1-14-5705/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-5705 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Heino Kurg (isikukood 35905070233), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. mai 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu 22.08.2014 otsusega tunnistati Heino Kurg süüdi KarS § 121 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta 3 kuud. KarS § 74 lg-te 1, 3 kohaldamisega ei pööratud karistust täitmisele tingimusel, et ta ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p-de 2, 8 alusel kohustati H. Kurge käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema sotsiaalabiprogrammis. Kohtuotsus jõustus 09.09.
8. Harju Maakohtu 10.02.2015 määrusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus pöörata H. Kurele Harju Maakohtu 22.08.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. H. Kurge kohustati jätkama alkoholismivastast ravi ning esitada kriminaalhooldusametnikule igakuiselt arstitõend ravil viibimise kohta kuni ravikuuri läbimiseni. Kohtumäärus jõustus 25.02.
10. H. Kurg ei täitnud kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid nõuetekohaselt ka edaspidi (ta ei ilmunud õigeaegselt kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ning tarvitas katseajal alkoholi), mistõttu Harju Maakohtu 24.09.2015 määrusega pöörati H. Kurele Harju Maakohtu 22.08.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta 3 kuud vangistust täitmisele. Kohtumäärus jõustus 12.10.
11. H. Kure karistusaeg algas 17.09.2015 ja lõpeb 17.12.
13. Viru Maakohtu 31.05.2016 määrusega jäeti H. Kurg vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhistused olid kokkuvõtlikult järgmised. 4.1 Maakohus leidis, et kuigi H. Kure vangistusaegne käitumine on olnud positiivne, ei ole tema karistuse eesmärgid veel täidetud ning ta võib vabaduses toime panna uusi kuritegusid. Sellisele otsustusele asumisel pidas kohus kõigepealt oluliseks viidata süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteole ja märkis: Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu karistust selle eest, et tema 04.08.2013 õhtusel ajal Tallinnas XXX asuvas korteris tiris oma 82-aastast ema tugevasti juustest nii, et viimasel tulid juuksed peast ära, samuti lõi vasakule silmapiirkonda, pigistas mõlemaid käsi ja kriimustas paremat kätt. Oma tegevusega põhjustas H. Kurg kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, s.o hematoomi vasaku silma ümbruses ja mõlemal käsivarrel, haava paremal käsivarrel, paremal kukla piirkonnas osad juuksed ära rebenenud. Järgmiseks nimetas kohus ära H. Kurge on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja hetkel on tal üks kehtiv kriminaalkaristus. Oluliseks pidas kohus ka seda, et H. Kurg on karistuse täitmisele pööramise eelselt vabaduses rikkunud korduvalt talle kohtuotsusega pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning samuti eiranud registreerimiskohustust. Need faktid ilmestavad kogumis süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Kohus märkis ära sellegi, et kinnipeetaval puuduvad vabaduses garanteeritud töökoht ja kindel elukoht. Ta kuritarvitab alkoholi ning tema eluviis on seotud kange alkoholi sageda joomisega. Eeltoodud asjaoludel leidiski kohus, et H. Kure uue kuriteo toimepanemise risk ei ole madal. Kriminaalhooldus temale piisavat mõju ei avalda ning selle kohaldamine oleks ebaotstarbekas. On kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt lisakohustusi rikkunud ja alkoholi kuritarvitanud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all seadusekuulekat elu alustama.
14. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse H. Kurg ise, kes taotleb lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. 5.1 H. Kurg leiab, et ta on saanud küllalt karistada ning vanglas oldud aeg on olnud elu üle järele mõtlemiseks piisavalt pikk. Mida kauem ta vanglas on, seda halvemaks enesetunne läheb. Viru Vanglas ei ole tööd ka pakkuda ja sissetulek tal puudub. Talvel vanglast välja saades tal raha ei ole ja tööd on sel aastaajal ka raske leida. Teiste kulul elada ta ei taha. Mingid väljavaated töötamiseks tal siiski on ja äärmisel proovib ta tööd saada eelmisel töökohal. Elukoht peaks tal olema ja võlgu tal ei ole. H. Kurg märgib veel, et tema ema ja ka tema lapselapse teada on ta Soomes tööl, kuid kaua neile enam valetada ei saa. Ta on emaga ära leppinud ning ta on lubanud emale mitte enam meelde tuletada, kuidas ema teda kasvatas. Määruskaebuses kirjeldab H. Kurg aga siiski oma lapsepõlve ja ema käitumist negatiivselt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15. Tartu Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et H. Kure tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine ei ole põhjendatud. Kuivõrd kohtumääruses toodud vastavad põhistused on asjakohased ja piisavad, kasutab kriminaalkolleegium KrMS § 342 lg 3 p-st 1 tulenevat õigust jätta esimese astme kohtu määruse põhiosa asjaolud kogumahus üle kordamata ja rõhutab määruskaebuse väidetele vastates üksnes järgmist.
16. Apellatsioonikohus toonitab kõigepealt, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalseid eeldusi kaaludes tekkima veendumus nii selles, et isik suudab katseaja läbida edukalt, kui ka selles, et ta ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid. Vaatamata H. Kure vangistusaegsele positiivseks hinnatavale käitumisele (distsiplinaarkaristuste puudumine, vangistuses töötamine, psühholoogi konsultatsioonil käimine) maakohtul kinnipeetava puhul sellist piisavat kindlustunnet ei tekkinud. Samasugusele seisukohale asub praeguselt ka ringkonnakohus. Nimelt viitavad H. Kure jätkuvale ohtlikkusele ja annavad aluse kahelda tema katseaja edukuses kinnipeetava korduv karistatus, tema kuriteo asjaolud, varasem 2 ebarahulavalt kulgenud katseaeg, nõrgaks jääv sotsiaalne tugivõrgustik, töökoha puudumine ning riskifaktorina tema alkoholi tarvitamise harjumus.
17. Määruskaebuse väited ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena, kuna selles toodud asjaolud ei luba milleski teha järeldust selle kohta, et kantud karistus on praeguseks oma eesmärgi juba täitnud.
18. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Tiit Lõhmus Mati Kartau 3