1-15-2088/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuni 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-2088 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Elle Karm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Indrek Suvi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu INDREK SUVI, i.k. 39610026518, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 11.02.2014 ja lõpp 04.07.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 09.06.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Indrek Suvi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Indrek Suvile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Indrek Suvi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Indrek Suvi on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 17.04.2015 otsusega kokkuleppemenetluses KarS § 404 lg 1 järgi ning kohus mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 13.06.2014 otsusega mõistetud ja 1 Viru Maakohtu 20.03.2015 määrusega vähendatud karistuse, s.o. 2 aastat 10 kuud 23 päeva vangistust võrra ning mõistis Indrek Suvile liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 11.02.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Indrek Suvi taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav ei oska öelda, millest oleks kasu tema mõjutamisel õiguskuulekalt käituma, miks ta ei olnud vangistuses õppimisest huvitatud ja ta ei tea, kes seda kõike teada võiks. Isik kinnitab, et plaane edaspidiseks pole, elama hakkab vabanemise korral vanemate pool ja nende kulul, eriala ei oma, aga mingi töökoha tahaks pikemas plaanis siiski leida. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et varasemad karistused, ka tingimisi mõistetud karistus, ei ole Indrek Suvile mõju avaldanud ning kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas arvestades asjaoluga, et isik pani vanglas ehk kontrollitud keskkonnas toime uue kuriteo. Prokurör juhib tähelepanu ka distsiplinaarkaristuste olemasolule ning kinnipeetava kõrgohtlikkusele. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Indrek Suvi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Väärteokorras on isikut karistatud enam kui 37-l korral. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama ema ja kasuisa juurde eramajja, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. 2 Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootavad vabaduses peale ema ka veel õed. Suhted perekonnas on head ja toetavad. Ema on valmis poega vabanemisel toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetav on mõjutatav ja ema kardab, et vabaduses olles jätkab kinnipeetav suhtlemist kriminaalkorras karistatud sõprade ja tuttavatega, kellega koos võivad uuesti toime panna seaduserikkumisi.. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate sõprade ning tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Kinnipeetaval puudub vabanemisel töökoht. Isikul on ka vähene haridus (8 klassi) ja puudub eriala, aga samuti puudub tal töötamise kogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav oli enne vangisust ülalpeetav. Indrek Suvi keeldus edaspidisest koolis käimisest ega ole õppimisest huvitatud. Kinnipeetaval on probleeme alkoholiga, mis on samuti uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Enamus seniseid kuritegusid on toime pannud alkoholijoobes. Kinnipeetavale on vanglas pakutud osalemist sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja EQUIP, kuid Indrek Suvi ei ole soovinud neis osaleda, kuna ei tunnista oma probleeme ja ei pea programmides osalemist vajalikuks. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 74% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 65%, mida saab lugeda keskmisest oluliselt kõrgemaks tõenäosuseks. Ohustatud on ühiskond tervikuna ja võimuesindajad. Oht seisneb vägivalla kasutamises, ametnike solvamises, avaliku korra raskes rikkumises ning väljapressimises. Oht võib realiseeruda siis, kui Indrek Suvi on koos kriminaalse mõtteviisiga sõprade ning tuttavatega. Vangla iseloomustuse kohaselt ei aktsepteeri Indrek Suvi teiste inimeste õigusi ja vabadusi, ta ei ole võimeline oma käitumist kontrollima, tegutseb emotsiooni ajel. Kasutab endast nõrgemate suhtes vägivalda. Kinnipeetaval on kuritegelikud hoiakud ning ta ei ole motiveeritud neist loobuma. Tuleviku eesmärgid on ebamäärased. Varasemalt kriminaalhooldusel olles oli kinnipeetaval raskusi oma käitumise analüüsimisel, isik ei teadvustanud oma kuritegeliku käitumise põhjusi. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue kuriteo toimepanemine, s.t. katseja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Indrek Suvi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. 3 Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4