lg 2 p 4, 8 järgi lühimenetluses Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte Igor Šuvalov, isikukood 38811302238, xxx kriminaalkorras karistatud: 08.01.2009 Viru Maakohtu otsusega
lg 2 p 4, 7, 9, § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 266 lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 2 aastat 1 kuu 24 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat, karistus pöörati täitmisele Viru Maakohtu 29.11.2010 määrusega; 30.04.2009 Viru Maakohtu otsusega § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 200 lg 2 p 7, 8, 9 § 266 lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 2 aastat tingimisi katseajaga 3 aastat, karistus pöörati täitmisele Viru Maakohtu 29.11.2010 määrusega; 31.08.2011 Viru Maakohtu otsusega
järgi
lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 2 kuud 24 päeva, karistuse algus 30.10.2010; 04.09.2012 Viru Maakohtu otsusega
lg 2 p 7, 8, 9, § 266 lg 2 p 1, 3 järgi
, § 68, § 65 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 7 kuud 23 päeva, karistuse algus 30.10.2010; 27.11.2014 Tartu Maakohtu otsusega
lg 2 p 8, 9, järgi
Lugeda karistus kantuks. Tõkendit ei ole kohaldatud vandeadvokaat Kaido Kooga Juhindudes KrMS §§ 238, 306, 309 lg 1,3, 310 lg 1, 311, 312, 313, 315 kohus O T S U S T A S: 1 IGOR ŠUVALOV süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku, 1 (ühe) kuu, võrra ning mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda süüdimõistetu karistuse kandmiseks vanglasse saabumise kuupäev KrMS § 414 lg 2 alusel. Rahuldada kannatanu esitatud tsiviilhagi ja Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Igor Šuvalovilt tsiviilhagi xxx Asitõendid: - Puust mööbli detail, kummist kinnas ja keraamiliste isolaatorite tükid 6tk, 2 DNA pakendit, klaasikild, 2 jalatsifragmenti, mis asuvad hoiul Ida Prefektuuris aadressil Rahu 38, Jõhvi – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist. - CD-plaat, mis asub toimiku materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt Igor Šuvalovile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 120 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 100 eurot, käibemaks 20 eurot). Igor Šuvalovi menetluskulud: 96 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest; 120 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Välja mõista Igor Šuvalovilt riigituludesse menetluskulud: 645 eurot sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kohtukulude 645 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) jooksul. Menetluskulud tuleb Igor Šuvalovil tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700030145 ning selgitus „Igor Šuvalov 1-162397 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. 2 Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 05.05.2016 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 16.05.2016 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 01.06.2016 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus Igor Šuvalov on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, olles varem kriminaalkorras karistatud varguste toimepanemise eest, viimati Tartu Maakohtu 27.11.2014 otsusega
lg 2 p 8, 9 järgi ja § 65 lg 1 alusel liitkaristusega 2 aastat 7 kuud 23 päeva vangistust 2010. aastal toime pandud kuritegude eest, taas: xxx, ukseklaasi lõhkumise teel xxx, kus varastas vitriini klaasi lõhkumise teel pneumaatilise püstoli IZ654, käsinavigaatori Magellan Explorist GC, binokli Bushnell 10x50, 2 binoklit Yukon Futurus 16X50 WA (mudel 22032), 2 binoklit Yukon Futurus 16X50 (mudel 22034) ja öövaatlusbinokli NV PRO 2,5X42 Yukon. Kokku tekitatud kahju 1393,25 eurot. Seega pani Igor Šuvalov oma tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja see on toime pandud sissetungimisega, so
Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokuröri arvates on Igor Šuvalovi süüdistus
Isik tunnistas oma süüd eeluurimise käigus täielikult ja jäi selle juurde ka kohtuistungil. Süüd tõendavad ka käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendid. Prokuröri arvates ei ole peamine küsimus süü osas, vaid karistuse osas ning prokurör leiab, et isikut tuleb karistada reaalse vangistusega. Karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda tema süü tunnistamist ja kahetsust. Raskendavaid asjaolusid tema teos ei esine. Igor Šuvalov on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Käesoleval ajal on tal 5 kehtivat kriminaalkaristust. Viimased kolm karistust on tema puhul olnud kõik reaalsed vangistused. Uuesti reaalse karistuse mõistmine on põhjendatud, kuna vabanedes viimasest vangistusest, sooritas isik uuesti samalaadse kuriteo. Karistuse määramisel tuleb arvestada ilmselgelt eelnevaid kuritegusid. Prokurör palub Igor Šuvalov süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2, vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust. Kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi 175,13 eurot. Igor Šuvalov hagi üle ei vaidle. Prokurör leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Kaitsja arvates on Igor Šuvalovi süüdistus põhjendatud. Kohtueelse menetluse käigus on kõik asjaolud õigesti tuvastatud. Isiku süü on leidnud kohtus tõendamist. Kaitsja vaidleb vastu prokuröri karistusettepanekule. Karistusregistri väljavõtte alusel võib jääda mulje, et Igor Šuvalov on pannud pidevalt toime uusi kuritegusid ja korduvalt karistatud. Samas on tema eelnevad kuriteod on toimepandud juba 2010 aastal. Kolm viimast kohtuotsust käivad just nende kuritegude kohta. Puudub alus väita, et käesoleval ajal on Igor Šuvalov süstemaatiline rikkuja. Käesoleva kuriteo pani ta toime 2015, eelnevad aga 2010. Kaitsja nõustub, et Igor Šuvalov rikkus seadust, tunnistab seda ja kahetseb toimepandut. Samas leiab kaitsja, et tema karistamine reaalse vangistusega ei ole põhjendatud. Isik omab töökohta ja on 2 aastat järjest töötanud samas ettevõttes ning on selle aja jooksul hüvitanud erinevaid tsiviilnõudeid umbes 5000 euro ulatuses. Kaitsja arvates on kergendavaks asjaoluks viimase kuriteo puhul seegi, et suurem osas kahjust on hüvitatud, kuna enamus esemeid tagastati omanikule. Seetõttu ei ole põhjust süüdistatavale reaalset vangistust määrata ning kaitsja palub Igor Šuvalovit karistada tingimisi vangistusega. 3 Süüdistatav Igor Šuvalov tunnistas ennast täielikult süüdi
Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 237 lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtus.
lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süütekooseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KrMS § 306 alusel lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel mh järgmised küsimused: 1) kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse; 2) kas teo on toime pannud süüdistatav; 3) kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida; 4) kas süüdistatav on süüdi kuriteo toimepanemises. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et ta ei taotle enda ülekuulamist. Samas avaldas süüdistatav, et ta tunnistab ennast täielikult süüdi ja väljendab kahetsust toimepandu pärast. Kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav Igor Šuvalov pani toime talle süüks arvatavad kuriteo. Igor Šuvalov tunnistas kohtuistungil oma süüd täielikult
Vaatamata sellele peab kohus vajalikuks hinnata asjas kogutud tõendid. Igor Šuvalovi 13.05.2015 ülekuulamise protokolli kantud ütlustest nähtub, xxxukseklaasi lõhkumise teel xxx, kus varastas vitriini klaasi lõhkumise teel pneumaatilise püstoli IZ654, käsinavigaatori Magellan Explorist GC, binokli Bushnell 10x50, 2 binoklit Yukon Futurus 16X50 WA (mudel 22032), 2 binoklit Yukon Futurus 16X50 (mudel 22034) ja öövaatlusbinokli NV PRO 2,5X42 Yukon, tekitades kahju 1393,25 euro ulatuses. Igor Šuvalov tunnistas täielikult oma süüd, nõustus kahjusummaga ning tagastas osaliselt varastatud esemed (tl 50-56). xxx müüja Kxxx Rxxi xx tunnistajana ülekuulamise protokolli kantud ütlustest nähtub, et ta sai xxx toimunud vargusest. Jõudes kaubanduskeskuse juurde nägi tunnistaja, et lõhutud on välisukse klaas, teise korruse vaheukse klaas, kaupluse ukse klaas ja vitriini klaas ning xxx Sport on ära viidud pneumaatiline püstol, erinevad binoklid, öise nägemise seade ja optiline sihik (tl 15). Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos lisadega nähtub, et kaubanduskeskuse uksklaasid ning kaupluse xxx vitriinklaasid on lõhutud (tl 6-33). xxx esitatud avaldusest nähtub xx kauplusest varastatud vallasasjade nimekiri ja väärtused (tl 49). Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtuvad varastatud esemed ja nende kirjeldused (tl 57-68). Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et sündmuskohalt leiti ja vaadeldi puudetaili, kummist kinnast ja keraamiliste isolaatorite tükke (tl 70-73), mille olemasolu ja kasutamist varguse toimepanemisel kinnitavad süüdistatava antud ütlused (tl 50-60). Süüdistatav 4 tunnistas, et ta lõhkus väljapääsu klaasukse visates selle pihta mõned keraamilised tükid, seejärel aga laiendas väljapääsuava plaadiga ( tl 52,55). Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga, milles vaadeldi CD salvestist, nähtub sissetung kaubanduskeskusesse Tsentraal (tl 83-88). Süüdistatav tunnistas, et sisenes kaubandusekskusesse 18.04.2015 kella 02.50 paiku klaasuste purustamise teel, kasutades selleks laudplaati ja kive (tl 54-55). Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et isikul on kaenlas laudplaadile sarnanev asi, millega ta asub ust purustama (tl 83-85). Samuti ühtib fototabelil olev kuupäev ja kellaaeg süüdistatava ütlustes nimetatuga (tl 83). Kohus märgib, et süüdistatava ütlused on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokolli ja asitõendi vaatlusprotokolliga. Sellest tulenevalt ei ole kohtul alust kahelda süüdistatava ütluste usaldusväärsuses. xxxesindaja Vxxx Mxxx kirjalikust kinnitusest nähtub varastatud esemete tagastamine kauplusele (tl 69). Igor Šuvalovi kohtueelses menetluses antud ütlustegaxxx Sport müüja Kxxx Rixxi poolt antud ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, asitõendite vaatlusprotokollidega, kaupluse xxx esindaja esitatud varastatud ja tagastatud esemete nimekirja, kahjuõiendi ja esitatud tsiviilhagiga on tõendatud, et xxxukseklaasi lõhkumise teel kauplusesse xx, kus varastas vitriini klaasi lõhkumise teel pneumaatilise püstoli IZ654, käsinavigaatori Magellan Explorist GC, binokli Bushnell 10x50, 2 binoklit Yukon Futurus 16X50 WA (mudel 22032), 2 binoklit Yukon Futurus 16X50 (mudel 22034) ja öövaatlusbinokli NV PRO 2,5X42 Yukon. Seega pani Igor Šuvalov oma tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja see on toime pandud sissetungimisega, so
lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastavasjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt olid tal autos kaasas töökombinesoon ja respiraator. Jalutades mööda linna leidis isik puust plaadi ja pani selle samuti autosse. Siis tekkis süüdistataval plaan tungida sisse kaubandusekeskusesse xxxl ja varastada mõnest kauplusest midagi hinnalist. Eelnevalt oli talle meenunud, et ta on tuttavale võlgu 400 eurot. Isik riietus töökombinesooni, pani pähe respiraatori, võttis kaasa puust plaadi, haaras maast mõned kivid ning keraamilised tükid, suundus kaubandusekskuse poole ning hakkas kive ja keraamilisi tükke välisuste pihta loopima. Kui ukseklaasi tekkis ava, suurendas ta seda kaasas oleva puust plaadiga, et uksest sisse pääseda ja vargus toime panna. Eelpool kirjeldatud tegevus ja faktid annavad kohtule aluse asuda seisukohale, et tegu on toime pandud kavatsetult. Seda enam, et Igor Šuvalov on ütlustes oma tegevust ja mõtteid väga detailselt kirjeldanud. Kohus on veendunud, et leitud puust plaadi võttis süüdistatav kaasa selleks, et lõhkuda kaubanduskeskuse ukseklaasid varguse toimepanemise eesmärgil, samal eesmärgil olid tal kaasa võetud kombinesoon ja respiraator ning maast haaratud kivid ja keraamilised tükid. Kuriteo toimepanemise kavatsust kinnitab ka tasumata võlg tuttavale. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et Igor Šuvalov tahtis toime panna
5 Seega pani Igor Šuvalov pani
Vastavalt
on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud
, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Kohus ei tuvastanud Igor Šuvalovi puhul tema tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid
alusel saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.
alusel on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Kohus leiab, et Igor Šuvalov on talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi arvestades
Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Riigikohtu otsuse nr.3-1-1-58-13 p.7 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sama otsuse p.8 selgitatakse, et lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus peab vajalikuks märkida, et lühimenetluses mõistetakse karistust täpselt samadel põhimõtetel nagu üldmenetluses (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-77-11). Tegemist ei ole nö konsensusliku karistuse mõistmise ega kompromissiga. Lühimenetluses on ainuke eelis süüdistatavale, et mõistetud karistust vähendatakse ühe kolmandiku võrra. Kohus ei ole seotud kaitsja ega prokuröri karistustaotlustega ja lahendab karistuse küsimuse seaduse alusel ning oma siseveendumuse kohaselt (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-99-13). Kohtuistungil väljendas süüdistatav vähemalt sõnalist kahetsust. Kohus arvestab kahetsust karistust kergendava asjaoluna
Kohus arvestab süü suuruse hindamisel sedagi, et süüdistatav tagastas kannatanule enamuse varastatud esemeid, tunnistab tsiviilhagi summas 175,13 eurot ning on nõus tekitatud kahju kannatanule hüvitama. Vabatahtlikku varastatud asjade tagastamist käsitleb kohus kahju hüvitamisena ja arvestab seda kergendava asjaoluna
6 Karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Kohus leiab, et süüdistatava süü suurus
lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on keskmisest väiksem. Tegemist on teise astme üheepisoodilise varavastase kuriteoga, mille tagajärjel varastati kauplusest Ardise Sport pneumaatilise püstol IZ654, käsinavigaator Magellan Explorist GC, binokkel Bushnell 10x50, 2 binoklit Yukon Futurus 16X50 WA (mudel 22032), 2 binoklit Yukon Futurus 16X50 (mudel 22034) ja öövaatlusbinokkel NV PRO 2,5X42 Yukon. Tekitatud kahju summa oli 1393,25. Kohus märgib, et kahju summa ei ole väga oluline. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdistatava isikut. Süüdistatav on karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistatud, kehtivaid kriminaalkaristusi, millega kohus arvestab süüdistatava isiku hindamisel, on viis. Kõik kehtivad kriminaalkaristused on Igor Šuvalovile määratud varavastaste kuritegude toimepanemise eest Isikut on varasemalt karistatud kahel korral vangistusega tingimisi katseaja kohaldamisega, viimasel kolmel korral on süüdimõistetut karistatud reaalse vangistusega. Viimati on Igor Šuvalovit karistatud Tartu Maakohtu 27.11.2014 otsusega
lg 2 p 8, 9 järgi,
Käesolevas kriminaalasjas tunnistab kohus isiku süüdi ühes episoodis, samuti varavastases kuriteos. Kõik see annab kohtule aluse arvata, et varavastaste kuritegude toimepanemine ei ole süüdistatava jaoks juhusliku laadi, vaid piisava tõenäosusega võib ta edaspidigi samalaadseid kuritegusid toime panna. Arvestades ülaltoodud asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavale on põhjendatud karistuseks vangistuse mõistmine. Rahalise karistuse määramine ei ole käesolevas asjas otstarbekas, kuna Igor Šuvalovi varasemad karistused näitavad, et karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergemate karistuste liikidega. Vähetähtis asjaolu ei ole ka see, et isikul on viis kehtivat väärteokaristust, kolm nendest on rahatrahvid, kaks nendest ei ole tasutud. Isik oli karistatud arestiga kahel korral. Varasemalt rahalise laadi karistuste kohaldamine ei toonud muutusi süüdistatava käitumises.
Sanktsiooni keskmine määr oleks seega vangistuse korral 2 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse määramisel arvestab kohus, et süüdistatava süü määr on keskmisest väiksem, esineb kaks kergendavat asjaolu raskendavate asjaolude puudumisel ja nii leiab kohus, et
lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on Igor Šuvalovile karistuseks põhjendatud mõista 3 kolm kuud vangistust, mis iseenesest on sanktsioonist lähtudes peaaegu minimaalne, arvestades sanktsiooni keskmist määra. Vastavalt KrMS § 238 kuulub mõistetud karistus vähendamisele ühe kolmandiku võrra. Seega kuulub Igor Šuvalovil kandmisele 2 kuud vangistust. Riigikohtupraktikat arvestades ei pea kohus põhjendama, miks ta jätab isiku karistusest vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.detsembri 2012 otsus nr 3-1-1-116-12 p 11). Kuna vastav taotlus oli kaitsja poolt esitatud, peab kohus vajalikuks selgitada, miks antud juhul ei ole karistusest vabastamine või karistuse asendamine võimalik. Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada. Isiku karistusest tingimisi vabastamine
või § 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik, vaid üks võimalikest kuriteo eest mõistetud põhikaristuse individualiseerimise viisidest. Kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku 7 süü, siis
§-de 73 ja 74 alusel isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seejuures on Riigikohus leidnud sedagi, et süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 1 alusel mõistetud liitkaristusega, ehk kahe viimase kohtuotsuse puhul oli karistus mõistetud tegude eest mis olid toime pandud enne
MS § 238 lg 2 järgi ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 2 kuud vangistust. 8 Tsiviilhagi VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Järelikult peab kohus tuvastama, kas isikule on kahju tekitatud, kas kahju on õigusvastane, kas kahju on tekitanud süüdistatav. Tõendamiseseme asjaolude hulka kuulub ka põhjusliku seose tuvastamine süüdistatava teo ja tekkinud kahju vahel. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud, et süüdistatav pani kannatanu xxx suhtes toime varguse ja kahju on tekitatud tema toimepandud kuriteo tagajärjel. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus võtab vastava normi materiaalõiguslikuks aluseks süüdistatava vastu esitatud nõude menetlemisel. Kahju hüvitamisel on isiku süü kahju tekitamises eeldatud VÕS § 1050 lg 1 alusel. Käesolevas kriminaalasjas võttis kohus koos süüdistatava kohtu alla andmisega (tl 126) menetlusse xxx esitatud tsiviilhagi summas 175,13 eurot (tl 79-82) Kaupluse xx kahjuõiendist nähtub xxx tekitatud kahju suurus summas 175,13 eurot (tl 76-78). xxx on esitanud tsiviilhagi, millest nähtub, et Igor Šuvalov on tekitanud kahju summas 175,13 eurot, millest vargusega tekitatud kahju on 103,02 eurot ning klaasvitriini ukse maksumus 72,11 eurot (tl 79-82). Süüdistatav võttis omaks xxx esitatud tsiviilhagi. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus märgib, et kohtu põhjendamiskohustusest vabastamist (tsiviilhagi õigeksvõtu korral) toetab ka Riigikohtu seisukoht (lahend nr.3-1-1-81-12; 3-1-1-79-09). Nii rahuldab kohus xxx esitatud tsiviilhagi summas 175,13 eurot täies mahus lähtudes Võlaõigusseaduse § 127, § 132, § 1043, § 1045 lg 1 p 5. Asitõendid Asitõenditena esitati kohtule - puust mööbli detail, kummist kinnas ja keraamiliste isolaatorite tükid 6tk, 2 DNA pakendit, klaasikild, 2 jalatsifragmenti, mis asuvad hoiul Ida Prefektuuris aadressil Rahu 38, Jõhvi ning need tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist. - CD-plaat, mis asub toimiku materjalide juures ning see tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Kriminaalmenetluse kulud Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 on kuludeks ekspertiisitasu, kaitsjatasu, sundraha. 9 KrMS § 180 lg 1 alusel kannab menetluskulusid tegemisel. süüdistatav süüdimõistva kohtuotsuse Kohus on teinud Igor Šuvalovi suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. Järelikult kannab menetluskulusid süüdistatav ise. KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik jätta osa menetluskulusid riigi kanda arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, kui kohtukulude summa käiks isikule ilmselt üle jõu ja võib takistada tema resotsialiseerimist. Teise astme kuriteo puhul on sundraha 645 eurot. Kohus leiab, et Igor Šuvalovilt tuleb välja mõista riigituludesse menetluskulud: 645 eurot sundraha. Menetluskulud – 96 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest; 120 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest tuleb jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Kohus leiab, et kuna isik on süüdi tunnistatud ja karistatud vangistusega, tuleb jätta osa menetluskuludest riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Tuleb märkida, et kuna vangistuses ei pruugi isikule tagatud olla tööhõive, annab see kaalu argumendile, miks isik tuleb osaliselt menetluskulude tasumise kohustusest vabastada. Kuna menetluskuludest osaline vabastamine on võimalik üksnes arvestades isiku majanduslikku seisundit, leiab kohus, et isiku suhtes, kelle majandusliku seisundi kohta ei ole võimalik teha lootusrikast prognoosi, on põhjendatud menetluskuludest osaline vabastamine, kuna kohtukulude täielik summa käiks isikule ilmselt üle jõu. Samuti tuleb lubada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.