1-16-1956/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1956 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Andrejevi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluse korras Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2016 otsus Süüdistatav Sergei Andrejevi kaitsja adv Andrei Matvejev, apellatsioon RESOLUTSIOON
3. Jätta süüdistatav Sergei Andrejevi kaitsja adv Andrei Matvejevi apellatsioon Viru Maakohtu
4. aprilli 2016 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-16-1956 läbi vaatamata.
5. Maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sven Sillar (Narva osakond) kasuks 108 eurot, sealhulgas käibemaks 18 eurot, advokaat Andrei Matvejevi poolt süüdistatavale Sergei Andrejevile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Sergei Andrejevilt välja mõista riigituludesse 108 eurot riigi õigusabi eest.
7. Sergei Andrejevilt väljamõistetud summa tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontodest: EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Tasumisel märkida viitenumber 99915700091897 ja selgitus: „Sergei Andrejev, 1-16-1956, menetluskulud“.
8. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Maakohtu otsus
9. Viru Maakohtu 15.04.2016 otsusega tunnistati Sergei Andrejev süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. 1.
10. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati teda vangistusega 6 kuud ja 20 päeva. 1.
11. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 03.11.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 kuud ja 8 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 8 kuud ja 28 päeva vangistust. 1.
12. Sellest arvestati KarS § 68 alusel maha eelvangistuses viibitud aeg ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 kuud ja 8 päeva vangistust alates 15.04.
13. Apellatsioon
14. Viru Maakohtu otsuse peale esitas 13.05.2016 apellatsiooni S. Andrejevi kaitsja adv A. Matvejev, kes palub tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista karistuseks 10 kuu vangistuse asemel 8 kuud vangistust. Kaitsja leiab, et karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kaitsja on seisukohal, et tulnuks arvestada, et kuritegude toimepanemine oli põhjustatud S. Andrejevi raskest olukorrast, kes peale vangistusest vabanemist ei leidnud tööd ja kindlat elukohta. Kuna tal sissetulekut polnud, siis hakkas ta kauplustest pisiasju varastama. Seega on kaitsja arvates tegemist KarS § 57 lg 1 p 4 näidatud süüteo toimepanemisega raske isikliku olukorra mõjul, mistõttu tuleb määrata kergem karistus kui seda mõistis maakohus. 2.
15. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kaitsja esitas13.05.2016 apellatsiooni, on S. Andrejev otsuse tõlke kätte saanud alles 26.05.
16. Seega apellatsiooni esitamise tähtaeg tal endal lõppes 10.06.2016, kuid täiendavat apellatsiooni ta ei esitanud. Eeltooduga on järgitud kohtupraktikat, mille kohaselt ringkonnakohus tohib asuda apellatsiooni põhjendatust hindama alles pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Nimelt lubab KrMS § 3211 lg 1 apellandil kuni apellatsioonitähtaja lõpuni esitatud apellatsiooni muuta ja täiendada, sealhulgas laiendada seda kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgu ei kaevatud. Seega võib apellant realiseerida oma kaebeõigust kogu apellatsioonitähtaja jooksul ning sellest tulenevalt selguvad nii maakohtu otsuse vaidlustamise ulatus kui ka apellandi argumendid lõplikult alles apellatsioonitähtaja lõpuks (RKKKm nr 3-1-1-72-15 p-d 6-8). Ringkonnakohtu seisukoht
17. Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
18. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo 2 2 õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
19. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on S. Andrejevile karistust mõistes igakülgselt motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra (otsuse lk 12-13). KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5 aastase vangistuse. Võttes arvesse süüdistatava varasemat korduvat karistatust 6-l korral, ei pidanud maakohus võimalikuks kohaldada süüdistatavale mittevabadusekaotuslikku karistust ja mõistis S. Andrejevile vangistuse oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra, s.o 10 kuud vangistust. Nimetatud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 20 päeva vangistust. Seejuures tema karistust kergendavate asjaoludena arvestati süü osalist tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. 5.
20. S. Andrejevi süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel kohus arvestas, et ta pani katseajal pärast vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist toime 6 kuriteoepisoodi. Kuna ta ei ole eelmistest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja on kuritegude toimepanemist jätkanud, siis seetõttu maakohus leidis, et käesoleva otsusega tuleb karistuseks mõista reaalne vangistus. Seega arvestati eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ning õiguskorra kaitsmise huvisid. 5.
21. Ringkonnakohus märgib, et sellega maakohus juhindus RKKKo nr 3-1-1-91-07 punktis 6.6 toodud seisukohast, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas kohus on kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Antud asjas on prokurör taotlenud karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust ja lühimenetlust kohaldades 1 aasta vangistust (II kd lk 121 pöördel). Kaitsja ettepanek oli arvestada kergendavate asjaoludena süü tunnistamist ja kahetsust ning määrata leebem karistus kui prokurör taotles. Ringkonnakohus märgib, et tegelikult kaitsja taotlust arvestati, sest kandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 6 kuud ja 20 päeva vangistust. Nagu kohtuistungi protokollist nähtub, kaitsja maakohtus ei taotlenud KarS § 57 lg 1 p 4 märgitud karistust kergendavat asjaolu. Ringkonnakohus leiab, et süüteo toimepanemisest raske isikliku olukorra mõjul S. Andrejevi puhul rääkida ei saa, sest tegemist on korduvalt varguste toimepanemise eest karistatud isikuga, kelle puhul võib sellist käitumist lugeda juba teatud elustiiliks.
22. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus mõista kergem karistus perspektiivitu. Kohtupraktika kohaselt ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele (käesoleval ajal KrMS § 326 lg 3) 3 3 tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et karistuspraktikast (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 8.5). mõistetud karistus ei hälbi
23. Maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikuga, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda konkreetse isiku omadusi arvestades, s.o karistuse mõistmisel tuleb mh lähtuda võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (vt nt RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7; RKKKo nr 31-1-58-13, p 7). Lisaks ei ole kehtiva kohtupraktika kohaselt võimalik jätkuvalt uute kuritegude, eriti samaliigiliste kuritegude, toimepanemise puhul kohaldada eelnevate karistusega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo 3-1-1-58-13, p 10; 3-1-1-13-11, p 9.1; 3-1-111-10 p-d 6.1-6.2; 3-1-1-12-05).
24. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.
25. Kaitsja on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist seoses apellatsiooni koostamiseks materjalidega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest 108 euro ulatuses (sh käibemaks 18 eurot). Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning nimetatud summa kaitsjale väljamaksmisele. KrMS § 185 lg 2 kohaselt juhul, kui apellatsioonimenetluses jäetakse esimese astme kohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Ringkonnakohus antud juhul ei muutnud maakohtu otsust. Sellest lähtudes peab S. Andrejev hüvitama apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjakulud 108 eurot. /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus