimisosakonna pädevuses. Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine (ehitusseadus § 2 lg 8). Ilmselge on, et rekonstrueerimise käigus konstruktsiooni asendamine ei ole võimalik asendatava konstruktsiooni eelneva eelmaldamiseta ehk lammutamiseta. Vaidlusaluse ehitusloa saanud ehitusprojektiga on kavandatud Kanali 9 kinnistul paikneva elamu piirde- ja kandekonstruktsioonide muutmist/asendamist. Ehitusloata kandekonstruktsioonide asendamine on ohtlik. Kanali 9 kinnistule ei püstitata uut hoonet, vaid olemasolevat rekonstrueeritakse. 4 5.2 Ehitamise lõpetamisel on ehitise omanik kohustatud ehitusseaduse (

) § 29 lõige 2 punkti 4 kohaselt taotlema ehitisele kasutusloa. Kui kasutusloa menetluse käigus ilmneb mõni

§ 34

lõikes 1 nimetatud asjaolu, mille tõttu ei ole püstitatud ehitisele (sh hoone osale) lubatud kasutusluba väljastada, tuleb ilmnenud puudused ennekõike kõrvaldada, sest ehitise omanikul on ehitusseadusest tulenevalt kohustus ehitis ehitisele esitatavate nõuetega vastavusse viia. Kui puuduste kõrvaldamine ei ole mingil juhul võimalik, tuleb selline õigusliku aluseta ehitatud ehitise osa lammutada (

§ 40

lg 1), mille otsustamine ja korraldamine on linnavalitsuse pädevuses (ehitusmäärus § 4 p 20). 5.3 Ehitise osa lammutamine on kaalutlusotsus. Riigikohus on haldusasja nr 3-3-1-64-02 selgitanud, et kui selgub ehitusnormide rikkumine, tuleb kaaluda protsessiosaliste huve lammutamise poolt ja vastu. Vastustaja leiab, et kaalumine saab toimuda alles kasutusloa andmise menetluses. 5.4 Esitatud ehitusloa taotluse menetlemisel kontrolliti ennekõike taotluse vastavust

§ 23

lõikes 2 sätestatud nõuetele, sh esitatud andmete õigsust, taotlusega esitatud ehitusprojekti vastavust ehitusprojektile esitatavatele nõuetele jm. Tuleb tõdeda, et ehitusloa saanud projektile ei olnud lisatud fotosid rekonstrueerimise eelsest olukorrast. Vastustaja ei lugenud fotode puudumist projekti puuduseks, sest vastustajal on kõnealuse ehitise olukord teada. Kanali 9 kinnistul toimunud ehitustegevuse üle on teostatud järelevalvet, mille käigus on ehitis üle vaadatud ja vaidlusalune osa üles pildistatud, ehitise olukord ei ole tänaseks muutunud. Puudus ei mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Nõuded ehitusprojektile on kehtestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusega nr 67 (edaspidi MKM määrus nr 67). Selle määruse § 27 lg 8 kohaselt võib rekonstrueerimisprojekt sisaldada lahendust ehitise osa lammutamiseks ning eraldiseisev lammutusprojekt vajalik ei ole. Vaidlusalune Kanali 9 kinnistul paikneva üksikelamu rekonstrueerimisprojekt sisaldab ehitise osa lammutamiseks nõutavat projekti, mis on möödapääsmatult vajalik rekonstrueerimise eesmärgi saavutamiseks ning tehnovõrke ei ole vajalik ümber tõsta. Projekti seletuskirja punktis 1.1 on konkreetselt välja toodud rekonstrueerimise projekti eesmärk – hoone ehitatakse ümber nii, et see jääks täielikult oma kinnistu piiridesse. Projekti seletuskirja punktis 1.7 on nõutavas mahus kirjeldatud naaberkinnistule ulatuva hooneosa lammutamise tööde käiku, eemaldatavate konstruktsioonide ja lammutamise ulatust, lammutamisel tekkivate materjalide taaskasutusest (ka punktis 2.4). Lammutamise ja uute tarindite ehituse ajal ohutuse tagamine on käsitletud punktis 1.

1. Lammutustööde käigus tekkivate jäätmete käitlus on projekti punktis
2. Samas punktis on kirjeldatud ehitustööde lõpetamise järel nõutavad kõigi rikutud katendite taastamistööd, ka naaberkinnistul. Vastustaja veendus taotluse menetlemisel, et esitatud taotlus ja sellele lisatud projekt vastavad õigusaktides sätestatud nõuetele, mille kohaselt ehitamisel on võimalik püstitatud eesmärgi saavutamine – hoone ümberehitamine nii, et see jääks üksnes Kanali 9 kinnitu piiridesse. 5.5 Olemasoleva õigusliku aluseta püstitatud ehitise osa seadustamine ehitusloa väljastamisega ei ole võimalik. Ehitusluba on tulevikku suunatud, sellega antakse õigus alustada ehitamisega. Käesolevas asjas on ehitis olemas, see on juba ehitatud. Kanali 9 kinnistul oleva amortiseerunud elamu ja kõrvalhoone rekonstrueerimiseks on väljastatud 28.06.2001 ehitusluba nr
3. 5 Tuleb tõdeda, et Kanali 9 kinnistul toimunud ehitustegevusega on ületatud
4. aastal väljastatud ehitusloa saanud ehitusprojektiga kavandatut, millise rikkumise eest on Kanali 9 kinnistu omanikku
5. aastal halduskorras karistatud rahatrahviga 600 krooni.
6. aasta märtsis algas Kanali 9 kinnistul paikneva elamu rekonstrueerimise käigus üle naaberkinnistu piiri ehitatud hooneosa osas kohtumenetlus. Pärnu Maakohtu 28.12.2012 otsusega (tsiviilasi 2-08-9554, jõustus 30.07.2013) rahuldati kaebaja nõue üleehituse kõrvaldamiseks. Maakohus selgitas, et üleehitatud hooneosa kõrvaldamise nõude rahuldamine ei eelda kahe kinnisasja omanike huvide kaalumist, kuivõrd selliseid eeldusi asjaõigusseadus ette ei näe. Jõustunud kohtuotsus on täitmiseks. Kanali 9 kinnistu omanik esitas planeerimisosakonnale ehitusloa taotluse, et üle kinnistu piiri püstitatud hooneosa kõrvaldada. 5.6 Kanali 9 kinnistul paikneva elamu rekonstrueerimiseks (üleehituse kõrvaldamiseks) on nõutav ehitusprojekt ja ehitusluba. Asjaolu, et Kanali 9 omanik on ehitanud ehitusprojektile mittevastavalt, ei tähenda, et selline omavoliline ehitustegevus Kanali 9 kinnistul peab kohtuotsuse täitmiseks jätkuma. Käesolevas asjas on kohalik omavalitsus andnud ehitusloaga nõusoleku rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitise osa (

§ 22

lg 1 p 3) vastavalt esitatud ehitusprojektile, et saaks kõiki ehitamiseks esitatud nõudeid järgides ohutult Kanali 11 kinnistule ulatuv hooneosa kõrvaldatud. Selliseid töid ei ole võimalik teostada ehitusloata. Riigikohtu seisukohast asjas nr 3-3-1-64-02 tuleneb, et alles pärast puuduste kõrvaldamist on võimalik kaaluda ehitise seadustamist kasutusloa andmise menetluses. Õigusliku aluseta püstitatud hoone või hooneosa seadustamine on võimalik üksnes läbi kasutusloa andmise. Kasutusluba antakse ehitusseaduse alusel. (RKHK lahendid asjades nr 3-3-1-43-07, 3-3-1-39-08). Kasutusloa andmisele eelneb hoone ehitusnõuetele vastavuse kontrollimine veendumaks, et ehitis on ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ja see hoone ei tekita ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale (

§ 3lg 1).

Vastustaja on seisukohal, et käesolevas asjas väljastatud ehitusluba on kaebaja nõude täitmiseks möödapääsmatult vajalik, olles sellega proportsionaalne eesmärgi saavutamiseks, see on kohtuotsusega nõutud Kanali 9 kinnistult üle Kanali 11 kinnitu piiri ehitatud hooneosa kõrvaldamiseks õigusaktidega sätestatud korras. 5.7 Kaebaja on maakohtus nõudnud Kanali 9 kinnistult temale kuuluvale Kanali 11 kinnistule ulatuva hooneosa kõrvaldamist ning nõue on kohtuotsusega rahuldatud (jõust. 30.07.2013). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 461 lõike 1 kohaselt täidetakse kohtuotsus pärast kohtuotsuse jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kuivõrd jõustunud kohtuotsus kuulub täitmisele ja kohtuotsuse täitmiseks kohustatud Kanali 9 kinnistu omanik esitas vastavasisulise ehitusloa taotluse koos rekonstrueerimise projektiga, puudus vastustajal igasugune õigus ja võimalus kaaluda, kas väljastada kohtuotsuse täitmiseks, s.o üleehituse kõrvaldamiseks nõutav ehitusluba või mitte. 5.8 Mõõdistusprojekti esitamise järel saab omavalitsus anda hinnangu valmisehitatud hoone lubatavusele, sh vastavusele Pärnu linna üldplaneeringule (edaspidi üldplaneering), eelkõige - kas on kinni peetud lubatud krundi täisehitusprotsendist, ehitise ohutusele ja õigusaktidega esitatud nõuetele. Kanali 9 kinnistu omanik kinnitas 04.05.2015 halduskohtule antud seisukohas, et tema on taotlenud ehitusloa, et täita maakohtu otsust, mis seisnes vajaduses kõrvaldada naaberkinnistule ulatuv hoone osa. Vastustaja on kolmandale isikule 24.09.2013 kirjaga selgitanud, et pärast maakohtu otsuse täitmist tuleb kolmandal isikul ehitise kasutusele võtmiseks esitada

§ 33

lõikes 2 nimetatud dokumendid, mille hulgas hoone faktilist ehitust kajastav mõõdistusprojekt. 6 5.9 Ehitusloa andmine oli seaduspärane ja möödapääsmatult vajalik. Ehitusloa andmine ei toonud kaasa ühegi isiku õiguste ja vabaduste ülemäärast piiramist. Ehitusloa andmisega alustati kaebaja õiguse taastamisega. 5.10 Üleehituse kõrvaldamise käigus ei viida läbi kontrolli- ja kooskõlastuse menetlust kogu elamu ja selle laienduse osas. Vastustaja ei nõustu seisukohaga, et kaevatav ehitusluba sisuliselt seadustab olemasoleva hoone osa valminud kujul. Seadustamise eelduseks on eelkõige hoone ehitusnõuetele vastavuse kontrollimine – kas ehitis on ehitatud hea ehitustava, sh planeeringute kohaselt, kas järgitud on ehitamist ja ehitusprojekti koostamist reguleerivaid õigusakte, kas ehitis ei tekita ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale (

§ 3lg 1).

Eelnimetatud kontrollimenetlus on kasutusloa menetluse lahutamatu osa. Iseenesest ei ole välistatud pärast ehitusloa väljastamist alustatud ehitamise etapiviisiline kontrollimine, veendumaks juba valmis ehitatud osa ehitusprojektile ja muudele ehitustegevust reguleerivatele õigusaktidele vastavus. Ehitusloa andmisel kontrollitakse ja hinnatakse ehitusprojekti vastavust planeeringule ja muudele õigusaktidega sätestatud nõuetele. Kolmanda isiku seisukoht 6. Kolmas isik taotles ehitusluba seoses maakohtu otsuse täitmisega, mida arvestavalt oli tellitud ka arhitektuurne projekt. Eesmärgiks on kõrvaldada üle naaberkinnistu piiri ulatuv hooneosa. KOHTU PÕHJENDUSED 7. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada. 8. Kaebaja õiguste rikkumine väljendub kaebuse kohaselt selles, et Kanali 9//Väike-Posti 39 (edaspidi ka Kanali 9) ehitatud elamu juurdeehituse kõrgus ahistab; sadeveed valguvad kaebaja kinnistule; juurdeehituse tõttu on tekkinud tuulekoridor, millest tingituna tuleb tuulega tänavalt erakordselt suures mahus prahti, lund jms; ehitatud on saun ja katlamaja, kuigi 28.06.2001 väljastatud ehitusloa nr 249 kohaselt oli õigus rajada elamu juurdeehitusena üksnes garaaž maksimaalse pikkusega 9 m ja kõrgusega 2,2 m ning oma kinnistu piiresse; korstna kõrgus on vale, mistõttu suits tuleb akendesse. Kaebaja arvates ei saa 2014.a projekti järgsete rekonstrueerimistööde teostamise järel väita, et ehitis või selle osa on õigusliku aluseta, mistõttu halveneb kaebaja võimalus oma õigusi (2001.a projektile ja ehitusloale tuginevalt) kaitsta. Samuti, kui alles pärast rekonstrueerimistöid hakatakse kaaluma, kas juurdeehitus lammutada, võib see kaasa tuua kaebaja kinnistu mitmekordse kasutamise ehitustegevuseks ja sellega kaasnevad muud negatiivsed mõjud. Kaebaja huve saanuks ja tulnuks kaaluda käesolevas asjas vaidlustatud ehitusloa andmise menetluses. 9. Menetlusosalistel ei ole vaidlust, et: - 28.06.2001 anti kinnistul Kanali 9//Väike-Posti 39 ehitamiseks ehitusluba nr 249 ning sellele järgnevalt kasutusluba väljastatud ei ole; - Pärnu Maakohus on 2013.a jõustunud otsusega kohustanud kõrvaldama üle Kanali 9 ja 11 kinnistute piiri ulatuva ehitise osa, kuid kohtuotsuses ei ole määratud selle täitmise tähtaega, - loa alusel valminud juurdeehitus ei vastanud projektile, ulatudes üle kinnistu piiri (tlk 87, OÜ Maamõõdukeskus kontrollmõõdistus). 7 Vastustaja on omaks võtnud, et 2001.a ehitusprojektiga kavandatust on elamu laiendus Kanali 11 ja Kanali 9 kinnistute ühisel piiril 3,188m võrra pikem, millega on suletud Kanal 11 kinnistult vaade Kanali 9 õue-alale. 9.1 Kanali 11 ja Kanali 9 kinnistutel paiknevate hoonete laiendamisega on tekkinud nn umbtänav (tlk 93-94, fotod). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja on oma kinnistul teostatud ehitustegevusega aidanud kaasa nn umbtänava tekkimisele. Kaebaja on sulgenud vaba läbipääsu ja igasugused vaated oma enda kinnistul paiknevate hoonete vahelt oma enda kinnistu siseõuele. Käesolevas asjas saab aga vaielda 3,188m pikkuse seinavaba vaate sulgemise üle kolmanda isiku ebaseadusliku ehitustegevuse tulemusena, millist olukorda kaevatav ehitusluba ei kõrvalda. Menetlusosalistel on vaidlus selle üle, kas kaevatava ehitusloa andmisel oleks pidanud kaaluma kogu ebaseaduslikult püstitatud ehitise osa kõrvaldamist või saab seda teha alles kasutusloa andmise üle otsustamisel või oleks nendele menetlustele eelnevalt tulnud läbi viia detailplaneeringu menetlus, kuivõrd vastustaja möönab ka krundi täisehitusprotsendi ületamist ja sellest tulenevat vastuolu üldplaneeringuga. 9.2 2001.a ehitusloa nr 249 alusel lubatud ehitustööde aluseks on Henri Projekt OÜ ehitusprojekt nr 93-00 (tlk 80-82, edaspidi 2001. a ehitusprojekt). Nimetatud ehitusprojekti kohaselt anti luba elamu püstitamiseks ning olemasoleva elamu (tlk 82, pos 02) laienduseks (käesoleva menetluse objekt). Vastavalt ehitusprojektile oli laiendatavale elamule lubatud juurde ehitada garaaž, keskkütteruum, sauna leiliruum ja pesemisruum (tlk 80 pöördel). Seega ei ole õige kaebaja väide, et lubatud oli üksnes garaaži ehitamine. Juurde ehitatava elamu osa pikkus Kanali 9 ja Kanali 11 kinnistute piiril oli projekteeritud 9 meetriseks ja laius Kanali tänava pool 3,7 meetrit, hoone osa kõrgus 3,3 meetrit maapinnast, millele lisandub korstna kõrgus 1,4 meetrit. Hoone kõrgus 3,1m (tlk 81, 82, asendiplaan ja vaade) näitab projekti joonise (tlk 81) kohaselt hoone esimese korruse põrandast mõõdetud kõrgust. Seega ei ole õige ka see kaebaja väide, et hoone lubatav kõrgus oli 2001.a ehitusprojektis 2,2m. 2014.a projekti (tlk 14 pöördel) kohaselt on absoluutkõrgus +3,34m. Erinevus 0,04m tunnetatava mõju puudumise tõttu kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku. Kaebaja on 2001. a ehitusprojektile nõusoleku andnud (tlk 82) ning 28.06.2001 ehitusloa vaidlustamiseks on tühistamiskaebuse tähtaeg ammu möödunud. Samuti on kaebaja nõustunud 2001.a ehitusprojektiga osas, mille kohaselt oli juurdeehitusse kavandatud kütteruum koos korstnaga. Kaebaja ei vaidlusta, et tema 2004. aastal esitatud avalduse lahendamisega on Kanali 9 korsten pikendatud. 2008. aastal on Kanali 9 elamu siseste ümberehitustööde käigus korsten elamu laienduselt üle viidud elamu põhiosani. Kuna käesolevas asjas on vaidlus juurdeehituse ehitusloa üle, siis elamul oleva korstna mõju ei saa käesolevas asjas vaidlustada. 9.3 Tõendamata ja põhistamata on kaevatava ehitusloa realiseerimise tõttu sadevete kaebaja kinnistule valgumise väide. 9.4 Kaebaja ei saa käesolevas asjas oma õiguste kaitsmisel eeldada, et tal õnnestub saavutada olukord, kus juurdeehitus tervikuna lammutatakse praeguses asukohas, kuna kaebaja on selle asukohaga 2001.a projekti kooskõlastades nõustunud. 8 9.5 Kohus nõustub kaebajaga selles, et 2014.a rekonstrueerimisprojekti (Arhitektuuribüroo Standup OÜ eelprojekti, töö nr 141007-02) ja kaevatava ehitusloa järgsete rekonstrueerimistööde teostamisel, mis hõlmab juurdeehituse samas mahus taastamist kolmanda isiku kinnistu piires (va kaebaja kinnistule jääva nurga võrra mahu vähenemine) nagu see on täna püstitatud, tuleb ehitusloa kehtima jäämisel pidada seda osa ehitisest õiguslikul alusel püstitatuks. Rekonstrueeritava osa rekonstrueerimise aluseks on kehtiv ehitusluba. Kehtiva haldusakti tagajärjed on sätestatud HMS §s 60 ja § 67 lg-s 1. Krundi täisehitusprotsendi mittevastavus üldplaneeringule ei muuda ehitusloa alusel ehitatut õigusliku aluseta ehitiseks. Haldusorgan ei saa seejärel juurdeehitusele kasutusloa andmise menetluses heita kolmandale isikule ette rekonstrueeritava osa õigusliku aluseta ehitamist. Seega on kaebajal raskendatud kui mitte võimatu saavutada faktilist olukorda, millega ta 2001.a ehitusprojekti kooskõlastades nõustus. 9.6 Küll saab asuda seisukohale, et kaevatav ehitusluba, mis võimaldab rekonstrueerida ehitise osa olukorras, kus kinnistul on juba täisehituse protsent ületatud, ei vasta üldplaneeringule ja on seetõttu õigusvastane, kuna puudub ka üldplaneeringut muutev detailplaneering. Kohalik omavalitsus ei saa aktsepteerida projekti (2014.a ehitusprojekt) ja anda ehitusluba, mis toob kaasa vastuolu üldplaneeringuga. Viidatud maakohtu otsus ei kohusta ehitise osa taastama. 9.7 Menetlusosalistel puudub vaidlus, et maakohtu otsuse täitmine seisneb üle kinnistu piiri ehitatu lammutamises ning kaevatava ehitusloa alusel on kolmandal isikul õigus lammutatav hoone seina segment, samuti selleks vajalik vundament, konstruktsioonid, põrandad jm oma kinnistu piires uuesti ehitada. Seega ehitatakse uuesti ka 3,188m pikkune kaebaja hoovi sulgev seinaosa (tlk 18, 1.korruse plaan ja tööde piiritlus). Seina ja sellega kaasneva taastamine ja seejärel võimaliku lammutamise korralduse andmine (mida vastustaja väidetavalt kaalub enne kasutusloa andmist) toovad kaasa kaebaja kinnistu korduva kasutamise ehitustegevuseks ja sellega kaasnevad negatiivsed mõjud (tolm, müra

1. jm)ehk kaebaja omandiõiguse riive. Kohus ei nõustu vastustajaga ega pea eluliselt usutavaks, et ehitustegevust oleks võimalik teostada nii, et kaebaja kinnistule negatiivseid mõjusid ei avaldu. 10. Seega ei saa ka kaebaja omandiõiguse rikkumist välistada ning õige ei ole vastustaja väide, et kaevatava ehitusloaga täidetakse üksnes maakohtu otsust. Maakohtu otsus sai käsitleda üksnes üle piiri ehitamist, kuivõrd maakohtu pädevuses ei ole tühistada ehitusluba ja hinnata valminud ehitisele kasutusloa andmise võimalikkust. Maakohus ei saanud ka normi kohaldamise eeldusi arvestades kaaluda poolte huve nagu vastustaja õigesti viitab, kuid vastustaja on teinud sellest eksliku järelduse oma kaalutlusõiguse puudumise osas. Vastustaja seisukoht, et ta pidi maakohtu otsust täitma tingimata ehitise osalise lammutamise ja rekonstrueerimise loa väljastamise kaudu ei arvesta kõiki asjaolusid, mida haldusorgan pidi arvestama ning mis olid haldusorganile teada. Eelkõige vastuolu üldplaneeringuga. Haldusorgani ülesanne on valida probleemi lahendamiseks õige menetlus. Maakohus ei määranud otsuse täitmiseks konkreetset tähtaega. Seega ei olnud vastustajal takistust lahendada kogu tekkinud olukord alustades krundil olevate ehitiste kohta mõõdistusprojekti koostamisest ja detailplaneeringu menetluse algatamisest. Mõõdistusprojekti vajalikkust on vastustaja möönnud (vt vastuse p 5.8). Samuti on vastustaja kohtuistungil (tlk 114 pöördel) tunnistanud, et Kanali 9 kinnistu täisehitusprotsent ei vasta üldplaneeringule ja ei vastaks tõenäoliselt ka siis, kui juurdeehitus viia 2001.a projektile vastavaks (st ehitada ca 3 m lühem) ning olukorra lahendamiseks tuleb algatada detailplaneeringu menetlus. Kohtule 21.03.2016 edastatud menetlusdokumendi lisast nähtub, et asjakohane taotlus on haldusorganile kolmanda isiku poolt esitatud 16.03.2016. 9 11. Vastustaja kinnitab, et üleehituse kõrvaldamise käigus ei viida läbi kontrolli- ja kooskõlastuse menetlust kogu elamu ja selle laienduse osas. Seega on vastustaja selgelt väljendanud, et kaalutlusõigust, mh kaebaja huvide arvestamiseks ei kasutatud. Kaevatava ehitusloa andmisel ei saanud kaebaja eeldada, et algatatakse detailplaneeringu menetlus (kus ta saab osaleda ja oma huve välja tuua) ning ka käesoleval hetkel ei ole teada, milline võiks olla selle menetluse tulemus. See ei välista aga eelnimetatud kehtiva ehitusloa tagajärgi. Kuigi käesolevas asjas ei ole esitatud kaebust kolmanda isiku subjektiivsete õiguste kaitseks, märgib kohus, et vale menetluse valik rikub ka kolmanda isiku huve. Ei saa kuidagi mõistlikuks pidada, et haldusorgan laseb üleehituse likvideerida ja taastada samas mahus Kanali 9 kinnistu piires ning seejärel asub alles kasutusloa andmise menetluses otsustama, kas 2001.a ehitusprojekti ületav ehitise osa (sh taastatud osa) tuleks uuesti lammutada. Põhimõtteliselt on õige vastustaja väide, et ebaseaduslikult püstitatu lammutamise üle saab otsustada kasutusloa menetluses, kuid see sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Riigikohtu lahenditest saab juhinduda, kui tegemist on analoogsete olukordadega. Käesolevaga analoogset juhtumit Riigikohus lahendanud ei ole. Kuna esitatud on detailplaneeringu algatamise taotlus, siis võib selle menetluse tulemusel selguda, et kaevatava ehitusloa alusel ehitatu tuleb veelkord ümber ehitada ning vastustaja kasutusloa taotlust enne üldse menetleda ei saa. Seega ei oleks ka võimalik ega mõistlik kaevatavat ehitusluba realiseerida. Vastustaja ei eita, et talle oli teada olukord, et Kanali 9 kinnistu täisehituse protsent ei ole üldplaneeringuga kooskõlas ning ka see küsimus tuleb lahendada. Kui detailplaneeringu menetluses ei nõustuta erandina üldplaneeringut muutma, tuleb täisehituse protsenti vähendada kinnistul olevate ehitiste aluse pinna vähendamisega. Loogiliselt võib eeldada, et lammutamist ei rakendata elumaja puhul, vaid vähendatakse pigem juurdeehituse alust pinda. See võib tähendada juurdeehituse veelgi suuremas mahus lammutamist, kui toimuks selle 2001.a ehitusprojektile vastavaks viimisel. Seega on kohtu arvates ilmne, et haldusorgan on valinud probleemi lahendamiseks vale menetluse ning sellest tulenevalt jätnud kaebaja põhjendatud huvid arvestamata. 12. Maakohtu otsuse täitmise alustamiseks saab lugeda ka toimingu, millega kolmanda isiku taotluse alusel algatatakse detailplaneeringu menetlus, mis on menetlus, millega on võimalik kõrvaldada vastuolu üldplaneeringuga. Vastustaja põhjendus, et otsuse täitmiseks oli vaja anda ehitusluba olulisi asjaolusid ja huve kõrvale jättes, ei ole adekvaatne. Vastustaja saanuks kaalutlusõigust teostades lahendada kaevatava ehitusloa menetluses 2001.a ehitusprojektist möödaehitamise küsimuse juhul, kui ei oleks probleemi krundi täisehituse protsendiga. Üldplaneeringuga vastuolu puudumisel tulnuks juba ehitusloa andmisel lõplikult otsustada selle üle, millises osas viiakse juurdeehitus 2001.a ehitusprojektile vastavaks. Selle otsustuse edasilükkamine kasutusloa andmise staadiumi ei oleks millegagi põhjendatud ega vastaks HMS § 5 lg-s 2 sätestatule. Kaalutlusõigus on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel, mida tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4). Haldusorgani esmane menetluslik kaalutlusotsus on õige menetluse valimine. Käesoleval juhul valis vastustaja vale menetluse; andis ehitusloa, mis säilitab vastuolu üldplaneeringuga ning jättis arvestamata kaebaja põhjendatud huvid. 10 13. Muud menetlusosaliste väited (pädevus, projekti nõuetekohasus
2. jm)ei oma eeltoodust tulenevalt asja lahendamisel enam tähtsust, kuivõrd kohus on seisukohal, et ehitusloa menetlus sellises olukorras oli vale menetlus. Kaevatav ehitusluba, lugedes selleks ka 22.01.2015 otsuse nr 3-5/86, tuleb tühistada HKMS § 5 lg 1 p 1 alusel. 14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel tuleb esmalt välja selgitada kantud menetluskulude koosseis ja ulatus, siis tuleb otsustada, millised kantud menetluskuludest on vajalikud ja põhjendatud, eristades seejuures lõivukulusid (Riigikohtu 14.12.2012 otsus nr 3-3-1-33-12, p 25; 05.05.2011 otsus nr 3-3-1-17-11, p 13). HKMS § 109 lg-st 6 tulenevalt saab kohus välja mõista üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. 14.1 Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel ja esialgse õiguskaitse eest riigilõivu kokku 30 eurot (maksekorraldused, tlk 26, 56). See summa tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. 14.2 RÕS § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks sama seaduse § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal, kui advokatuuri juhatus ei ole kehtestanud teisiti. Kaebajale tutvustatud riigi õigusabi osutamisega seotud tasude ja kulude nimekirjast ja taotlusest endast nähtuvalt osutas Advokaadibüroo Lillo & Partnerid vandeadvokaadi abi Henn Koduvere riigi õigusabi halduskohtumenetluses järgmiselt: 1) 2015. aasta märtsis osutati õigusabi ja tehti riigi õigusabi osutamisel kulutusi järgmiselt: − 02.03.2015, kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine, asja vastu võitmine ja dokumentidega tutvumine: 30 minutit; 36 eurot; − 03.03.2015, kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine, olukorra analüüs: 30 minutit; 36 eurot; − 04.03.2015, kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine, kliendiga kohtumine Pärnus: 90 minutit; 108 eurot; − 04.03.2015, tasu sõidule kulutatud aja eest, sõit Pärnusse (2 tundi) ja tagasi (2 tundi) kohtumine kliendiga: 262 km; 40 eurot; − 04.03.2015, sõidukulud, sõit Pärnusse ja tagasi kohtumine kliendiga ja olukorraga tutvumine: 262 km; 78,60 eurot; 2) 2015. aasta aprillis osutati õigusabi ja tehti riigi õigusabi osutamisel kulutusi järgmiselt: − 01.04.2015, kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine, halduskaebuse koostamine (sh Pärnu linna ehitusmäärusega tutvumine ja analüüs): 90 minutit; 108 eurot; − 02.04.2015, kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine, halduskaebuse koostamine (sh Pärnu linna ehitusmäärusega tutvumine ja analüüs): 60 minutit; 72 eurot; − 02.04.2015, kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine, tsiviilasja 2-08-9554 e-toimiku materjalidega tutvumine: 30 minutit; 36 eurot; − 03.04.2015, kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine, halduskaebuse koostamine: 150 minutit; 180 eurot; − 04.04.2015, kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine, halduskaebuse koostamine: 210 minutit; 252 eurot; − 06.04.2015, kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine, halduskaebuse koostamine ja kohtule esitamine: 60 minutit; 72 eurot; 11 − 14.04.2015, kohtulikus menetluses osalemine, Tallinna Halduskohtu 13.04.2015 määrusega tutvumine ja kliendile edastamine: 30 minutit; 36 eurot; − 30.04.2015, kohtulikus menetluses osalemine, Pärnu Maakohtu arhiivis tsiviilasja 2-08-9551 toimikuga tutvumine: 30 minutit; 36 eurot; 3) 2015. aasta mais osutati õigusabi ja tehti riigi õigusabi osutamisel kulutusi järgmiselt: − 05.05.2015, kohtulikus menetluses osalemine, Pärnu LV 04.05.2015 vastusega tutvumine, analüüs: 60 minutit; 72 eurot; − 08.05.2015, kohtulikus menetluses osalemine, tsiviilasja 2-08-9554 toimikust saadetud dokumentidega (2001 projekteerimistingimused ja projektid) tutvumine; 30 minutit; 36 eurot; − 11.05.2015, kohtulikus menetluses osalemine, J.S.i 04.05.2015 vastusega tutvumine, Halduskohtu 11.05.2015 kohtunõudega tutvumine ning kliendi informeerimine; esialgse õiguskaitse taotluse koostamine: 60 minutit; 72 eurot; − 12.05.2015, kohtulikus menetluses osalemine, J.S.i 04.05.2015 vastusega tutvumine, Halduskohtu 11.05.2015 kohtunõudega tutvumine ning kliendi informeerimine; esialgse õiguskaitse taotluse koostamine: 30 minutit; 36 eurot; − 13.05.2015, kohtulikus menetluses osalemine, J.S.i 04.05.2015 vastusega tutvumine, Halduskohtu 11.05.2015 kohtunõudega tutvumine ning kliendi informeerimine; esialgse õiguskaitse taotluse koostamine: 30 minutit; 36 eurot; 4) 2015. aasta juunis osutati õigusabi ja tehti riigi õigusabi osutamisel kulutusi järgmiselt: − 08.06.2015, kohtulikus menetluses osalemine, Pärnu LV 05.06.20151 seisukohaga tutvumine ja kohtule istungi osas seisukoha saatmine: 30 minutit; 36 eurot; − 26.06.2015, kohtulikus menetluses osalemine, Pärnu linna üldplaneeringuga tutvumine: 30 minutit; 36 eurot; − 29.06.2015, kohtulikus menetluses osalemine, kohtuistungiks ettevalmistumine: 60 minutit; 72 eurot; − 29.06.2015, kohtulikus menetluses osalemine, kohtuistungil osalemine: 90 minutit; 108 eurot; − 29.06.2015, kohtulikus menetluses osalemine, nõupidamine kliendiga võimaliku kompromissi tingimuste osas: 30 minutit; 36 eurot; − 29.06.2015, tasu sõidule kulutatud aja eest, sõit kohtuistungile Pärnusse (2 tundi) ja tagasi (2 tundi) kohtumine kliendiga: 262 km; 40 eurot; − 29.06.2015, sõidukulud, kohtuistungil osalemine: 262 km; 78,60 eurot; 5) 2015. aasta juulis osutati õigusabi ja tehti riigi õigusabi osutamisel kulutusi järgmiselt: − 02.07.2015, kohtulikus menetluses osalemine, 29.06.2015 istungi protokolliga tutvumine ja kliendile saatmine: 30 minutit; 36 eurot; 6) 2015. aasta augustis osutati õigusabi ja tehti riigi õigusabi osutamisel kulutusi järgmiselt: − 22.08.2015, kohtulikus menetluses osalemine, kompromisspakkumuse koostamine: 60 minutit; 72 eurot; − 25.08.2015, kohtulikus menetluses osalemine, kompromisspakkumuse koostamine: 30 minutit; 36 eurot; 7) 2015. aasta septembris osutati õigusabi ja tehti riigi õigusabi osutamisel kulutusi järgmiselt: − 29.09.2015, kohtulikus menetluses osalemine, kohtule 16.10.2015 täiendavate seisukohtade koostamine ja esitamine: 90 minutit; 108 eurot; − 30.09.2015, kohtulikus menetluses osalemine, Pärnu Linnavalitsuses Pärnu Linnavalitsuse 28.06.2001 väljastatud ehituloa nr 249 ning kogu selle aluseks oleva ja juurde kuuluva dokumentatsiooniga tutvumine: 90 minutit; 108 eurot; 1 Taotluses 08.06.2015 12 − 30.09.2015, tasu sõidule kulutatud aja eest, sõit Pärnusse (2 tundi) ja tagasi (2 tundi) Pärnu Linnavalitsuses dokumentidega tutvumine, arvestatud on üksnes 1 sõit, kuna toimus ka teise kliendiga kohtumine): 131 km; 20 eurot; − 30.09.2015, sõidukulud, sõit Pärnusse ja tagasi, Pärnu Linnavalitsuses dokumentidega tutvumine, arvestatud on üksnes 1 sõit, kuna toimus ka teise kliendiga kohtumine): 131 km; 39,30 eurot; 8) 2015. aasta oktoobris osutati õigusabi ja tehti riigi õigusabi osutamisel kulutusi järgmiselt: − 14.10.2015, kohtulikus menetluses osalemine, kohtule 16.10.2015 täiendavate seisukohtade koostamine ja esitamine: 30 minutit; 36 eurot; − 14.10.2015, kohtulikus menetluses osalemine, kohtule 16.10.2015 täiendavate seisukohtade koostamine ja esitamine: 60 minutit; 72 eurot; − 14.10.2015, kohtulikus menetluses osalemine, kohtule 16.10.2015 täiendavate seisukohtade koostamine ja esitamine: 120 minutit; 144 eurot; − 16.10.2015, kohtulikus menetluses osalemine, kohtule 16.10.2015 täiendavate seisukohtade koostamine ja esitamine: 90 minutit; 108 eurot; 9) 2016. aasta märtsis osutati õigusabi ja tehti riigi õigusabi osutamisel kulutusi järgmiselt: − 02.03.2016, kohtulikus menetluses osalemine, kohtu poolt e-toimikus nähtavaks tehtud dokumentidega tutvumine: 30 minutit; 36 eurot; − 21.03.2016, kohtulikus menetluses osalemine, vastuväidete esitamine: 30 minutit; 36 eurot; − 21.03.2016, kohtulikus menetluses osalemine, tasutaotluse koostamine: 60 minutit; 72 eurot. 14.2.1 Kooskõlas RÕS § 22 lg-tega 6 ja 7 võtab kohus taotluse lahendamisel aluseks Eesti Advokatuuri juhatuse kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi kord) redaktsioonis, mis kehtis toimingu tegemise ajal. Korra lisa 1 punkti 2 kohaselt on toimingute tasu arvestamise minimaalmääraks on 10 (kümme) minutit (v.a kohtuistungil osalemine) ning punkti 4 kohaselt lisandub tasule käibemaks, kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust käibemaksukohustuslasest advokaadibüroo kaudu. Kuigi Riigikohtu 26.04.2016 otsuse nr 3-2-1-40-15 resolutsiooni punktidega 1 ja 2 tunnistati RÕS § 21 lg 3 ls 1-3 ja Kord põhiseadusega vastuolus olevaks, siis lükati resolutsiooni punktide 1-2 jõustumine edasi kuue kuu võrra. Otsuse jõustumist ei lükatud edasi aga Korra lisa 1 punktide 1619 osas (resolutsiooni punkt 4.3). Seega on Riigikohtu eelviidatud otsuse jõustumisest välistatud Korra lisa 1 „Esindaja tasumäärad halduskohtumenetluses ja haldusmenetluses“ punktide 16-19 kohaldamise, s.t kulude hüvitamise ulatus (punkt 16) ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamine (punktid 17-19). RÕS § 21 lg 2 ning § 22 lg-st 7 nähtuvalt peavad riigi õigusabi kulud olema vajalikud ja põhjendatud. Ka Korra lisa 1 punkt 12 märgib, et kohus hindab õigusabi osutamiseks kulunud aja põhjendatust. 14.2.2 Kohtu hinnangul on ajavahemikul 02.03.20015–04.03.2015 tehtud kulud põhjendatud ning nende vähendamiseks kohus alust ei näe. Lisaks õigusabi kuludele on 2015. aasta märtsi osas esitatud kuludena ka tasu Tallinn-Pärnu-Tallinn sõidule kulutatud aja eest ning sõidukulud. Kohus lähtub sõidukulude määramisel Riigikohtu 26.04.2016 otsuse nr 3-2-1-40-15 punktidest 7275 ning sõidukulud 78,60 eurot on Riigikohtu otsuse ning Valitsuse 14.07.2006 määruse nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ §-ga 5 kooskõlas. Sõiduks kulutatud aja osas võtab kohus aluseks Korra lisa 1 p-i 14, mille kohaselt oleks esindajal õigus küsida 25 eurot ühe sõidusuuna eest 13 (alapunkt 3). Riigi õigusabi tasu taotluses on sõidule kulutatud aja eest märgitud tasuks 20 eurot ühe sõidusuuna eest. Kohus aktsepteerib seda. 14.2.3 Samas ajavahemikul 01.04.2014–06.04.2015 kaebuse koostamiseks kulunud aeg on ilmselgelt üle paisutatud. Taotlusest nähtub, et kaebust koostati kokku 10 tundi. Arvestades kaebuse mahtu ja sisu ning asjaolu, et kaebuse koostamisele eelnevalt oli esindajal võimalik välja selgitada asjas tähtsust omavad asjaolud ja kohtuda kliendiga (menetlustoimingud 2015. aasta märtsis), on kohtu hinnangul kaebuse koostamiseks ja esitamiseks kulunud põhjendatud aeg 4,5 tundi (324 eurot). Samuti peab kohus ebamõistlikuks Tallinna Halduskohtu 13.04.2015 määrusega tutvumisele ja kliendile edastamisele kulunud aega. Eelviidatud kohtumäärus on 2-leheküljeline menetlusse võtmise määrus, mille lugemiseks ja mõistmiseks ei kulu enam kui 5 minutit. Edastamine kliendile võtab aega teise 5 minutit. Seega peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 10 minutit (12 eurot). 02.04.2015 tsiviilasja 2-08-9554 materjalidega tutvumist e-toimikus ning 30.04.2015 Pärnu Maakohtu arhiivis peab kohus tervikuna põhjendatud kuluks. 14.2.4 Kohus leiab, et 05.05.2015 Pärnu Linnavalitsuse vastusega tutvumine 60 ulatuses on ilmselt veidi liialdatud, kuna tegemist ei ole mahuka ja sisutiheda dokumendiga. Kohtu hinnangul on isikul, kes on vaidlusega kursis, piisav aeg vastusega tutvumiseks 30 minutit. Selles osas kohus vähendab õigusabile kulunud aega ning loeb põhjendatud ajaks 30 minutit (36 eurot). 08.05.2015 menetlustoimingut peab kohus 02.04.2015 ja 30.04.2015 menetlustoimingud arvestades põhjendamatuks ning jätab selles osas tasu kindlaks määramata. Ülepaisutatuks peab kohus samuti aega mis kulus J.S.i 04.05.2015 vastusega ja 11.05.2015 kohtunõudega tutvumiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamiseks. Nimelt nähtub taotlusest, et selleks kulus ajavahemikul 11.05.2015–13.05.2015 kokku 120 minutit, millest kohus loeb põhjendatuks 60 minutit (72 eurot). 14.2.5 2015. aasta juunis ja augustis tehtud menetlustoimingud loeb kohus tervikuna põhjendatuks. Samuti loeb kohus põhjendatuks sõidule kulunud aja ja sõidukulude tasu arvestamise. 14.2.6 2015. aasta juulis protokolliga tutvumise ja edastamise kliendile peab kohus põhjendatuks 20 minuti ulatuses (24 eurot). 14.2.7 16.10.2015 esitati kohtule kaebaja täiendavad seisukohad, mille koostamiseks kulus kokku 6,5 tundi. 1,5 tundi septembris (29.06.2015) ja 5 tundi oktoobris. Arvestades 16.10.2015 täiendavate seisukohtade mahtu ning et tegemist on ka juba varem menetluses esitatud seisukohtade kordamisega, peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 1 tundi (72 eurot). 30.09.2015 tehtud menetlustoimingud (sh sõidu- ja ajakulu) peab kohus põhjendatuks ning Korra Lisaga 1 kooskõlas olevaks. 14.2.8 2016. aasta märtsis tehtud menetlustoimingud loeb kohus tervikuna põhjendatuks. 14.2.9 Seega tuleb riigi õigusabi tasu ja kulud kindlaks määrata summas 1736,50 eurot, millest 1440 eurot moodustavad õigusabikulud, 196,5 eurot sõidukulu ja 100 eurot tasu sõidule kulunud aja eest. Kooskõlas Korra lisa 1 p-ga 4 lisandub käibemaks 347,30 eurot. Kokku tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 2083,80 eurot koos käibemaksuga. 14.2.10 Riigi õigusabi tasu maksmise esindajale korraldab RÕS § 24 lg 1 alusel Eesti Advokatuur ning kooskõlas HKMS § 118 lg-ga 2 tuleb kohtu poolt kindlaksmääratud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (menetluskulud) mõista vastustajalt välja riigituludesse. 14 14.3 Kolmas isik palub kaebuse esitajalt välja mõista õigusabikuludena 300 eurot. Kuna kaebus rahuldati jääb taotlus rahuldamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristina Maimann 15