Obsah (6)

§ 188§ 184§ 64§ 73§ 68§ 83

1-16-5330 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juunil 2016 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-5330 (16930000041) Kohtunik Liina

§ 188

lg 1, § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Arika Allmann Süüdistatav Kaitsja Mihhail Lukjantšenko – isikukood 36607233712, elukoht XXX, kodakondsus määratlemata, keskeriharidus, emakeel vene keel, töökoht: XXX AS monteerija, tõkendit kohaldatud ei ole, kriminaalkorras kehtivad karistused puuduvad, väärteokorras eelnevalt karistatud Vladimir Sadekov (määratud korras) RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Mihhail Lukjantšenko

§ 188lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta.

Süüdi tunnistada Mihhail Lukjantšenko

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Mihhail Lukjantšenko ei pane 4-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 03.03.2016.a., s.o 1 päev karistusaja hulka. Välja mõista Mihhail Lukjantšenkolt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1075 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 120 eurot, ekspertiisikulu 168 eurot riigituludesse. Kohustada Mihhail Lukjantšenkot tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 113.58 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Mihhail Lukjantšenko, kriminaalasi 1-16-5330, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - plekkpurgid, kanepipurustaja, pardakaardid (hoiustatud Maksu- ja Tolliameti kabinetis nr 309 aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn) konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus Mihhail Lukjantšenko´t süüdistatakse kanepi ebaseaduslikus kasvatamises. Tegu seisnes selles, et tema tegeles eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajast alates, kuid vähemalt alates 2015.a suvest ning täpselt tuvastamata kohas kanepitaimede ebaseadusliku kasvatamisega kuni täpselt tuvastamata ajani, kuid mitte kauem kui 03.03.2016.a. Kanepiseemned omandas Mihhail Lukjantšenko 2014.a Hollandi Kuningriigist. Kanepi ebaseadusliku kasvatamisega pani Mihhail Lukjantšenko toime

§ 188lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Mihhail Lukjantšenko´t selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo, käitles suures koguses narkootilist ainet marihuaanat. Isiku tegu seisnes selles, et isik ebaseaduslikult valmistas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 03.03.2016, täpselt tuvastamata kohas enda ebaseaduslikult kasvatatud kanepitaimedest kuivatatud marihuaanat. Eelnevalt ebaseaduslikult kasvatatud kanepitaimede töötlemisel sai Mihhail Lukjantšenko narkootilist ainet marihuaana koguses vähemalt 79,53 grammi. Selle koguse narkootilise aine marihuaanaga suundus 03.03.2016.a kell 16.36 Mihhail Lukjantšenko sõiduautoga Hyundai Coupe reg. nr XXX läbi Tallinna Reisisadama D-terminali laevale "Victoria I" eesmärgiga toimetada marihuaana Rootsi Kuningriiki ja seejärel Norra Kuningriiki. Peale sõidukis viibinud isikute pardakaartide registreerimist suunati sõiduk tollikontrolli, mille käigus avastati sõidukist spordikott, mille sees oli kaks plekktoosi koos peenestatud kanepiga koguses 79,53 grammi. Leitud narkootiline aine võeti tollikontrolli käigus ära. Vastavalt 22.03.2016 teostatud narkootilise aine ekspertiisile on nimetatud kanepi tetrahüdrokannabinooli ehk THC sisaldus 2,5%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanepi töötlemisprodukt marihuaana kuulub sotsiaalministri
3. mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 4 lg 1 kohaselt toimub I nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite sisse- ja väljavedu § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel kasutamiseks Ravimiameti sisse- või väljaveoloa alusel. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Marihuaanat puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). Seega piisaks leitud ja ära võetud 79,53 grammist marihuaanast (puhtal kujul) narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 106 inimesele. Suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega pani Mihhail Lukjantšenko isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku
4. peatükis
5. jaos sätestatud kuriteo, toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Mihhail Lukjantšenko, süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 15.06.2016.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör Mihhail Lukjantšenko süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 188

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises eest vangistusega 1 aasta ning Mihhail Lukjantšenko süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat.

§ 64

lg 1 alusel lugeda mõistetud karistustest kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 järgi lugeda eelvangistuses viibitud aeg 03.03.2016 (1 päeva), mil Mihhail Lukjantšenko oli kahtlustatavana kinni peetud karistusaja hulka, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Mihhail Lukjantšenko ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid

§ 83lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kr

MS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas); - plekkpurgid, kanepipurustaja, pardakaardid (hoiustatud Maksu- ja Tolliameti kabinetis nr 309 aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn). Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1075 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 120 eurot, ekspertiisikulu 168 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik