← Eesti

1-16-4775/9

Kriminaalasi nr. 1-16-4775 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

  1. juunil 2016.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin–Jana Vaab juuresolekul ringkonnaprokurör Arika Almann kaitsja Kristina Suvalova osavõtul arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja Roman TARASSOV Ik 38504050241, EV kodanik, põhiharidusega, emakeel – vene keel, ei tööta, elukoht: XXX (viibib XXX Vanglas), seitse kehtivat kriminaalkaristust, viimati - 04.12.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning karistati vangistusega 3 aastat. Kehtivaid väärteokaristusi kolm, tõkend – vahistamine süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Roman Tarassov´it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud Karistusseadustiku
  2. peatüki
  3. jaos sätestatud kuriteo (04.12.2009 mõisteti Harju Maakohtu poolt süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi), käitles uuesti ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilisi aineid. Nimelt omandas ta eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isikult, kuid varem kui 28.01.2016 kell 16.12 ebaseaduslikult 1935,7 grammi narkootilist ainet 1,4-butaandiooli. Nimetatud ainest hoidis ta: 902,1 grammi enda juures kuni 28.01.2016 kella 16.12-ni, mil ta Tallinnas Laevastiku tänava ja Paljassaare tee ristmikul sõiduauto Opel reg-märgiga XXX tagaistmelt kinni peeti ning see tema sülest kinnipidamisel maha kukkus ja sündmuskoha vaatluse käigus politseiametnike poolt ära võeti; 1015 grammi Tallinnas Laevastiku 3A asuva garaažikompleksi boksis nr 254, kust see 28.01.2016 toimunud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti; 18,6 grammi enda elukohas, s.o Tallinnas Linnamäe tee 49-150 asuvas korteris, kust see 28.01.2016 toiminud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 1,4-butaandiool (1,4-BD) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete viiendasse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine 1,4-butaandiooli puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 25 grammist (EKEI eksperdi Mailis Tõnissoni arvamus). Eeltoodust tulenevalt piisanuks Roman Tarassovi valdusest leitud 1,4-butaandioolist narkootilise joobe tekitamiseks 774 inimesele. Seega pani Roman Tarassov toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud KarS
  4. peatüki
  5. jaos sätestatud kuriteo, so KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on ringkonnaprokurör Arika Almann, süüdistatav Roman Tarassov ja tema kaitsja Kristina Suvalova käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et ringkonnaprokurör taotleb kohtus KarS § 184 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Roman Tarassov´ile karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust lugeda alates kinnipidamisest, so alates 28.01.2016.a. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja ringkonnaprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
  6. peatüki
  7. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Roman Tarassov temale KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Roman Tarassov´ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras, s.o. 1075 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb Roman Tarassov´il tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Roman Tarassov´ilt tuleb välja mõista ekspertiisitasu kokku summas 903 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda mõistliku aja 12 kuud, mis on maksimumaeg ning menetluskulud kokku summas 1978 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o vähemalt 164,83 eurot kuus. 2 Asitõendid • Tallinnas Laevastiku 3A asuva garaažiboksi läbiotsimise käigus ära võetud pruun klaasist pudel ja hulganisti soonkinnitusega kilekotte; Tallinnas XXX asuva korteri läbiotsimise käigus ära võetud pruun klaasist pudel ja digitaalne kaal koos vutlariga ning Tallinnas Laevastiku tänaval sündmuskoha vaatlusega ära võetud pruuni klaasist pudeli killud ja kilekott, mis on pakendatud musta kilekotti ja plastikust karpi, asuvad PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ning kuuluvad hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel. • Narkootiline aine on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda ning kuulub konfiskeerimisele ja jäetakse NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,9; § 179 lg 1 p 1, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315, 180 lg 1,3, KarS § 68 lg 1 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Roman Tarassov KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 4 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvata Roman Tarassovil eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust lugeda alates kinnipidamisest, so alates 28.01.2016.a. Tõkend – vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või mõistetud karistuse ärakandmist. Menetluskulud Välja mõista Roman Tarassov´ilt 1075 eurot sundraha ja ekspertiisitasu 903 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1978 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o. vähemalt 164,83 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Roman Tarassov´ile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid • Tallinnas Laevastiku 3A asuva garaažiboksi läbiotsimise käigus ära võetud pruun klaasist pudel ja hulganisti soonkinnitusega kilekotte; Tallinnas Linnamäe tee 49-150 asuva korteri läbiotsimise käigus ära võetud pruun klaasist pudel ja digitaalne kaal koos vutlariga ning Tallinnas Laevastiku tänaval sündmuskoha vaatlusega ära võetud pruuni klaasist pudeli killud ja kilekott, mis on pakendatud musta kilekotti ja plastikust karpi, asuvad PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas hävitada kohtuotsuse jõustumisel. • Narkootiline aine on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda ning kuulub konfiskeerimisele ja jäetakse NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
  8. peatüki
  9. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest 3 ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.