← Eesti

2-15-5177/15

Obsah (4)§ 449§ 392§ 656§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-15-5177 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.06.2016, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ande Tänav, Kaupo Paal Tsiviil

§ 449lg 3 alusel vaheotsuse tegemist aegumise kohaldamise kohta.

Hageja ei vaidle vastu vaheotsuse tegemisele. Kohus oli seisukohal, et taotlus vaheotsuse tegemiseks on põhjendatud.

§ 449

lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastusega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks käesolevas tsiviilasjas ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. 04.03.2015 toimus OÜ Bonell Finance (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolek. Koosolekul vaidles hageja nõudele vastu kostja, mistõttu hageja nõuet ei tunnustatud (tlk 8-9, 19). Hagi on kohtule esitatud 06.04.2015, mida kinnitab kohtukantselei registreerimistempel asja saabumise kohta AET kaudu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Käesolevas asjas saab aegumise kohaldamist otsustada selle põhjal, kas hagi on esitatud PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul või mitte. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et hagi on esitatud PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Vastavalt PankrS § 106 lg 1 pidi hageja esitama kohtule hagi hiljemalt ühe kuu jooksul, s.o. hiljemalt 04.04.

  1. Kuivõrd 04.04.2015 oli laupäev, siis hiljemalt 06.04.2015, seega on hagi esitatud õigeaegselt ja hagi ei ole aegunud. Hageja ja kostja vahel on vaidlus, kas hageja nõue OÜ Bonell Finance (pankrotis) vastu on aegunud. Kohus nõustus hagejaga, et vastavalt TsÜS § 143 võtab kohus aegumist arvesse üksnes kohustatud isiku taotlusel. Seega tuleb jätta kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata, kuivõrd kostja ei ole kohustatud isikuks hageja ja OÜ Bonell Finance (pankrotis) vahelistes võlasuhetes, vaid kohustatud isikuks hageja suhtes on OÜ Bonell Finance (pankrotis). Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue aegunud, mistõttu jättis kohus rahuldamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks ning jätkas asjas menetlust. Apellatsioonkaebus 3 30.03.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 25.02.2016 vaheotsuse ja jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata ning mõista hagejalt välja kostja poolt kantud menetluskulud. Vaheotsuse põhjenduse kohaselt oleks kostja saanud tugineda aegumisele ainult juhul kui hageja nõudele oleks vastu vaielnud OÜ Bonell Finance (pankrotis) pankrotihaldur. Kostja ei ole nõus maakohtu käsitlusega ja leiab, et ta saab aegumisele tugineda ja põhjendab oma seisukohta järgnevalt. Pankrotimenetluses saavad nõudele vastu vaielda kõik pankrotimenetluse osalised. Nõude tunnustamise hagi esitamisel allub nõue samasugusele kontrollile kohtu poolt, sõltumata sellest, kes on nõudele vastu vaielnud. Vaidlustatud otsuses asus maakohus seisukohale, et nõude aegumisele saab tugineda ainult juhul kui nõudele vaidleb vastu võlgnik või teda esindav pankrotihaldur. Kostja on seisukohal, et pankrotimenetluses nõude vaidlustamisel saab tugineda kõikidele argumentidele, mis puudutavad vaidlusalust nõuet. Kostja on seisukohal, et TsÜS §-s 143 on peetud silmas seda, et kohus ei saa kohaldada aegumist omal algatusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaandele viidates märgib kostja, et samale seisukohale on asutud ka erialases kirjanduses. Kui maakohus pidas vaidlustatud vaheotsuses silmas seda, et aegumisele saab tugineda kohustatud isik, sest ta on õigussuhte osapool ning õigussuhte väline isik ei saa aegumisele tugineda, siis soovib kostja rõhutada järgmist. Üldreeglina saavad õigussuhte üle vaielda ainult õigussuhte pooled ise. See tähendab, et kolmandad isikud seda teha ei saa. Nõude vaidlustamise instituut pankrotimenetluses sätestab erikorra nõuete maksmapanemise üldisele korrale. Nõude vaidlustamisele järgneb selle kohtulik kontroll ning selle kohtumenetluse osapooled võivad olla ka kolmandad isikud. Seejuures saavad need kolmandad isikud tugineda kõikidele vaidlustatud nõuet puudutavatele seisukohtadele ja argumentidele, mh ka vaidlustatud nõude aegumisele. Kui maakohus pidas silmas, et kostja ei saa tugineda aegumisele, sest ta ei ole vaidlustatud õigussuhte osapool (täpsemalt kohustatud isik), siis samal põhjendusel poleks ta saanud seda nõuet üldse vaidlustada. Ometi sätestab pankrotiõigus nõude vaidlustamise instituudi, kus nõuet saab vaidlustada ka õigussuhte osapooleks mitteolev isik (kolmas isik), mh aegumise põhjendusel. Nõude vaidlustamisel pankrotimenetluses, ei ole nõude vaidlustamise alused piiratud. Kaebuses toob kostja esile põhjused, miks pankrotihaldur ei vaielnud Phonetex Ltd nõudele vastu nõuete kaitsmise koosolekul. OÜ Bonell Finance pankrot kuulutati välja 27.11.
  2. Nõuete kaitsmise koosolek toimus juba 04.03.
  3. Pankrotihaldur on seejuures nii asjaosalistele kui ka oma ajutise halduri aruandes selgitanud, et nõuete sisu ei ole ta veel jõudnud vaagida. Alles 08.02.2016 aruandes sai pankrotihaldur asuda seisukohale, et kohustust hageja eest tegelikkuses ei eksisteerinud ning see kajastati bilansis tagantjärele ning alusetult. Käesolev asi on seotud veel 4 käeoleval ajal käiva tsiviilkohtuvaidlusega, rääkimata juba jõustunud kohtulahenditest kriminaal-, haldus- ja tsiviilasjas. Asi on keeruline nii juriidiliselt kui ka väga mahuka faktoloogiaga. Ei olnud mitte mingit alust eeldada, et pankrotihaldur suudab tutvuda asjaga sellise põhjalikkusega, et otsustada nõuetele vastuvaidlemise üle nõuete kaitsmise koosolekul. Nõuetele vastuvaidlemine on eelkõige ikkagi teiste võlausaldajate ülesanne. Menetlusnormide oluline rikkumine väljendub selles, et maakohus langetas vaheotsuse põhjendusel, mille suhtes ei küsinud kostja seisukohta. Esimest korda esitas hageja tõlgenduse, millele on vaheotsus rajatud, alles 01.02.2016 menetlusdokumendi p-s
  4. Enne seda pole hageja sellele argumendile tuginenud. Kuna see oli uus argument ning kohus põhjendas sellega vaheotsust, pidi ta enne vaheotsuse tegemist küsima kostja seisukohta uue 4 argumendi osas. Kuna maakohus ei ole seda teinud, on see käsitletav eelmenetluse läbiviimise normide olulise rikkumisena. Vaheotsus on selles osas üllatav. Vastavalt

§ 392

lg 1 tuleb kohtul eelmenetluses välja selgitada muuhulgas menetlusosaliste seisukohad ning õiguslikud väited tähtsust omavate küsimuste suhtes ning nõuda vajadusel menetlusosalistel selgitusi oma väidetele. Kostja ise aga ei pidanud hageja poolt kasutatud argumenti tähelepanu väärivaks ning oli seisukohal, et selle argumendi mittepaikapidavus on ilmselge. Kostja ei saanud seda argumenti käsitleda ka omal algatusel, sest menetlust juhib kohus ning selgitusi esitavad osapooled ainult kohtu vastaval nõudel. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 25.02.2016 vaheotsus tuleb tühistada materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu ja saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Hagiavalduse kohaselt palub hageja Phonetex Ltd tunnustada Phonetex Ltd nõuet OÜ Bonell Finance (pankrotis) pankrotimenetluses summas 2 757 740,57 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Hagiavalduse kohaselt hageja esitas 12.12.2014 nõudeavalduse OÜ Bonell Finance (pankrotimenetluses). Hageja sõlmis 31.10.2009.a. OÜ-ga Bonell Finance klienditeeninduslepingu nr Φ 777, mille kohaselt pidi OÜ Bonell Finance osutama hagejale makseteenuseid vastavalt kliendi (hageja) juhistele ja ülesannetele. 02.11.2009.a. kanti hageja pangakontolt OÜ Bonell Finance pangakontole 1 979 664,37 eurot ja 132 727,69 USA dollarit. Ülekanne teostati ilma hageja pädeva esindaja juhiseta ja hageja nõusolekuta (tehingu teostas vastavat volitust mitteomanud isik). Kuivõrd hageja rahalised vahendid kanti OÜ Bonell Finance pangakontole õigusliku aluseta, tekkis hagejal nõue alusetult saadu tagastamiseks vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 ja § 1037 lg 1. OÜ Bonell Finance juhatuse liikme VB isikus kinnitas 1 979 664,37 euro ja 132727,69 USA dollari hagejale tagastamise kohustuse olemasolu 10.12.2010.a. sõlmitud osaühingu osa tagasiostuõigusega müügilepingu punktis 4.1. Alusetult saadu tagastamise kohustus on siiani täitmata. Põhikohustuse ja viivise tasumise kohustuse olemasolu ja ulatust on OÜ Bonell Finance juhatuse liikme VB isikus kinnitanud 20.11.2014. Kostja leiab, et hageja nõue OÜ Bonell Finance (pankrotis) vastu on aegunud ja palub teha asjas vaheotsus ning kohaldada aegumist. Ülekanded hagejalt OÜ-le Bonell Finance leidsid aset 02.11.2009. Kui hageja on seisukohal, et need on alusetud, siis pidi ta esitama hagi alusetult saadud raha tagastamiseks hiljemalt 02.11.2012. Vaidlus puudub selles, et hageja esitas 12.12.2014 nõudeavalduse OÜ Bonell Finance pankrotimenetluses. PankrS § 106 lg 1 esimese lause kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus.

§ 449

lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. 5 Hageja ja kostja vahel on vaidlus, kas hageja nõue OÜ Bonell Finance (pankrotis) vastu on aegunud. Kostja taotles

§ 449lg 3 alusel vaheotsuse tegemist aegumise kohaldamise kohta.

Hageja ei vaidle vastu vaheotsuse tegemisele. Maakohus leidis, et taotlus vaheotsuse tegemiseks on põhjendatud. Maakohus leidis, et vastavalt TsÜS § 143 võtab kohus aegumist arvesse üksnes kohustatud isiku taotlusel ning seetõttu tuleb jätta kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata, kuivõrd kostja ei ole kohustatud isikuks hageja ja OÜ Bonell Finance (pankrotis) vahelistes võlasuhetes, vaid kohustatud isikuks hageja suhtes on OÜ Bonell Finance (pankrotis). Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu ja leiab, et ka nõude tunnustamise hagi menetlemisel on võimalik ja tuleb tehingut sisuliselt hinnata, olgugi et üks tahteavalduse teinud lepingupool ei pruugi kohtumenetluses osaleda. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-95-11 märkinud: „Nõude tunnustamise üle peetava vaidluse puhul on isikul (võlausaldajal), kes ei ole tehingu pool, õigus tugineda vastuväitele, et see tehing on näilik. Vastasel korral ei ole võlausaldajal võimalik oma õigusi pankrotimenetluses võimalike kuritarvituste vastu kaitsta. Seega ei kehti nõude tunnustamise hagi menetlemisel tavajuhtumi piirangud, mil võlaõigusliku lepingu tühisusele saab tugineda vaid isik, kelle õigusi leping mõjutab, s.o üldjuhul vaid lepingupool“. Seega nõude tunnustamise hagi menetlemisel on võimalik ja tuleb tehingut sisuliselt hinnata, olgugi et üks tahteavalduse teinud lepingupool ei pruugi kohtumenetluses osaleda. Kostja vastuväiteid hageja nõudele ei välista ega piira käesolevas vaidluses ka asjaolu, et pankrotihaldur või võlgnik pole nõudele vastuväidet esitanud. Ülaltoodu alusel kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse norme ning pole seetõttu tuvastanud asjaolusid ega hinnanud tõendeid, milliste alusel kostja sisuliselt leidis, et hageja nõue on aegunud. Maakohus pole hinnanud ka hageja sisulisi vastuväiteid nõude aegumisele. Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, osaliselt teinud seda ebaõigesti ja ei ole andnud hinnangut suurele osale tõenditele, siis tuleb asi saata

§ 656lg 1 p 5 alusel uueks arutamiseks esimese astme kohtule.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele (

§ 173lõike 3 viimane lause).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.