Obsah (6)
§ 252§ 206§ 204§ 104§ 210§ 249KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuli 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-1186 Haldusasi AE esialgse õiguskaitse taotlus Vaidlustatud
§ 252lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Vangla Maardu üksuse avavangla kinnipeetav AE liikus 16.05.2016 kell 12.32 ehk päevakavas ettenähtud lõunasöögi ajal avavangla esimese korruse koridoris, kuigi Tallinna Vangla direktori 21.02.2014 käskkirjaga nr 32 kinnitatud „Tallinna Vangla Maardu üksuse avavangla kodukorra“ p 9.7 kohaselt peavad kinnipeetavad vangla poolt ettenähtud toidukordade ajal viibima nendele määratud tubades ning toidu jagamise ajal on kinnipeetavatel keelatud liikuda ruumide vahel.
- Tallinna Vangla peatas 17.05.2016 käskkirjaga nr 5-1/900 justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 967 lg 2 p 1 alusel kinnipeetav AE-le Tallinna Vangla 15.03.2016 käskkirjaga nr 5-1/486 alates 23.03.2016 tähtajatult antud loa 3-16-1186 järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat kuni tema suhtes 17.05.2016 algatatud distsiplinaarmenetluse lõpuni.
- AE esitas 06.06.2016 Tallinna Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja Tallinna Vangla 17.05.2016 käskkirja nr 5-1/900 kehtivuse või täitmise peatamiseks selle peale 05.07.2016 esitatud vaide alusel läbiviidava vaidemenetluse ajaks, keelates ühtlasi tema ümberpaigutamise kinnisesse vanglasse. Tallinna Halduskohus jättis 07.06.2016 määrusega nr 3-16-1151 AE esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, märkides muu hulgas, et kinnipeetava kinnisesse vanglasse ümberpaigutamine ei saa vangistusseaduse (VangS) §-st 21 ja justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ §-st 211 tulenevalt olla distsiplinaarkaristuse määramise automaatseks järelmiks ning kinnipeetaval on õigus ümberpaigutamise otsust vaidlustada, siis oleks ümberpaigutamise keelamine juba enne vastava otsuse tegemist ennatlik.
- Tallinna Vangla määras 09.06.2016 käskkirjaga nr 5-2/655 VangS § 63 lg 1 p 1 alusel kinnipeetav AE-le Tallinna Vangla Maardu üksuse avavangla kodukorra p 9.7 rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks noomituse. Käskkirja kohaselt seisnes rikkumine selles, et AE liikus 16.05.2016 kell 12.32 (s.o toidujagamise ajal) meeste avavangla esimese korruse koridoris (väljus oma toast nr 520 kell 12.32 ja läks tuppa tagasi kell 12.32). Lõunasöök toimub päevakava järgi kell 12.00–12.45 ning selle algusest ja lõpust teavitatakse kinnipeetavaid alates 15.04.2016 signaalkellaga. AE viibib Maardu üksuse avavanglas alates 14.01.2015 ning oli nimetatud märguandest teadlik ja tal ei ole varem esinenud probleeme selle järgimisega. AE selgitas, et väljus 16.05.2016 toast, sest nägi koridoris liikumas kahte kinnipeetavat ning arvas seetõttu, et lõuna on läbi. Koridoris viibides teatas teine kinnipeetav talle läbi avatud ukse, et toidujagamine ei ole veel läbi, mille peale läks AE koheselt tuppa tagasi. Samuti märkis kinnipeetav, et oli värskelt saabunud hambaarsti juurest, kus tal tõmmati hammas välja, millest tulenevalt olid tema „meeled tuhmid“ ja ta järeldas, et lõuna on läbi. Kuna avavanglas toidujagamise ajal tubade uksi ei lukustata, siis on üldise julgeoleku ja korrektse toidujagamise läbiviimise tagamiseks vajalik, et kinnipeetav oleks toidu jagamise ajal temale määratud toas ning ta tohib toast väljuda üksnes vanglateenistuse ametniku loal. Olgugi, et AE viibis toast nr 520 väljas lühiajaliselt ja tema distsipliinirikkumisega ei kaasnenud vangla julgeolekut tõsiselt ohustavaid tagajärgi, rikkus kinnipeetav siiski kodukorras sätestatud kohustust viibida ettemääratud ajal ja kohas. Avavangla kodukorra ja päevakava järgimine näitab kinnipeetava suhtumist õigusaktidesse ning nende rikkumise korral ei saa vanglateenistus usaldada teda ka väljaspool avavanglat liikumisel ega kohaldada talle soodustusi. Karistuse määramisel on nii üldpreventiivne eesmärk anda teistele kinnipeetavatele selge signaal, et vanglateenistus suhtub distsipliinirikkumistesse negatiivselt, kui ka eripreventiivne eesmärk anda AE-le endale signaal, et tegemist on taunitava käitumisega, mida vangla ei tolereeri. Karistuse määramine suurendab tõenäosust, et kinnipeetav mõistab oma käitumise sobimatust ja teeb edaspidi suuremaid pingutusi õigusaktidest tulenevate kohustuste järgimiseks. Süüd raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kergendava asjaoluna arvestatakse, et kinnipeetavat ei ole varem kordagi distsiplinaarkorras karistatud. Asjaoludest tulenevalt on otstarbekas piirduda madalaima karistusmääraga.
- Tallinna Vangla teavitas AE 09.06.2016, et on algatanud menetluse tema edasise karistuse kandmiseks (karistusaja algus 25.07.2012 ja lõpp 24.07.2019) ümberpaigutamiseks Tartu Vanglasse seoses 16.05.2016 toimepandud distsipliinirikkumisega, mille eest teda karistati 09.06.2016 käskkirjaga noomitusega. Määratud distsiplinaarkaristuse tõttu ei vasta AE täitmisplaani § 17 lg 2 p-s 1 sätestatud avavanglasse paigutatavale kinnipeetavale 2
(6)3-16-1186 esitatavatele tingimustele (st ei tohi olla kehtivat distsiplinaarkaristust, mis oleks määratud mh vangla kodukorras selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas viibimise eest).
- AE esitas 10.06.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada Tallinna Vangla 09.06.2016 käskkirja nr 5-2/655 kehtivus kuni haldusasja menetluse lõppemiseni. AE esitas distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks Tallinna Vanglale 09.06.2016 vaide (registreeritud 10.06.2016 nr 5-15/16/2111). Samas on teda teavitatud menetluse alustamisest, mille tulemusel võidakse ta paigutada tagasi kinnisesse vanglasse ning taotleja soovib seda olukorda vältida.
- Tallinna Halduskohus rahuldas 14.06.2016 määrusega AE esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas tema ümberpaigutamise kinnisesse vanglasse, tuginedes Tallinna Vangla 09.06.2016 käskkirja nr 5-2/655 kehtivusele, selliselt, et vangla võib teha täitmisplaani § 211 lg-s 4 nimetatud otsuse, kuid ei või pöörata seda täitmisele. Kuigi AE karistati üksnes noomitusega, on Tallinna Vangla 09.06.2016 käskkirja kehtivusele tuginedes alustatud menetlust taotleja ümberpaigutamiseks kinnisesse vanglasse. Kinnipeetava ümberpaigutamine tuleb VangS § 21 lg 1 järgi otsustada kaalutlusõiguse alusel ning seda ei õigusta ainuüksi kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamise fakt (isegi kui karistus on määratud vangla kodukorras selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas viibimise eest). Kui selline distsiplinaarkaristus tooks paratamatult kaasa kinnipeetava ümberpaigutamise kinnisesse vanglasse, tulnuks sellise järelmiga arvestada ka distsiplinaarkaristuse määramisel. Ümberpaigutamise menetluse alustamise teatisest ei nähtu, et vangla kavatseks kaaluda nt rikkumise raskust ja ohtlikkust vangla julgeolekule või AE ümberpaigutamise otstarbekust vangistuse täideviimise eesmärke silmas pidades, samuti edasiste õigusrikkumiste toimepanemise tõenäosust. Kuigi distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja vaidlustamise eduväljavaated on pigem kasinad, näib AE selgituste ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas tuvastatud asjaolude pinnalt taotleja kinnisesse vanglasse ümberpaigutamine pigem ebaproportsionaalne. Samas pöörataks tehtav otsus kinnipeetava ümberpaigutamise kohta usutavasti kiiresti täitmisele ning saabub raskesti kõrvaldatav tagajärg, mille vältimiseks on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud.
- Tallinna Vangla tunnistas 14.06.2016 käskkirjaga nr 5-1/1112 alates 14.06.2016 kehtetuks AE-le Tallinna Vangla 15.03.2016 käskkirjaga nr 5-1/486 antud tähtajatu loa järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat.
- Tallinna Vangla otsustas 21.06.2016 käskkirjaga nr 5-1/1144 paigutada AE karistuse kandmise jätkamiseks Tartu Vangla kinnisesse osakonda. Käskkirja kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud rikkumine vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega (vt täitmisplaani § 17 lg 2 p 1) ning võib ohustada vangla julgeolekut. Kuigi AE viibis 16.05.2016 lõunasöögi ajal toast nr 520 väljas lühiajaliselt ja distsipliinirikkumisega ei kaasnenud tõsist ohtu vangla julgeolekule, viibis kinnipeetav siiski vangla kodukorras selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas. Kinnipeetava süü ja teo õigusvastasus tõendati distsiplinaarmenetluse käigus ning kergeima distsiplinaarkaristuse kohaldamine ei ole ebaproportsionaalne. Karistuse kandmiseks avavanglasse paigutatud kinnipeetav peab olema igati usaldusväärne, et vanglateenistus saaks lubada tal järelevalvete soodustuste korras liikuda tööle, arsti juurde, kirikusse jne. Kui kinnipeetav ei täida avavanglas viibides kodukorda ja päevakava, ei saa vanglateenistus teda usaldada ka väljaspool avavanglat liikumisel ning talle ei saa kohaldada ka soodustusi. Kuna AE on teadlikult rikkunud õiguskorda, puudub tema suhtes avavanglas vangistuse kandmiseks vajalik usaldus. Ka 3
(6)3-16-1186 kinnisesse vanglasse tagasi paigutamisel saab kinnipeetav osaleda taasühiskonnastavates tegevustes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- Tallinna Vangla palub 29.06.2016 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohus on põhjendamatult keelanud AE ümberpaigutamise kinnisesse vanglasse. Täitmisplaani § 17 lg 2 p-st 1 tulenevalt ei ole karistuse kandmise jätkamine avavanglas võimalik muu hulgas juhul, kui kinnipeetav paneb avavanglas viibimise ajal toime mõne nimetatud sättes loetletud distsipliinirikkumise. AE pani toime distsipliinirikkumise, mis ei võimalda avavanglas karistuse kandmise jätkamist ning vanglal on VangS § 21 lg-st 1 tulenevalt õigus paigutada ta ümber kinnisesse vanglasesse. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega on halduskohus loonud olukorra, kus vangla on kohustatud hoidma avavanglas kinnipeetavat, kes ei ole käitunud õiguskuulekalt ja kelle suhtes puudub vanglal usaldus, et ta edaspidi kehtivat korda järgib. Kuna avavanglas on kontroll ja järelevalve kinnipeetavate igapäevaelu ja tegevuste üle väiksem kui kinnises vanglas ning kinnipeetaval on suuremast liikumisvabadusest tulenevalt ka suuremad võimalused ja ahvatlused kehtestatud korra eiramiseks, siis peab avavanglasse paigutatav kinnipeetav olema piisavalt usaldusväärne. Avavanglas karistuse täideviimise üheks oluliseks aspektiks on väljaspool vanglat järelevalveta liikumise ja töötamise võimaldamine. Samas on AE-le antud luba väljaspool vanglat järelevalveta töötamiseks tunnistatud 14.06.2016 kehtetuks ning esialgse õiguskaitse kohaldamisele vaatamata on tema õigused oluliselt piiratud. Õiguskuulekalt mittekäituva isiku avavanglas hoidmisega kaasneb ka julgeolekurisk, sest avavanglas on järelevalve kinnipeetavate üle väiksem. Distsipliini rikkuva kinnipeetava jätkuv hoidmine avavanglas annab negatiivse signaali ka teistele avavangla kinnipeetavatele ja võib põhjustada õigusrikkumiste toimepanemist. Kuivõrd Tallinna Vangla Maardu üksuse kohtade arv on piiratud ja avanglasse ümberpaigutamise tingimustele vastavaid kinnipeetavaid rohkem kui avavanglas kohti (paigutamise ootel ca 20 kinnipeetavat), piirab AE avavanglas hoidmine ka kolmandate isikute õigusi. Kui Tallinna Vangla 09.06.2016 käskkiri nr 5-2/655 tunnistatakse hiljem vaide- või kohtumenetluse tulemusena kehtetuks, on vanglal võimalik paigutada AE tagasi avavanglasse ja hüvitada talle ümberpaigutamisega kaasnenud võimalik kahju. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Tallinna Vangla määruskaebus tuleb võtta
§ 206lg 1 ja § 252 lg 7 alusel menetlusse.
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
§ 252
lg 7), määruskaebus on tähtaegne (
§ 204
lg 2) ning vastab
§-des 52-54 ja 205 toodud nõuetele. Tallinna Vangla kui valitsusasutus on vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest (
§ 104
lg 10).
§ 210
lg 1 kolmanda lause kohaselt võib esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse lahendada üks ringkonnakohtunik, kui see on vajalik asja kiiremaks lahendamiseks. Kuivõrd praegusel juhul oleks Tallinna Vangla määruskaebuse läbivaatamine kolmeliikmelise kohtukoosseisu poolt võimalik alles pärast puhkusteperioodi möödumist, siis lahendab selle ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks nõuda määruskaebuse lahendamiseks AE-lt täiendavaid selgitusi, vaid arvestab esialgse õiguskaitse taotluses välja toodud seisukohtadega. 4
(6)3-16-1186 12.
§ 249
lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib taotleja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui selle kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive.
§ 249
lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba vaide- või kohtumenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse ära otsustamist ning kui esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine tähendaks sisuliselt põhivaidluse ette ära otsustamist, peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tohiks tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (vt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). 13. Halduskohus on iseenesest õigesti märkinud, et kuna VangS § 21 lg 1 ja täitmisplaani §st 211 kohaselt otsustatakse avavanglas viibiva kinnipeetava ümberpaigutamine kinnisesse vanglasse kaalutlusõiguse alusel, siis ei saa ümberpaigutamist automaatselt tingida ainuüksi kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamise fakt, vaid vangla peab täiendavalt põhjendama, miks ei ole avavanglas karistuse kandmise jätkamine konkreetsel juhul õigustatud. Selliseks põhjuseks võib samas olla ka kinnipeetava suhtes usalduse kaotus, mis seondub tema poolt toimepandud distsipliinirikkumise iseloomu ja selle toimepanemise asjaoludega. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus siiski, et arvestades täitmisplaani § 17 lg 2 p-s 1 sätestatut (st avavanglasse ümber paigutataval kinnipeetaval ei tohi olla kehtivat distsiplinaarkaristust, mis oleks määratud mh vangla kodukorras selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas viibimise eest), ei ole alust eeldada, et isegi Tallinna Vangla 09.06.2016 käskkirja nr 5-2/655 õiguspärasuse korral võiks AE kinnisesse vanglasse ümberpaigutamine olla ilmselt ebaotstarbekas või ebaproportsionaalne, vaid pigem tuleks eeldada vastupidist, sest AE ei vastaks sellises olukorras enam avavanglasse paigutatavale kinnipeetavale esitatavatele tingimustele. Seejuures on halduskohus hinnanud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja vaidlustamise eduväljavaated pigem kasinateks, sest rikkumise faktiliste asjaolude üle pole vaidlust. Ringkonnakohtu arvates on täiendavalt oluline silmas pidada, et praegusel juhul ei ole tegemist mitte kinnipeetava suhtes täiendavate piirangute kohaldamisega, vaid üksnes temale varasemalt kohaldatud soodusrežiimi lõpetamisega. Kinnipeetaval puudub õigusaktidest tulenev subjektiivne õigus kanda karistust avavanglas (vt VangS § 20 lg 1), kuid tal on VangS § 21 lg-st 1 ja täitmisplaani §-st 211 tulenevalt vaieldamatult õigus sellele, et tema ümberpaigutamise otsustamisel järgitaks menetlusnõudeid (sh ärakuulamiskohustust) ja kaalutlusreegleid. Kohtule esitatud materjalide põhjal pole alust järeldada, et AE ümberpaigutamise otsustamisel (st Tallinna Vangla 21.06.2016 käskkirja nr 5-1/1144 andmisel) oleks rikutud täitmisplaani §-s 211 sätestatud menetlusnorme. Samuti pole juba enne asja sisulist läbivaatamist põhjust hinnata, et vangla oleks rakendanud kaalutlusõigust ilmselgelt vääralt, sest kinnipeetava ümberpaigutamiseks võib põhimõtteliselt anda piisava aluse ka tema hooletu suhtumine vanglas kehtestatud reeglite järgimisse. See, kas AE tegutses 16.05.2016 lõunasöögi ajal lühiajaliselt toast väljudes asjaolusid arvestades süüliselt või mitte 5
(6)3-16-1186 (st kas talle saab ette heita vähemalt hooletust või esinesid süüd välistavad asjaolud), kuulub hindamisele distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja üle peetavas vaidluses. 14. Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et AE kinnisesse vanglasse ümberpaigutamisega kaasneksid taotleja õigustele raskesti kõrvaldatavad tagajärjed
§ 249lg 1 tähenduses.
Olenemata sellest, et kinnipeetava ümberpaigutamise korral muutuksid tema suhtes rakendatavad kinnipidamistingimused oluliselt rangemateks, oleks tegemist siiski üksnes n-ö tavapärase vangistusrežiimiga ning kinnipeetav oleks allutatud vaid sellistele õigusaktides ettenähtud piirangutele, mis vanglas kinnipidamisega paratamatult kaasnevad (vt VangS § 41). Seejuures on AE-le väljaspool vanglat järelevalveta töötamiseks antud luba (VangS § 22 lg 1 p 2) tunnistatud Tallinna Vangla 14.06.2016 käskkirjaga nr 5-1/1112 kehtetuks sõltumatult tema Tartu Vanglasse ümberpaigutamise otsusest. Järelikult ei kaasneks vahetult tema ümberpaigutamisega ka väljaspool vanglat töötamise võimaluse kaotamine, sest nimetatud soodustuse kohaldamine lõpetati teise haldusaktiga. Taasühiskonnastatavates tegevustes (nt sotsiaalprogrammides) osalemine on võimalik ka kinnises vanglas viibides. Seega ei kaasneks kinnisesse vanglasse ümberpaigutamisega AE jaoks ülemääraselt kahjulikke tagajärgi, mida tuleks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisega tingimata vältida. Tallinna Vangla on määruskaebuses õigesti märkinud, et kui AE vaie või kaebus rahuldatakse ning Tallinna Vangla 09.06.2016 käskkiri nr 5-2/655 ja 21.06.2016 käskkiri nr 5-1/1144 tunnistatakse kehtetuks või tühistatakse, siis on AE varasemad soodustingimused võimalik taastada tema avavanglasse tagasi paigutamisega. Kuna esialgse õiguskaitse korras AE kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise keelamine võib lisaks kahjustada avalikke huve (nt ohustada vangla julgeolekut) ning vaide või kaebuse eduväljavaateid ei saa pidada ülekaalukateks, siis ei ole esialgse õiguskaitse korras vangla tegevusse sekkumine ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. 15. Eelneva põhjal tuleb Tallinna Vangla määruskaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 14.06.2016 määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab AE esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Virgo Saarmets Kohtunik 6
(6)