KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-16-2549 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, M

§ 242lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 1.

aprilli 2016 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik German Didenko (isikukood 39706270851, elukoht XXX, EV kodakondsus, emakeel – eesti keel, XXX õpilane) RESOLUTSIOON Viru Maakohtu

1. aprilli 2016 otsus jätta muutmata ja menetlusaluse isiku German Didenko apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. MENETLUSE KÄIK
2. Viru Maakohus arutas väärteoprotokolli kohaselt German Didenkole ette heidetavat tegu selles, et tema 01.04.2016 kell 00.10 Ida-Virumaal Lüganuse vallas Tallinn-Narva mnt-l
3. km-l juhtis mootorsõidukit MB 211 E500, registreerimisnumber XXX , asulavälisel teel kiirusega 144 +/- 5 km/h, kui suurimaks lubatud sõidukiiruseks antud teelõigul oli 70 km/h. Seega ületas ta suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 69 km/h. Juhil on esmane juhtumisõigus ning sõidu ajal puudus mootorsõidukil nii ees kui ka taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Oma tegudega rikkus G. Didenko liiklusseaduse (LS) § 50 lg 5 p 3 ja § 106 lg 3 sätted, millega pani toime LS §

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

2. Viru Maakohus 01.04.2016 otsusega tunnistas G. Didenko temale etteheidetavas teos süüdi LS §

§ 242lg 1 järgi ning Kar

S § 63 lg 1 alusel karistas teda LS § 227 lg 4 järgi kuue päeva pikkuse arestiga. Karistuse alguseks märkis kohus 01.04.

1. Lisaks võttis kohus G. Didenkolt LS § 227 lg 5 p 3 alusel ära juhtimisõiguse kuueks kuuks.
2. G. Didenkole mõistetud karistust põhjendas maakohus järgmiselt. Kohus asus seisukohale, et G. Didenko poolt mootorsõiduki juhtimine ja kiirendamine oli sihikindel ning kavatsetud käitumine. G. Didenko, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik liiklusseaduse nõuetest, täitis tegu toime pannes teadlikult väärteokoosseisu tunnused. Tema karistusandmetest saab aga järeldada, et liiklusseaduse rikkumise osas on G. Didenkol ka juba kogemus olemas. Tal on viis kehtivat väärteokaristust ajavahemikus 31.07.2015–16.01.2016, s.o vähem kui kuue kuu jooksul, sh kolm neist kiiruse ületamise eest. G. Didenkot on karistatud nii rahalise karistuse (trahvid tasutud) kui juhtimisõiguse äravõtmisega. Vaatamata karistustele pani ta toime uue veel raskema süüteo ja seda otsese tahtlusega. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodut silmas pidades, s.o arvestades G. Didenko tegude iseloomu, tehiolusid ja raskust ning tema isikut, leidis kohus, et rahaline karistus või ainuüksi juhtimisõiguse äravõtmine ei oleks karistuse eesmärke silmas pidades tulemuslikud. Seetõttu on asjas õigustatud rakendada aresti ning seda alammäära lähedases määras. Veel pidas kohus vajalikuks võtta G. Didenkolt lisakaristusena ära juhtimisõigus kuueks kuuks, s.o LS § 227 lg 5 p-s 3 sätestatud minimaalses määras. Nimelt ei ole maakohtu hinnangul alammäära lähedases määras aresti mõistmine piisav selleks, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Valitud karistuses kajastuvad õigesti toimepanija süü suurus, sh rikkumise suurus, varasemate rikkumiste arvestamine ja eripreventiivsed eesmärgid vajalikul määral.
3. Kohtuotsuse peale esitas apellatsiooni G. Didenko, kes vaidlustab lahendi temale lisakaristamise kohaldamise osas. Ta leiab nimelt, et 18-aastase noore poisi kuueks päevaks arestimajja panemine on küllaldaselt karm karistus ning see aeg on piisavalt pikk, et järele mõelda oma tegude, elu ja tulevikuplaanide üle. Inimesele, kes ei ole kunagi aresti all olnud, on arestimajas viibimine raske nii emotsionaalselt kui vaimselt. G. Didenko märgib, et ta on nõus maksma rahatrahvi või tegema ühiskondlikku tööd, peaasi, et juhiload jääksid alles. Load on talle vajalikud, kuna ta elab linnast väljas ning külastab igapäevaselt oma neljandas staadiumis olevat vähihaiget vanaema, kellele ei ole enam palju elupäevi antud. Ka koolis käimine oleks väga problemaatiline, samuti on tulemas eksamid. Veel lisab G. Didenko, et politsei mõõtis kiirust kohas, kuhu on keelatud sisse sõita ja sõidukit parkida ilma valdaja kirjaliku loata.
4. Tartu Ringkonnakohtu 20.05.2016 määrusega määrati väärteoasi lahendamisele kirjalikus menetluses. Menetlusosalisetele anti apellatsiooni kohta kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 02.06.
5. 2
6. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas 27.05.2016 ringkonnakohtule oma kirjaliku seisukoha, milles ta leiab, et Viru Maakohtu määratud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteotoimiku, kaevatava kohtuotsuse ja apellatsioonis esitatud väidetega, leiab, et Viru Maakohtu otsuses esitatud motiivid ja järeldused mõistetud karistuse osas, sealhulgas lisakaristust puudutavalt, on põhjendatud ning asjakohased, mistõttu apelleeritud kohtuotsus jääb muutmata ja edasikaebus rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab apellatsioonikohus järgmiselt.
8. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-122-13 selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega.
9. Eelmärgitut silmas pidades peab apellatsioonikohus maakohtu otsust G. Didenkole lisakaristuse kohaldamise ja selle määra osas täielikult seaduslikuks ja põhjendatuks. Siinjuures on oluline tähelepanu pöörata esmalt sellele, et G. Didenko tunnistati süüdi LS § 227 lg 4 järgi, s.o paragrahvis toodud raskeima koosseisu alusel, ja teiseks asjaolule, et G. Didenkol on viis kehtivat väärteokaristust, millest kolm on tal saadud kiiruse ületamise eest. Ehk siis mõistetud karistused, sh temale kahel korral kohaldatud sõiduki juhtimise õiguse kolmeks kuuks äravõtmine, ei ole G. Didenkolt uute liiklusalaste väärtegude toimepanemisest eemal hoidnud. Eelnevast järeldub seegi, et süüdlase suhtes esineb negatiivne tulevikuprognoos, s.o tema samalaadne käitumine võib jätkuda edaspidigi. Sellise seisukoha valguses on G. Didenkole lisakaristuse kohaldamine juhtimisõiguse äravõtmise näol aga nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke silmas pidades kohane ning ka vajalik, samuti on see kooskõlas karistuspoliitika ning väljakujunenud kohtupraktikaga. Kuivõrd maakohus on lisakaristust kohaldanud LS § 227 lg 5 p 3 järgi selle minimaalses määras, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks analüüsida juhtimisõiguse äravõtmise kestuse põhjendatust.
10. Apellatsioonikohus on seisukohal, et G. Didenkole lisakaristuse kohaldamata jätmiseks ei anna alust tema väited, mille kohaselt on kuue päeva pikkune arest piisavaks karistuseks ning ta vajab juhtimisõigust seoses vajadusega külastada igapäevaselt oma haiget vanaema ning käia koolis. Nimelt ei kõiguta kirjeldatud argumendid vähimalgi määral mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist tingivate, eelnevalt kirjeldatud (vt otsuse p 9) asjaolude kaalukust ega mõjuta kohtute käsitlust lisakaristuse kohasusest. Täiendavalt tuleb lisada, et G. Didenko, olles ka varasemalt kahel korral menetleja poolt juhtimisõigusest ilma jäetud, oli rikkumist toime pannes teadlik sellega kaasuda võivatest tagajärgedest, s.o saabunud järelmid 3 on G. Didenko süüteo toimepanemisega endale ise võtnud. Samuti ei saa märkimata jätta, et nii vaidlustatud kohtuotsusest kui G. Didenko apellatsioonist selguvalt on tema elukohaks XXX ning ta õpib XXX koolis. Ehk siis apellandi väited linnast väljas elamisest ning vajadusest käia Tallinnas koolis ning ka vanaema vaatamas, on kahtlust äratavad.
11. Ringkonnakohus märgib veel, et jätab apellatsiooni lõpuosas tehtud märkused politsei poolt kiiruse mõõtmise koha ja kiiruse ületamise hindamise asjaolude kohta tähelepanuta. Seda põhjusel, et G. Didenko on otsesõnu märkinud ära oma soovi vaidlustada maakohtu otsus üksnes temalt lisakaristuse äravõtmise osas. Lisakaristuse vajalikkusele hinnangu andmisel apellandi sellised väited aga mingitki tähendust ei oma. Samuti selgitab apellatsioonikohus, et võimalik ei ole G. Didenko poolt taotletud variant mõista temale juhtimisõiguse äravõtmise asemel rahatrahv või määrata ta tegema üldkasulikku tööd. Nimelt läheks selline toimimiviis täielikult vastuollu lisakaristuse mõistmise eesmärkidega.
12. Eeltoodust tulenevalt märgib ringkonnakohus kokkuvõtvalt, et nõustub G. Didenkole lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega ning leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. G. Didenkole mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huve. Apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks. Eelneva põhjal ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 01.04.2016 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau 4