1-15-9076/12

(15230103382)Kohtunik Eha Popova Rahvakohtunikud Heli Läns ja Krista Tammsaar Kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi Voldemar Pindi (Pint) süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi Prokurör Anneli Lumiste Süüdistatav Voldemar Pint elukoht XXX, ik 35503200360, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, AS XXX, kojamees, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175 lg 1, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 p 1, 306, § 311, § 312, § 313 ja § 315, Tunnistada süüdi Voldemar Pint KarS § 113 lg 1 vangistust. järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) aastat Tõkend – vahistamine - jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 26.06.2015.a. Asitõendid: 1) Voldemar Pindi särk tagastada kohtuotsuse jõustumisel V. Pindile (pakend nr 3, asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, aadressil Rahumäe 6); 2) XXX mantel tagastada kohtuotsuse jõustumisel XXX (pakend nr 3, asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, aadressil Rahumäe 6); 3) XXX T-särk tagastada kohtuotsuse jõustumisel XXX (pakend nr 3, asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, aadressil Rahumäe 6); 4) sündmuskohalt ja surnukeha juurest võetud DNA-proovid, sündmuskoha jäljed, sündmuskohalt võetud esemed (viinapitsid, võtmekimp, tulemasinad, konid, jalatsid, kööginuga, surnul seljas olnud riided – teksapüksid, aluspüksid, sokid, T-särk) kohtuotsuse jõustumisel hävitada (asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, aadressil Rahumäe 6); 5) XXX 2 mobiiltelefoni Samsung kohtuotsuse jõustumisel hävitada (pakend nr 2, asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, aadressil Rahumäe 6); 6) XXX taskust leitud sularaha summas 3,81 eurot anda kohtuotsuse jõustumisel riigi omandisse; 7) raketipüstoli rakett kohtuotsuse jõustumisel hävitada (asub relvalaos, aadressil Rahumäe 6/1); 8) teabesalvestised (audio ja videosalvestised kõnedega politsei lühinumbrile, salvestis ekspertiisiakti juurde) /2 CD- l – jätta kriminaalasja juurde. Välja mõista V. Pindilt riigituludesse sundraha 975 eurot ja menetluskulud 3186 eurot (riigi õigusabi tasu määratud kaitsjale 1212 eurot, ekspertiiside maksumus 1974 eurot). Menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Osamaksete suurus, tasumise graafik ja makserekvisiidid on märgitud kohtuotsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel isiku poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile. Menetluskulude graafikus osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Menetluskulude tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS Voldemar Pint on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 25.06.2015.a. kella 23:35 paiku, Tallinnas, XXX korteris, tappis XXX´i, lüües teda käes olnud torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga, kõhu piirkonda nii, et selle torke-lõikevahendi tera tungis kõhuõõnde, tekitades eluohtliku tõrke-lõikehaava kannatanu ülakõhul, vigastades maksa, vahelihast ja kõhunääret, ja 2 mille tüsistusena esines äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. XXX suri saadud vigastustesse mõne minuti jooksul, olles kõndinud korterist välja XXX Tallinnas paikneva maja juurde. Voldemar Pint pidi XXX´ile sellise lõike-torkevahendiga sügavale kõhuõõnde ulatuva lõikehaava tekitamise käigus teadma, et sellise teoga paneb ta toime tapmise ja tahtma või vähemalt möönma seda, pannes seega teo toime otsese tahtlusega. Seega, Voldemar Pint, tappes teise inimese, pani toime tapmise, s o KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. POOLTE SEISUKOHAD Prokurör leidis, et V. Pindi süü KarS § 113 lg 1 järgi on kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist ja taotles V. Pindi karistamist vangistusega 8 aastat. Kaitsja palus mõista V. Pindi KarS § 113 lg 1 järgi õigeks, sest ei ole tõendatud, et ta põhjustas kannatanule surma põhjustanud vigastused ning isegi kui möönda, et kannatanu surma põhjustas V. Pint, siis sellisel juhul tegutses ta hädakaitse seisundis. Süüdistatav ennast süüdi ei tunnistanud ja kinnitas, et ei mõelnud kellelegi halba teha ja kahetseb juhtunut. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdistatava ja tunnistajad ning uurinud kohtuistungil avaldatud kirjalikke tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leidis, et uuritud tõenditest tulenevalt on tõendatud Voldemar Pindi süü XXX tapmises, so KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kohtus uuritud tõenditega on tuvastatud, et 25.06.2015 kella 23.29 ajal teatati Häirekeskusele peatraumaga meesterahva leidmisest Tallinnas, XXX maja juures, seda kinnitavad asitõendi – 25.06.2015 kella 23.29 ajal Häirekeskusele tehtud kõnesalvestuse – vaatlusprotokoll (2 kd tl 43-44) ja kiirabi kutsunud tunnistajate XXX ja XXX ütlused. 26.06.2015 teostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt tuvastas kiirabi 25.06.2015 kella 23.34 ajal väljasõidul sündmuskohal Tallinnas, XXX poolistuvas asendis meesterahva, kelle keskkõhus on haav pikkusega umbes 6 cm, sooled on väljas, meesterahvas on surnud (1 kd tl 53,69). Tundmatu surnukeha isikutuvastamise õiendi kohaselt on tegemist XXXga (1 kd tl 68). XXX surma põhjuse osas ei ole vaidlust. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 15EPõS0030/345 kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt põhjustas XXX surma kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool ülakõhul koos maksa, vahelihase ja kõhunäärme vigastusega, mille tüsistusena esines äge verekaotus sisemisest ja välimisest verejooksust (kõhuõõnes verd 2500 ml). Surnukeha ülakõhul tuvastati nabast 5,5 cm kõrgemal ja keha keskjoonest vahetult vasakul põikise kuluga siledate servadega haav pikkusega 6 cm, haav on kõhuõõnde tungiv, haavast paistmas väljaulatuv rasvkude, haava piirkonnas pehmetes kudedes tumepunased verevalumid. Maksa parema sagara keskosas eespinnal tuvastati pindmine haav pikkusega 0,3 cm ja sügavusega 0,2 cm. Kõhunäärme keskosas tuvastati näärmekoe vigastus 1,5 cm. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korrast lähtudes on selline tervisekahjustus eluohtlik, kuna tegemist on kõhuõõnde ulatuva haavaga ja esineb äge verekaotus. Torkelõikehaav on tekitatud lühikest aega enne surma saabumist löögist teravaservalise torke3 lõikevahendiga, milleks võis olla nuga. Peale surma põhjustanud eluohtliku torke-lõikehaava tekitamist võis kannatanu elada mõnda aega, mis on mõõdetav minutites. Sellel ajaperioodil võis tal säilida iseseisva liikumise võime. Surnukehal tuvastati ka lõikehaavad vasaku käe I, II ja V sõrmel ning parema randmeliigese tagapinnal, mis võivad olla tekitatud torke-lõikevahendi terava lõikeserva libisevast survega liikumisest nahapinnal ning võivad olla tekitatud enesekaitse käigus noalöökide tõrjumisel. Toksikoloogiauuringul leiti XXX laiba verest 3,72 mg/g ja uriinist 3,78 mg/g etanooli, narkootilisi aineid surnukeha verest ja uriinist ei leitud (1 kd tl 52-66). Sündmuskoha vaatlusprotokollide kohaselt leiti surnukeha leidmise kohast Tallinnas XXX maja juurest XXX maja poole liikudes kõnniteelt ja äärekividelt verekahtlasi määrdumisi, verekahtlasi määrdumisi leiti ka XXX maja selle sissepääsu ees, kust pääseb vaid V. Pindi korterisse, XXX trepikojas, koridoris ja V. Pindi korteris (1 kd tl 89-97, 102, 118, 126-127,131, 155,156). DNA ekspertiisiga tuvastati korteri välisukse juures uksepakult, vahekoridori põrandalt, köögi ja toavaheliselt ukselt, köögi kraanikausi sisemiselt äärelt, köögilaual olevalt taldrikult, köögi ja toa põrandalt võetud proovides DNA täisprofiilid, mis on kokkulangevad kannatanu XXX DNA profiiliga. V. Pindilt kinnipidamisel võetud riideesemetelt võetud proovides tuvastati DNA täisprofiilid, mis on kokkulangevad kannatanu XXX DNA profiiliga ( 2 kd tl 13-28). Vaidlust ei ole selles, et surma põhjustanud torke-lõikehaav on tekitatud musta käepidemega kööginoaga, mis leiti ja võeti täiendaval sündmuskoha vaatlusel kaasa V. Pindi köögist ning mille teralt leiti kontrollimisel verepositiivne tulemus ( 1 kd tl 139). Noa üldpikkus on 34 cm, tera pikkus 20 cm, laius 4,5 cm. Meditsiinilise kriminalistika uuringu käigus vaadeldi sündmuskohalt leitud nuga, kannatanul seljas olnud T-särki ja vigastusi ning eksperdiarvamuse kohaselt võis kannatanu T-särgil esinev vigastus olla tekitatud uuringuks esitatud noaga (1 kd tl 21-24). Ülalkirjeldatud ja kohtu poolt uuritud tõendite alusel saab tuvastatuks lugeda asjaolu, et XXX suri V. Pindi korteris saadud noavigastuse tagajärjel lühikese ajavahemiku jooksul Tallinnas, XXX maja läheduses tänaval. Süüdistatav Voldemar Pint peeti kinni 26.06.2015 kella 01.35 ajal oma elukohas. 26.06.2015 kella 9.20 ajal teostatud isiku läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati V. Pindi käsivarrel hematoom, rohkem nähtavaid vigastusi ei tuvastatud ( 2 kd tl 53-55,56-65) Isiku läbivaatuse protokollid ning asitõendite vaatlusprotokollid koos fototabelitega V. Pindi, XXX ja XXX isikute ja nende riiete vaatluse kohta tõendavad verekahtlaste määrdumiste leidmist V. Pindilt, XXXlt ja XXXlt võetud riietel (1 kd tl 19-49; 2 kd tl 30-40, 45-52, 56-65). DNA ekspertiisiakt kinnitab, et kõigi nimetatud isikute riietel olevatest verekahtlastest määrdumistest võetud proovides tuvastati kokkulangevus XXX DNA profiiliga (2 kd tl 1328). Kohtuistungil asjatundjana üle kuulatud XXX, kellel on pikaajaline kogemus verejälgede uurimise valdkonnas, ütluste kohaselt oli verega määrdumisi kõige rohkem V. Pindi särgil. Seega on kirjalike tõenditega tuvastatud, et 25.06.2015 õhtupoolikul viibisid V. Pindi elukohas süüdistatav, kannatanu ning XXX ja XXX. Seda kinnitavad ka süüdistatav ja tunnistajad XXX ja XXX, kelle ütluste kohaselt tarvitati korteris ühiselt alkoholi. Ka surnu ekspertiisiaktist nähtub, et kannatanu oli joobes. 4 Tunnistajate XXX ja XXX ütlused kinnitavad usaldusväärselt vaid seda, et XXX tuli koos XXXga V. Pindi juurde 25.06.2015 hilja õhtul. Korteris edasiselt toimunu osas on tunnistajate ütlused vastuolulised ning kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist ei kirjelda. XXX kinnitab, et ta tuli V. Pindi juurde koos kannatanuga umbes kella 11 paiku õhtul, et jätkata kodus alustatud alkoholi tarvitamist. V. Pindi elukohas oli ka XXX, koos istuti lauda ja hakati alkoholi tarvitama. V. Pint valmistas midagi söömiseks. Mingil hetkel oli konflikt V. Pindi ja kannatanu vahel, mille alustas kannatanu, kes haaras V. Pindilt rinnust. V. Pindil olid käes oranži käepidemega käärid. Tunnistaja koos XXXga lahutasid nad, XXX võttis V. Pindi käest käärid ära ja istuti lauda tagasi. Tunnistaja väitel oli ta korteris umbes 15-20 minutit ja lahkus sealt üksinda. Kui ta läks õue ja jõudis V. Pindi korteri akendeni, siis kuulis ta korterist mingit müra, nagu oleks midagi kukkunud. XXX oli siis, kui tunnistaja lahkus, tugevalt purjus ja jäi V. Pindi korterisse. Sellest, et XXX on tapetud, olevat tunnistaja saanud teada politseilt. XXX tapmise asjaolusid tunnistaja ei tea. Konflikti kohta enda ja XXX vahel tunnistaja ütlusi ei andnud. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt elas ta koos V. Pindiga viimase korteris Tallinnas, XXX. 25.06.2015 tuli tunnistaja arvates kella 20-21 paiku sinna XXX koos XXXga. Koos istuti köögis laua taga ja tarvitati alkoholi. Tunnistaja ütluste kohaselt said XXX ja Voldemar Pint omavahel hästi läbi, tunnistaja jaoks lõppes õhtu sellega, et ta läks magama, ülejäänud seltskond jäi kööki, kus nad rääkisid valju häälega. Tunnistaja väidab, et ei näinud, millal külalised ära läksid ja selgitas, et umbes tunni pärast ta tõusis ja läks kööki, kus oli V. Pint ja nägi põrandal laua juures lamavat XXXt. Kui tunnistaja küsis V. Pindilt, miks on põrandal suur loik verd, siis V. Pint midagi ei vastanud ja tunnistaja läks magama, arvates, et kannatanu ja V. Pint kaklesid. Millal XXX ära läks, tunnistaja ei tea, ta ärkas selle peale, et politsei ta äratas. Kus sel ajal oli V. Pint, seda tunnistaja ei tea. Tunnistaja eitas tülisid V. Pindi ja XXX vahel, kuid kinnitas, et mõlemad olid alkoholi tarvitades võrdlemisi agressiivsed. Ka V. Pint võis alkoholi tarvitades ägestuda. Tunnistaja ei osanud kohtule selgitada, miks ta ei kutsunud verist kannatanut nähes kiirabi. Hinnangu andmisel ütluste usaldusväärusele märgib kohus, et Riigikohtu praktika kohaselt on lubatav ütluste lugemine ebausaldusväärseks üksnes osaliselt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.05.

1. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-131-13). Seega juhul, kui kohtu hinnangul on isiku ütlused mingis osas ebausaldusväärsed, võib lugeda need muus osas usaldusväärseks, kui need haakuvad teiste tõenditega, mille usaldusväärsuses on kohus veendunud. Kuna XXX ja XXX ütlused riimuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega vaid osaliselt, siis kohus loeb tunnistajate ütlusi usaldusväärseteks osaliselt, so Tallinnas, XXX korteris viibinud isikute ja ühise alkoholitarbimise osas. Tunnistaja XXX ütlusi korteris edasiselt toimunu kohta ei saa kohtu hinnangul tõendina arvestada, sest need ei ole eluliselt usutavad ning ei riimu teiste tõenditega. Tunnistajad XXX, XXX, XXX ja XXX viibisid 25.06.2015 hilisõhtul väljas Tallinnas, Madara tänaval ning nägid tuigerdavat ja kukkuvat kannatanut liikumas Madara tänaval, seejärel nägid nad V. Pinti. Tunnistaja XXX kuulis 25.06.2015 õhtul Tallinnas, Madara tänaval aias süüdistatava korteri akende juures seistes kaklemisele viitavat müra, mis tema arvates kostus V. Pindi korterist. Seejärel tuli ta koos XXX maja ette, kus nägi läheduses meesterahvast, kes kõndis ebakindlalt. Siis tulid tänavale ka naabrid XXX ja XXX (XXX ja XXX) ning peale naabrite saabumist tuli oma korterist välja V. Pint, kes tuli jooksuga tunnistajate juurde. Tunnistaja XXX kinnitab XXX ütlusi. Peale V. Pindi korteri poolt müra kuulmist tuli tunnistaja koos XXXga maja ette ja nägi seal meest, kes esmalt seisis ühe koha peal ja siis hakkas edasi tuigerdama. Seda nägid 5 ka XXX ja XXX, kes tulid XXX ja XXX juurde ja koos jälgiti, kuidas mees liikus tuigerdades mööda kõnniteed edasi ja kukkus. Sel ajal, kui tunnistajad seda meest jälgisid, tuli V. Pint jooksuga oma uksest XXX juurde ja ütles tunnistajale, et see mees olevat talle kallale tulnud. Kuna V. Pint oli alkoholijoobes, siis tunnistaja temalt midagi lähemalt ei uurinud. Peale seda hakkas V. Pint minema tagasi oma korteri suunas. Tunnistaja XXX ja XXX kinnitasid, et nägid 25.06.2015 hilja õhtul Tallinnas, Madara tänaval naabreid XXXt ja XXX ja kaugemal tuigerdavat meest, kes vahepeal kukkus põlvili, vahepeal tõusis püsti ning siis tuli sinna V. Pint. XXX küsis V. Pindilt, kas see purjus mees on sinu tuttav. V. Pint vastas, et jah, see mees tahtis mulle nuga anda. V. Pint selle meesterahva juurde ei läinud, vaid läks tagasi oma korteri suunas. Kohtul ei ole põhjust kahelda tunnistajate XXX, XXX, XXX ja XXX ütluste usaldusväärsuses. Kohtuistungil andis V. Pint ütlusi, milliste kohaselt tulid 25.06.2015 tema elukohta XXX koos XXXga. Saabudes olid mõlemad purjus. XXXl oli parem silm rullis ja otsaesine lõhki. XXX rabas XXXl kõrist kinni, kuid lasi kohe lahti. Ka lõi XXX V. Pinti paar korda kõhtu. Siis hakkas V. Pint kraanikausi juures noaga suupisteid tükeldama. Teised istusid ja jagelesid, XXX solvas XXXt ja viimane lõi teda käega näkku. Peale lööki tuli XXX kraanikausi juurde ja hakkas oma nägu loputama, sest tal tuli XXX löögi tagajärjel ninast verd. XXX käis korra korterist ära 10-20 minutit, siis tuli tagasi ja istus tooli peale. V. Pint väljus korraks toast, tagasi tulles nägi, et XXXl oli sigaret suus ning V. Pint, kelle sõnul oli ta kannatanut ka eelnevalt keelanud ruumis suitsetamast, võttis XXXlt sigareti suust ja viskas pliidi alla. XXX oli sel hetkel kraanikausi ja pliidi vahel, V. Pint oli laua pool. Isikute paiknemist näitas süüdistatav kohtuistungil ka skeemil. XXX vihastas ja rabas vasaku käega V. Pindil parema käe küünarnukist ülevalt poolt kinni ja surus tugevalt V. Pindi kätt ning haaras midagi lõikelaua pealt. Seejärel aga kinnitas süüdistatav, et kannatanu võttis lõikelaualt kätte noa, mille tera oli suunatud kannatanu poole ja noa pea V. Pindi poole. V. Pint väidab, et nägi, kuidas kannatanu haaras noa lõikelaua pealt ja suunas käe V. Pindi poole. Kohus avaldas prokuröri taotlusel seoses vastuoludega ütlustes KrMS 289 alusel V. Pindi poolt kohtueelses menetluses ütluste seostamisel antud ütlused, milliste kohaselt eeluurimisel andis V. Pint ütlusi, et XXX võttis noa aknalaualt. Kohtuistungil selgitas V. Pint, et ta väljendas ennast eeluurimisel valesti. V. Pint selgitas, et rebis ennast lahti ja surus jõuliselt kannatanu paremat kätt, milles oli nuga ning nuga võis sattuda kannatanu kõhtu. V. Pint demonstreeris kohtuistungil toimunut ja peale seda möönis, et kannatanu surma võis põhjustada tema tegevus. Peale seda jooksis süüdistatav korterist välja, kannatanu jäi temast korterisse ja ta ei julgenud sinna tagasi minna. Ka kinnitas V. Pint, et nägi väljas naabreid XXX (XXX) ja XXX (XXX) ja ütles XXXle, et talle tuldi noaga kallale. V. Pindi ütluste kohaselt ta kannatanut väljas ei näinud. Edasiselt väitis V. Pint, et ta läks tuppa tagasi, sest teadis, et kannatanu on ära läinud. Vastuseks küsimusele, miks ta arvas, et kannatanu on ära läinud, vastas V. Pint, et ta arvas, et kannatanu tuli talle järgi. Kui V. Pint läks tuppa tagasi, siis oli seal ainult XXX, kuid süüdistatav ei osanud öelda, kas XXX magas või oli üleval. Süüdistatav kinnitab, et läks magama ja ärkas, kui politsei tuli. V. Pindi ütlusi iseloomustab see, et osalt on need teiste tõenditega kooskõlas, osalt aga mitte. Eelpoolviidatud Riigikohtu seisukoha kohaselt võib kohus lugeda süüdistatava ütlused usaldusväärseks, kui need haakuvad teiste tõenditega, mille usaldusväärsuses on kohus veendunud. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused on usaldusväärsed Tallinnas, XXX korteris viibinud isikute ja ühise alkoholitarbimise osas, samuti selles osas, et XXX lõi XXXt, mille tagajärjel tal tuli ninast verd, mida XXX kraanikausi juures loputas. Sellised V. Pindi ütlused 6 on kooskõlas XXXlt võetud riietel tuvastatud verekahtlastest määrdumistest võetud proovides DNA ekspertiisi käigus tuvastatud kokkulangevusega XXX DNA profiiliga. Süüdistatava ütluste osas kannatanule surma põhjustanud noavigastuse tekitamise asjaolude kohta leiab kohus, et enda distantseerimiseks kannatanu surma põhjustamisest on V. Pint kujundanud toimunust oma versiooni, mis ei ole aga eluliselt usutav. V. Pindi ütlused selle kohta, et nuga oli kannatanu käes, on vastuolulised, ei riimu uuritud tõenditega ning kohus ei pea neid usaldusväärseks. Kohtuistungil kinnitas V. Pint esmalt sündmusi kirjeldades, et ta ei saanud üldse aru, et kannatanu võttis noa, kannatanu olevat midagi haaranud lõikelaua pealt, kuid ta ei näinud, et kannatanul oli käes nuga. Edasiselt selgitas V. Pint aga, et nägi, kuidas kannatanu võttis kätte noa. Ka ei ole V. Pindi ütlused järjepidevad selles osas, kust kannatanu noa võttis. Kohtuistungil väitis V. Pint, et kannatanu võttis noa kraanikausil olevalt lõikelaualt. Prokuröri taotlusel avaldati V. Pindi ütluste olustikuga seostamisel antud ütlused, mille kohaselt võttis XXX noa aknalaualt. Kohtuistungil selgitas V. Pint vastuolu sellega, et ta olevat ennast kohtueelsel uurimisel valesti väljendanud. Kohus ei pea sellist selgitust eluliselt usutavaks. Ütluste olustikuga seostamine teostati V. Pindi enda elukohas, so kohas, mida ta põhjalikult tunneb. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabeli kohaselt on aknalaud ja köögis olev kraanikauss ruumi täiesti erinevates otstes (1 kd tl 120-121) ning ei ole mingit usutavat põhjust, miks oleks V. Pint, kes ise nõustus oma ütluste seostamisega sündmuskoha olustikuga, eksinud niivõrd olulises asjaolus kui kannatanu surma põhjustanud noa asukohat. Samuti ei ole kohtu hinnangul V. Pindi ütlused usaldusväärsed nende vastuolu tõttu surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktiga. V. Pindi versioon, mille kohaselt ta võis suruda kannatanu käe selles oleva noaga kannatanule kõhtu on vastuolus surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 15E-PõS0030/345 kajastuva eksperdiarvamusega, mille kohaselt põhjustas kannatanu surma noalöögiga tekitatud kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav. Samuti tuvastati kannatanul surnu kohtuarstliku ekspertiisi käigus enesekaitseks noalöökide tõrjumisele viitavad lõikehaavad surnu mõlemal käel, so vasakul labakäel ja paremal randmel. V. Pindil enesekaitsele viitavaid vigastusi tuvastatud ei ole. DNA ekspertiisi akti kohaselt saadi vigastuse tekitanud noa teralt ja noa käepidemelt DNA analüüsil täisprofiil, milles ei saa välistada Voldemar Pindilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Eeltoodu kinnitab, et V. Pint ründas noaga kannatanut, kes püüdis end löökide eest kaitsta ning kaitsetegvuse käigus tekitati vigastused tema mõlemal käel. Hinnangu andmiseks süüdistatava teole on oluline ka, kuidas käitus süüdistatav peale kannatanu vigastamist. V. Pindi ütlused on ka selles osas vastuolus tunnistajate ütlustega.. V. Pint selgitas, et ta jooksis korterist välja ning kannatanu jäi temast korterisse. V. Pindi ütluste kohaselt ta kannatanut väljas ei näinud. Sellised V. Pindi ütlused ei riimu tunnistajate XXX, XXX, XXX ja XXX ütlustega ja kirjalike tõenditega. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt võis kannatanu peale surma põhjustanud eluohtliku torke-lõikehaava tekitamist elada mõnda aega, mis on mõõdetav minutites ning sellel ajaperioodil võis tal säilida iseseisva liikumise võime. Tunnistajad kinnitavadki, et nägid Tallinnas, Madara tänaval esmalt tuigerdavat valge särgiga meest (kannatanu) ja seejärel tuli välja V. Pint. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt küsis ta V. Pindi käest, kas väljas tuigerdav mees on tema tuttav ja V. Pint vastas jaatavalt. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt selgitas V. Pint talle, et väljas tuigerdav mees olevat talle kallale tulnud. Kohus leiab, et kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad, et V. Pint ründas kannatanut noaga ning põhjustas noalöögiga kannatanu surma. 7 Kaitsja leidis, et ei ole tõendatud, et V. Pint põhjustas kannatanule surma põhjustanud vigastused ning isegi kui möönda, et kannatanu surma põhjustas V. Pint, siis sellisel juhul tegutses ta hädaseisundis ja seega ei ole tema tegu õigusvastane. Kohus ei nõustu kaitsjaga ning leiab esmalt, et kohtuliku uurimise käigus on leidnud tõendamist, et just V. Pint, mitte aga keegi teine isik, tappis kannatanu oma elukohas noalöögiga kõhtu. Seda, et XXXle võis noavigastused tekitada kas XXX või XXX, ei ole kohtus väitnud ka V. Pint. Ei ole tuvastatud, et korteris oleks viibinud teisi isikuid peale kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate XXX ning XXX. Käesoleval juhul puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et XXX või XXX oleks löönud kannatanut noaga. V. Pindi süüd kannatanu tapmises kinnitavad ka kinnipidamisel V. Pindi läbivaatuse käigus võetud riideesemetelt – pikkade varrukatega särgil ja spordijalatsitel olevatest verekahtlastest määrdumistest võetud proovides tuvastatud kokkulangevus kannatanu XXX DNA profiiliga. Kuigi ka tunnistajate XXX ja XXX riietelt leiti XXX verd, siis selgitavad V. Pindi ütlused, milliste kohaselt lõi XXX kannatanut ühise alkoholitarbimise käigus käega vastu nina ja kannatanul tuli löögi tagajärjel ninast verd, seda, kuidas võis sattuda XXX riietele XXX veri. XXX särgilt leiti aga vaid üksikuid verepritsmeid. Eeltoodu alusel kohus leiab, et tegu ei saanud toime panna keegi teine samas ruumis viibinud isik, vaid kannatanu tappis V. Pint. V. Pindi versioon, et tema vaid tõukas kannatanu kätt ja surus kannatanu käe koos noaga kannatanule kõhtu, on selgelt ümber lükatud surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktiga, mille kohaselt põhjustas kannatanu surma kõhuõõnde tungiv noalöök, millega vigastati ka kannatanu maksa, vahelihast ja kõhunääret, samuti kannatanul tuvastatud enesekaitse käigus saadud vigastuste olemasoluga. Seonduvalt kaitsja väitega, et kui möönda, et kannatanu surma põhjustas V. Pint, siis sellisel juhul tegutses ta hädaseisundis ja seega ei ole tema tegu õigusvastane, leiab kohus, et tegemist on kaitsja versiooniga, mida uuritud tõendid ei kinnita. Tunnistajate ütlused kannatanule surma põhjustanud noavigastuse tekitamise asjaolude kohta puuduvad. V. Pindi ütlused noavigastuse tekitamise osas olid vastuolulised. Esmalt kinnitas V. Pint, et on täiesti kindel, et ta kannatanut millegagi ei löönud. Edasise ristküsitluse käigus möönis süüdistatav, et võis tekitada noaga kannatanule surma põhjustanud tervisekahjustuse, kuid see toimus tahtmatult ning ta ei saanud aru, et ta noaga kannatanut kõhtu lööb. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et konflikt kannatanu ja süüdistatava vahel toimus alkoholi tarvitamise alguses. Peale konflikti raugemist jätkasid mõlemad ühist alkoholi tarbimist. Kohus leiab, et kuna kogutud tõenditega ei ole leidnud kinnitust süüdistatava versioon sellest, et teda ründas noaga kannatanu, vaid tõendamist on leidnud vastupidine (vt kohtuotsuse eelmist lõiku), siis ei tegutsenud V. Pint hädaseisundis. Kohus leiab, et KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu realiseerimine V. Pindi poolt ja põhjuslik seos V. Pindi tegevuse ja kannatanu surma saabumise vahel on tõendatud V. Pindi enda ütlustega, kohtuarstliku ekspertiisi ja DNA ekspertiisi aktide, sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollidega. Juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.04.2007 otsus asjas nr 8 3-1-1-128-06, p 7). Käesolevas kriminaalasjas teostatud surnu ekspertiisiaktist nähtuvalt tuvastati XXXl kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool ülakõhul, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Kohus leiab, et kuritegu on toime pandud kaudse tahtlusega, sest süüdistatav, lüües teist inimest noaga, mille tera pikkus on 20 cm, ülakõhu piirkonda, kus üldteadaolevalt asuvad elutähtsad organid, sealhulgas maks ning löögi tagajärjel vigastatigi nii kannatanu maksa kui ka vahelihast ja kõhunääret, pidi võimalikuks pidama ka surma saabumist ja möönma seda. Pärast kannatanu noaga kõhtu löömist ei olnud süüdistataval kuidagi võimalik kontrollida sündmuste edasist kulgu, millest tulenevalt ongi põhjendatud järeldada, et süüdistatav möönis noaga löömise mistahes tagajärge, sealhulgas ka kannatanu surma saabumist. Seega tuleb asuda seisukohale, et V. Pint põhjustas kannatanu surma kaudse tahtlusega. Lisaks tuleb märkida, et mingit abi süüdistatav kannatanule osutama ei asunud. Vastupidi, süüdistatav lahkus korterist. Ka kannatanu väljus korterist tänavale, kus ta lühikese aja jooksul peale vigastuste tekitamist süüdistatava noalöögist saadud vigastuste ning ägeda verekaotuse tagajärjel suri. Nimetatud asjaolud kinnitavad kohtu veendumust sellest, et puuduvad igasugused mõistlikud põhjused, miks süüdistatav erinevalt n.ö keskmisest inimesest ei saaks aru, et lüües noaga teist inimest jõuliselt kõhuõõnde, võib kannatanu löömise tagajärjel saadud vigastuse tõttu surra. Kohus leiab, et V. Pint pidi teadma ja ka teadis, et sellises olukorras ja vigastustega võib isik surra. Ka leiab kohus, et asjaolu, et V. Pindi elukohast leiti ja võeti ära gaasipüstol ME8 Detective II Cal. 8mm MiW Germany ning 6 gaasipüstoli padrunit (1 kd tl 71,104-107) näitab, et tegemist on isikuga, kes ei kõhkle olmetülisid lahendamast vägivallaga. Seega on V. Pindi poolt toimepandud tegu kvalifitseeritav tapmisena KarS § 113 lg 1 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 113 näeb sanktsioonina ette kuue- kuni viieteistkümne aastase vangistuse. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-177-11, p 11). Voldemar Pint on toime pannud esimese astme raske isikuvastase kuriteo - tapmise. Sellise teo puhul on isiku süü suur. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuigi süüdistatav kinnitas, et ei mõelnud kellelegi halba tekitada ja kahetseb juhtunut, leiab kohus, et arvestades asjaolu, et V. Pint ennast kannatanu tapmises süüdi ei tunnistanud, siis ei saa süüdistatava selliseid ütlusi käsitleda puhtsüdamliku kahetsusena. Voldemar Pint on varem karistamata isik, mis annab aluse mõista süüdistatavale karistus alammäära lähedal. Ka arvestab kohus karistuse mõistmisel asjaolu, et kannatanu enda suures koguses alkoholi tarvitamine aitas kaasa olukorra tekkimisele, mis soodustas vägivalla tarvitamisega seotud konflikti tekkimist. Arvestades kuriteo tehiolusid, V. Pindi süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et karistuse mõistmisel on V. Pindi puhul karistuse eesmärkide saavutamine võimalik sanktsiooni alammäära lähedase vangistusega. 9 V. Pint on viibinud vahi all alates 26.06.2015.a. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda karistuse kandmise alguseks eelnimetatud kuupäev. Asitõendid Asitõenditest tuleb kohtuotsuse jõustumisel V. Pindi särk tagastada kohtuotsuse jõustumisel V. Pindile; XXX mantel tagastada XXX, XXX T-särk tagastada XXX. Sündmuskohalt ja surnukeha juurest võetud DNA-proovid, sündmuskoha jäljed, sündmuskohalt võetud esemed (viinapitsid, võtmekimp, tulemasinad, konid, jalatsid, kööginuga, surnul seljas olnud riided – teksapüksid, aluspüksid, sokid, T-särk) tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada. XXX 2 mobiiltelefoni Samsung tuleb kohtuotsuse jõustumisel ja XXX taskust leitud sularaha summas 3,81 eurot anda kohtuotsuse jõustumisel riigi omandisse. Samuti tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada raketipüstoli rakett. Kriminaalasja juures olevad teabesalvestised (audio ja videosalvestised kõnedega politsei lühinumbrile, salvestis ekspertiisiakti juurde) 2 CDplaadil, tuleb jätta kriminaalasja juurde. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisitasud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on riigi õigusabi tasu määratud kaitsjale 1212 eurot ja ekspertiiside maksumus 1974 eurot, so kokku 3186 eurot. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 15E-PõS0030/345 maksumus on 378 eurot. Õiendis DNA ekspertiisi maksumuse kohta on analüüsiobjektide arvuna nimetatud 78, mis on ekspertiisi käigus läbi viidud reaktsioonide arv ning ekspertiisikuluna 4446 eurot. 08.09.
2. a ehk DNA-ekspertiisi nr 15E-GE0933 teostamise ajal kehtinud kohtuekspertiisiseaduse § 273 sätestas, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga Riigikohtu lahendis asjas 3-1-1-120-12 väljendatud seisukoha kohaselt saab seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Käesolevas kriminaalasjas on ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandvaks jäljeks ekspertiisiks esitatud materjalidelt võetud proovid. Seega on kohtu hinnangul käesoleval juhul DNA-ekspertiisi analüüsiobjektiks proovid, mida ekspertiisiakti kohaselt oli
3. Reaktsioonid on kohtu hinnangul käsitletavad analüüsimetoodikana, mitte aga analüüsiobjektidena. Seega on DNA ekspertiisi kuluks, mis V. Pindilt tuleb välja mõista, ekspertiisi objektide arvu ja ekspertiisiobjekti hinna 57 eurot korrutis ehk 1596 eurot. Voldemar Pindilt tuleb välja mõista riigituludesse ka sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 on esimese astme kuriteos süüdimõistmisel 2,5 kuupalga alammäära, so 975 eurot. Arvestades menetluskulude suurust, süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid peab kohus võimalikuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. 10 Eha Popova Kohtunik Heli Läns Rahvakohtunik Krista Tammsaar Rahvakohtunik 11