Obsah (8)

§ 637§ 230§ 5§ 173§ 162§ 138§ 144§ 445

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-12445 Otsuse tegemise aeg ja koht 04. mai 2016. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Korteriühistu Humala 5 hagi V. K.

§ 637lg 21).

HAGEJA NÕUE

1. Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt kuulub kostjatele pärimisseaduse järgi nende isale V. T.ile kuulunud korteriomand xxx Kohtla-Järvel. V. T. suri 07.09.
2. a. Kostjad ei ole tasunud peale V. T.i surma majandamiskulusid. Seisuga 31.07.
3. a on võlgnevuse suurus ca 10 000 eurot. Hageja on alates
4. aasta märtsist püüdnud kostjatega jõuda kohtuvälisele kokkuleppele korteriomandi võõrandamise suhtes, kuid tulutult. Hageja nõuab kostjatelt võlgnevust, mis on kostjatel tekkinud tasumata majandamiskulude eest perioodil veebruar
5. a kuni juuli
6. a. Kokku on võlgnevus 528,42 eurot ilma viivisteta. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt 500 eurot. KOSTJA VASTUS 2
7. Kostja 1 hagi ei tunnista. Kohtule 15.09.
8. a esitatud vastuse (tl 35) kohaselt ei oma kostja midagi ühist tema vastu esitatud nõudega. Kostja ei ole korteri xxx omanik. Kostja ema suri vahetult enne isa. Ema oli oma vara suhtes koostanud testamendi venna (kostja 2) kasuks. Peale isa surma toimetas korteris vend. Kostja ei ole peale isa surma korterit käsutanud.
9. Kostja 2 kirjaliku vastust hagile ei esitanud. MENETLUSE KÄIK
10. Kohtuistungil 18.02.
11. a kostja 1 selgitas, et ta ei ole midagi pärinud (tl 51-52).
12. Hageja esitas 17.03.
13. a kohtule avalduse, milles märkis, et soovib kostjatelt välja mõista 500 eurot ning jätab kohtu otsustada, kas võlgnevus välja mõista kostjatelt solidaarselt või proportsionaalselt kaasomandi osadele (tl 59-60).
14. Hageja taotlusel tegi kohus 11.04.
15. a päringu notar Oksana Bauer-Karlele (tl 69-70). Notari 12.04.
16. a vastuse (tl 73-74) kohaselt kuulus korteriomand xxx Kohtla-Järvel 22.04.
17. a surnud T. T. ja 07.09.
18. a surnud V. T. ühisvara hulka (abikaasade ühisvara). Pärast T. T. surma toimus pärimine testamendi järgi (kogu vara, sh korteriomandis T. T. kuulunud osa pärijaks tunnistati V. T.). Pärast V. T. surma toimus pärimine seaduse järgi (kogu vara, sh korteriomandist V. T.ile kuulunud osa pärijateks olid võrdsetes mõttelistes osades V. T. ja V. K.-J.. Seega said pärijad korteriomandi omanikeks alljärgnevates osades: V. T. – ¾ ja V. K.-J. – ¼.
19. Kohtuistungil 19.04.
20. a arutasid menetlusosalised kompromissi, kuid kompromissi sõlmimiseni ei jõutud. Kostja 1 selgitas, et ta vaidlusta võlgnevust 500 eurot, kuid ta ei ole võimeline koheselt võlgnevust tasuma, sest saab pensioni 250 eurot kuus. Võlgnevuse katteks ei suuda ta tasuda mingitki summat. Kostja 2 leidis, et tal ei ole korteriga mingit seost. Kostja 2 märkis, et ta ei ole suuteline võlga koheselt tasuma, sest saab pensioni 211 eurot kuus, ta on võimeline maksma võlgnevuse osamaksetena, kui kuumakse suurus on 20 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21. Arvestades hagi hinda 500 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. 9.

§ 230

lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel.

§ 5

lg 2 järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 3

1. Kostjad on esitanud kohtule vastuolulisi vastuväiteid. Esmalt on kostjad leidnud, et nad ei ole korteri xxx omanidud ning seejärel, et nad ei vaidlusta 500 euro suurust nõuet. Kostja 1 on nõus võlgnevuse tasuma, kuid märgib, et tal ei jätku pensionist, et hagejale võlga osade kaupa tasuda. Kostja 2 märgib, et ta suudab pensionist tasuda igakuiseid osamakseid 20 eurot.
2. Notar Oksana-Bauer Karle 12.04.
3. a vastuse kohaselt kuulus korteriomand xxx Kohtla-Järvel 22.04.
4. a surnud T. T. ja 07.09.
5. a surnud V. T. ühisvara hulka (abikaasade ühisvara). Pärast T. T. surma toimus pärimine testamendi järgi (kogu vara, sh korteriomandis T. T.ale kuulunud osa pärijaks tunnistati V. T.). Pärast V. T.i surma toimus pärimine seaduse järgi (kogu vara, sh korteriomandist V.T.ile kuulunud osa pärijateks olid võrdsetes mõttelistes osades V. T. ja V. K.-J.. Seega said pärijad korteriomandi omanikeks alljärgnevates osades: V. T. – ¾ ja V. K.-J. – ¼. Seega on kostjad oma vanemate surma järgselt pärijad, olenemata sellest, et kinnisraamatusse on korteri omanikuna kantud kostjate 07.09.
6. a surnud isa V. T..
7. Kuni 31.12.
8. a kehtinud pärimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt, pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Notari vastusest tuleneb, et pärijad on pärandi vastu võtnud. Pärandi avanemise ajal kehtinud pärimisseaduse § 118 lg 3 järgi ei saa pärandist loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat, § 141 kohaselt, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), on pärandvara nende kaasomandis. Kaaspärijad valdavad, kasutavad või käsutavad pärandvara kaasomandi kohta käivate sätete kohaselt või nõuavad pärandvara jagamist.
9. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandi majandamise kulutused. Majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest (sh hooldustasu jne), arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti (korteriühistuseaduse § 15 1 lg 1).
10. Kohus leiab, et kostjad ei ole solidaarvõlgnikud, vaid vastutavad hageja ees vastavalt oma osa suurusele korteriomandis. Seega kuulub kostjalt 1 väljamõistmisele ¼ võlgnevusest ehk 125 eurot ja kostjalt 2 ¾ võlgnevusest ehk 375 eurot.
11. Kostja 2 soovib võla tasuda osamaksetena, sest ta on pensionär. Kostja märgib, et on suuteline ühes kuus tasuma 20 eurot. Kostja 1 soovib samuti võla tasuda osamaksetena, kuid märgib, et pensioni suuruse tõttu ei ole ta võimeline ühes kuus mitte midagi maksma. Hageja kostjate taotlusele tasuda võlgnevus osamaksetena, vastuväiteid ei esitanud. MENETLUSKULUDE JAOTUS
12. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

4 17.

§-de 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtsustatud korras hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. 18.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. 19.

§ 144p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud esindaja kulud.

Kuna hagi rahuldatakse tuleb hageja menetluskulud kostjatelt välja mõista proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Hageja on kandnud menetluskulusid 380 eurot, millest riigilõiv on 100 eurot ja õigusabi kulu 280 eurot. Kohus mõistab kostjalt 1 välja hageja menetluskulud 95 eurot ja kostjalt 2 285 eurot. KOHTUOTSUSE TÄITMISE KORD 20.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva /…/

1. Kohus määrab, et kostjad tasuvad neilt väljamõistetud võla ja menetluskulud osamaksetega, mille suurus on 20 eurot.
2. Kostja 1 võla suurus koos menetluskuludega on 220 eurot (125 + 95). Kostja 1 tasub 220 eurot igakuiste osamaksetega 10 eurot 22 kuu jooksul (22 x 10 = 220). Kostja 2 võla suurus koos menetluskuludega on 660 eurot. Kostja 2 tasub 660 eurot igakuiste osamaksetega 20 eurot 33 kuu jooksul (33 x 20 = 660).
3. Kohus lahendas asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 5