← Eesti

3-16-874/50

Obsah (7)§ 3§ 39§ 19§ 50§ 40§ 44§ 121

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-874 Haldusasi Kaljumets OÜ kaebus Riigi

§-le

  1. Hankemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte. Formaliseerituse põhimõttega on vastuolus kaebuse väide, et sisulise kontrolli teostamist võimaldaksid vaid metsateatised koos tööde üleandmisvastuvõtmisaktidega, kuid neid ei ole hankija mitte üheltki pakkujalt välja nõudnud. Hankijal pole võimalik nõuda pakkujatelt välja dokumente, mida pakkujatel ei peagi olema. Metsaseaduse § 41 lg 1 alusel on metsateatis dokument, mis on metsa omaniku valduses. Pakkujad on raie- ja kokkuveoteenust osutavad isikud, mistõttu pole alust arvata, et nende valduses oleksid metsateatised. Kui hankijal oleks kohustus koguda metsateatised, siis muutuks hankemenetluse läbiviimine võimatuks või ebamõistlikult keeruliseks. Kaebusest ei selgu, millisest õigusnormist või hanketingimusest tulenevalt oleks hankijal olnud õigus või kohustus nõuda pakkujatelt metsateatisi. Sellist kohustust ei oleks hankijal isegi avatud hankemenetluse korral.
  2. Ühispakkujad OÜ Vikingmodum ja Töörõõm OÜ on kvalifitseeritud õiguspäraselt. Esimeses pakkumuses on nad soovinud kvalifitseeruda ühele hankelepingu mahule. OÜ Vikingmodum on koos esimese pakkumusega esitatud vormil 7 tuginenud
  3. aastal A&P Mets AS-ile, RMK-le, Rapsak Grupp OÜ-le ja Töörõõm OÜ-le teostatud raieteenustele kogumahus 46 341,89 m3 ja kokkuveoteenustele kogumahus 48 270,89 m3 ning on selle kinnituseks esitanud A&P Mets AS-i 29.02.2016 kinnituskirja, Rapsak Grupp OÜ 08.03.2016 kinnituskirja ja Töörõõm OÜ 08.03.2016 kinnituskirja. Hankija on teostanud ka täiendavat kontrolli nõudes OÜ Vikingmodum poolt Töörõõm OÜ-le esitatud arveid ja tõendeid nende tasumise kohta. Vastavad dokumendid nähtuvad riigihangete registrist. Kuna mahud ületavad nõutavat 45 000 m3 kriteeriumit, siis vastavad ühispakkujad OÜ Vikingmodum ja Töörõõm OÜ kvalifitseerimise tingimusele ja vastupidise tõendamise kohustus on vaidlustajal.
  4. Teises pakkumuses on OÜ Vikingmodum ja Töörõõm OÜ soovinud kvalifitseeruda samuti ühele hankelepingu mahule. OÜ Vikingmodum ja Töörõõm OÜ on koos teise pakkumusega esitatud vormil 7 tuginenud
  5. aastal Perinor OÜ-le, Vikingmodum OÜ-le, Rapsak Grupp OÜ-le, ML Veod OÜle, Picea Grupp OÜ-le ja ML Varad OÜ-le teostatud raieteenustele kogumahus 47 925 m3 ja kokkuveoteenustele kogumahus 47 925 m3 ning on selle kinnituseks esitanud Perinor OÜ 07.03.2016 kinnituskirja, Vikingmodum OÜ 07.03.2016 kinnituskirja, Rapsak Grupp OÜ 07.03.2016 kinnituskirja, ML Veod OÜ 07.03.2016 kinnituskirja, Picea Grupp OÜ 04.03.2016 kinnituskirja ja ML Varad OÜ 07.03.2016 kinnituskirja. Hankija on teostanud ka täiendavat kontrolli nõudes Töörõõm OÜ poolt Vikingmodum OÜ-le, ML Veod OÜ-le ja ML Varad OÜ-le esitatud arveid ja tõendeid nende tasumise kohta. Vastavad dokumendid nähtuvad riigihangete registrist. Kuna mahud ületavad nõutavat 45 000 m3, siis vastavad ühispakkujad OÜ Vikingmodum ja Töörõõm OÜ kvalifitseerimise 6 tingimusele ja vastupidise tõendamise kohustus on vaidlustajal. OÜ Vikingmodum ja Töörõõm OÜ on koos pakkumusega esitanud kvalifikatsiooni hindamiseks vajalikud dokumendid, mida hankija oli KT-s nõudnud ja neis esitatud andmete õigsust eeldades, vastas OÜ Vikingmodum ja Töörõõm OÜ kvalifitseerimise tingimustele, siis oleks hankija olnud õigustatud OÜ Vikingmodum ja Töörõõm OÜ kvalifitseerima ilma täiendavaid dokumente nõudmata. Kui koos pakkumusega esitatud dokumendid tõendavad pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele, siis lasub vastupidise tõendamise kohustus kaebuse esitajal.
  6. Hankija nõudis OÜ-lt Vikingmodum ja Töörõõm OÜ-lt täiendavalt ka arvete ja maksekorralduste esitamist. Neid kontrollides ei jäänud hankijal mingit mõistlikku kahtlust vormil 7 esitatud andmete tõele vastavuse osas. Põhjendamatu on kaebuse väide, et hankija oleks pidanud välja nõudma ka metsateatised koos tööde üleandmise-vastuvõtmisaktidega. Raie- ja kokkuveoteenuse osutajate valduses ei ole metsateatisi, kuna tegemist on metsa omanikule kuuluva dokumendiga. Hankija jaoks jääb arusaamatuks ka, kuidas tõendavad tööde üleandmise-vastuvõtmisaktid tööde teostamist paremini kui arved ja maksekorraldused. Hankemenetluses kehtivast formaliseerituse põhimõttest tulenevalt piisab kvalifikatsiooni tõendamiseks ka formaalsetest tõenditest, kuid arved ja maksekorraldused on sisulised tõendid. FIE Toomas Land ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et OÜ Vikingmodum ja Töörõõm OÜ ei vasta vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele.
  7. Ühispakkujad OÜ Vilkest ja OÜ NLLW on soovinud kvalifitseeruda ühele hankelepingu mahule. OÜ Vilkest on vormil 7 tuginenud
  8. aastal Metsä Forest Eesti AS-ile, Lemeks Jõgeva AS-ile, Lemeks Tartu AS-ile, Puhu Grupp OÜ-le ja Woodwell AS-ile teostatud raieteenustele kogumahus 31 196 m3 ja kokkuveoteenustele kogumahus 31 196 m3 ning on selle kinnituseks esitanud Metsä Forest Eesti AS-i 01.03.2016 kinnituse, Lemeks Jõgeva AS-i 01.03.2016 kinnituskirja, Lemeks Tartu AS-i 01.03.2016 teate, Puhu Grupp OÜ 01.03.2016 kinnituse ja Woodwell AS-i 01.03.2016 kinnituskirja. OÜ NLLW on vormil 7 tuginenud
  9. aastal Triovara OÜ-le ja Laanemetsa OÜ-le teostatud raieteenustele kogumahus 20 352 m3 ja kokkuveoteenustele kogumahus 20 352 m3 ning on selle kinnituseks esitanud Triovara OÜ 04.03.2016 tõendi ja Laanemetsa OÜ 04.03.2016 tõendi. Hankija on teostanud ka täiendavat kontrolli nõudes OÜ NLLW poolt Triovara OÜ-le esitatud arveid ja tõendeid nende tasumise kohta. Vastavad dokumendid nähtuvad riigihangete registrist. Kuna Ühispakkujate numbrilised näitajad summeeritakse, siis on OÜ Vilkest ja OÜ NLLW
  10. aastal teostatud raieteenuste summeeritud maht 51 548 m3 ja kokkuveoteenuste summeeritud maht 51 548 m
  11. Kuna summeeritud mahud ületavad nõutavat 45 000 m3, siis vastavad ühispakkujad OÜ Vilkest ja OÜ NLLW kvalifitseerimise tingimusele ja vastupidise tõendamise kohustus on vaidlustajal.
  12. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et OÜ Vilkest ja OÜ NLLW puhul ei ole selge, millises mahus on eraldi osutatud raieteenuseid ja millises mahus kokkuveoteenuseid. OÜ Vilkest ja OÜ NLLW poolt esitatud vormidel 7 kõige alumistel ridadel on toodud eraldi välja raiteenuste mahud ja kokkuveoteenuste mahud. Tellija kinnituste sõnastused on küll veidi erinevad, kuid mõistlikult ei saa tekkida kahtlust, et silmas on peetud raie- ja kokkuveoteenuseid. Metsandusega tegelevad isikud mõistavad „kompleksteenus“ all raie- ja kokkveoteenust.
  13. Võsasalu OÜ on soovinud kvalifitseeruda kahele hankelepingu mahule ja on vormil 7 tuginenud
  14. aastal RMK-le teostatud raieteenustele kogumahus 95 077 m3 ja kokkuveoteenustele kogumahus 95 303 m
  15. Hankija enda andmetel on vastavad mahud 95 076,74 m3 ja 95 269,78 m
  16. Mahud ületavad nõutavat 90 000 m3, mistõttu vastab Võsasalu OÜ kvalifitseerimise tingimusele ja vastupidise tõendamise kohustus on vaidlustajal. Hankija kontrollis Võsasalu OÜ poolt hankijale
  17. aastal osutatud raie- ja kokkuveoteenuste mahte oma andmebaasist. Kaebuse väited selle kohta, et Võsasalu OÜ-l puuduvad lepingud, mille alusel oleks saanud
  18. aasta kestel hankijale teenust sellises mahus osutada, on väärad. Vastavad lepingud nähtuvad riigihangete registrist ja info nende kohta on kõigile avalikult kättesaadav. Riigihangete registri väljavõtte kohaselt on Võsasalu OÜ ja hankija vahel neli raie- ja kokkuveoteenuste riigihankelepingut, mille seisund on „täitmisel“, st vastavate lepingute alusel toimub jätkuvalt tööde teostamine. 7
  19. FIE Toomas Land on vormil 7 tuginenud
  20. aastal RMK-le teostatud raieteenustele kogumahus 46 400 m3 ja kokkuveoteenustele kogumahus 46 200 m
  21. Mingeid muid dokumente ei ole FIE Toomas Land vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele vastavuse tõendamiseks esitanud. Samas on hankija enda andmebaasis kogused kontrollinud ja teinud FIE Toomas Land kvalifitseerimise otsuse. Seega on hankija kohelnud võrdselt Võsasalu OÜ-d ja FIE-d Toomas Land. Mõlemad tuginesid üksnes hankijale endale teostatud töödele, mõlemad esitasid üksnes vormi 7, hankija kontrollis mõlema puhul koguseid hankija enda andmebaasis ja kvalifitseeris mõlemad pakkujad. FIE Toomas Land nõuab vaidlustuses seda, et Võsalu OÜ-d koheldaks rangemalt. See oleks aga vastuolus

§ 3p-st 3 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega.

OÜ Vikingmodum ja Töörõõm OÜ seisukohad

  1. VAKO jättis kaebaja vaidlustuse põhjendatult rahuldamata ja kaebaja väited ei anna alust vaidlustatud osas VAKO otsuse tühistamiseks. VAKO leidis õigesti, et hankijal ei olnud alust ühispakkujate OÜ Vikingmodum ja Töörõõm OÜ menetlusest kõrvaldamiseks.
  2. Kolmas isik ei nõustu kaebaja väitega, et hankija ei ole teostanud sisulist kontrolli ühispakkujate OÜ Vikingmodum ja Töörõõm OÜ KT-le vastavuse osas. VAKO kontrollis kaebaja väiteid ja leidis, et hankija on kontrollinud ühispakkujate OÜ Vikingmodum ja Töörõõm OÜ poolt mõlemale pakkumusele lisatud vormil 7 esitatud andmete õigsust kohase hoolsusega ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et hoolimata osa vormil 7 toodud teenuste osutamisest ühe ühispakkuja poolt teisele ning teenuste osutamisest seotud isikutele, puudub alus asuda seisukohale, et neid teenuseid ei ole vormil 7 näidatud mahus osutatud (VAKO otsuse p 31.1.1 ja 31.2.1). Riigihangete registrist nähtub, et hankija pöördus 30.03.2016 OÜ Vikingmodum poole, paludes esitada OÜ Vikingmodum poolt Töörõõm OÜle ja Töörõõm OÜ poolt seotud isikutele teostatud raie- ja väljaveoteenuse eest esitatud arved ja nende arvete tasumise maksete toimumist tõendavad dokumendid. OÜ Vikingmodum esitas 31.03.2016 VAKO-le nõutud dokumendid, mis tõendavad, et OÜ Vikingmodum on osutanud Töörõõm OÜ-le ja Töörõõm OÜ on osutatud seotud isikutele raie- ja väljaveoteenuseid mõlemale pakkumusele lisatud vormil 7 näidatud mahus.
  3. Kolmas isik ei nõustu kaebaja väitega, et KT-le vastavuse sisulist kontrolli võimaldavateks dokumentideks ei saa olla maksekorraldused ja arved, vaid sisulist kontrolli võimaldavad metsateatised koos tööde üleandmis-vastuvõtmisaktidega, millelt oleks kontrollitav reaalselt teostatud raie- ja kokkuveoteenuste maht. Teostatud raie- ja kokkuveoteenuste maht nähtub teenuse eest esitatud arvetelt. Metsateatis annab õiguse sellel märgitud mahus metsa lõigata, kuid ei tõenda, kui suures mahus on tegelikult metsa lõigatud. Hankijal ei olnud kohustust pakkujatelt tööde teostamise kohta täiendavaid dokumente nõuda. KT kohaselt tuli pakkujal esitada raie- ja kokkuveoteenuste osutamise kogemuse tõendamiseks teise lepingupoole (v.a hankijale teostatud tööde puhul) kinnitus tööde teostamise ja mahtude kohta. Hankemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt võib hankija lähtuda pakkujate poolt vormil 7 esitatud andmetest ja pakkujate poolt esitatud teiste lepingupoolte kinnitusest tööde teostamise ja mahtude kohta. Vilkest OÜ ja OÜ NLLW seisukohad
  4. OÜ Vilkest ja OÜ NLLW on esitanud kinnitused teenusena teostatud raie- ja kokkuveoteenuste mahtude kohta hankedokumentide lisas nr 3, vorm 7, kus on esitatud eraldi iga tellija andmed, tööliik ja mahud. Eraldi on sellel vormil lahter, milles pakkuja esitab kokku raietöö mahud ja kokkuveo mahud. OÜ Vilkest ja OÜ NLLW on selle vormi korrektselt esitanud ja selles osas ei saa neile midagi ette heita. Lisaks on vormil 7 nõue, et teenuse osutamise kohta tuleb esitada teiselt lepingupoolelt (tellijalt) kinnitus tööde teostamise ja mahtude kohta. OÜ Vilkest ja OÜ NLLW on võtnud igalt oma tellijalt, kes on nimeliselt fikseeritud vormil 7, kinnituskirja tööde teostatuse ja mahtude kohta. Seega on ka see nõue täidetud ja hankijal oli/on võimalik selle kaudu kontrollida OÜ Vilkest ja OÜ NLLW 8 kvalifitseerimiseks vajalikku kogemust, ja täpsemalt,
  5. aastal osutatud lepingulisi teenuseid vähemalt mahus 45 000 m3 raieteenuse mahtu ja 45 000 m3 kokkuveoteenuse mahtu.
  6. Ühispakkuja OÜ Vilkest tellijad pidid esitama kinnituse tööde teostamise ja mahtude kohta ning kõik kinnituskirjad seda teavet ka sisaldavad. Tellijate kinnitustes pidi sisalduma ühtne tööde maht, mitte lahtikirjutatuna, kui palju osutati raiteenust ja kui palju osutati väljaveoteenust. Kaebaja teemapüstitus tundub siinjuures kunstlik, kuna „raie- ja kokkuveoteenusena“ ongi mõistetav ühtne teenus ja ühtne maht. Lahtiseletatuna tähendab see, et raiemaht vastab alati kokkuveomahule, sest metsast veetakse välja sama palju puitu, kui maha raiutakse (see on nö metsa kompleksteenus). Hankija on tellinud riigihanke korras lageraie- ja kokkuveoteenuse teostamist ja kolmandad isikud OÜ Vilkest ja OÜ NLLW ongi mõlemad vastava ühtse teenuse osutajad. Mets raiutakse maha ja palgid veetakse seejärel metsast välja. Kaebajale ei saa jääda selgusetuks ka see, millises mahus on OÜ Vilkest ja OÜ NLLW osutanud
  7. aastal eraldi raietööd ja kokkuvedu, sest vormil 7 on mõlemad pakkujad näidanud lahtris „Kokku“ ära eraldi raietöö mahu ja eraldi kokkuveo mahu. Samuti on näha, et raie ja kokkuvedu on alati sama mahuga. „Metsamaterjali ülestöötamine“,“ kompleksteenus“ ja „raie- ja kokkuveoteenus“ on sünonüümid ja sellisena metsandusettevõtluses laialt kasutuses. Hankija ei oleks pidanud viima läbi täiendavat sisulist kontrolli, et küsida tellijatelt kompleksteenuse või metsa ülestöötamise teenuse tähendust, need mõisted ja nende sisu on Riigimetsa Majandamise Keskusele ja sektoris tegutsevatele isikutele üldteada. Kaebaja ei ole pakkunud nendele mõistetele mingit muud sisu või konkreetset alternatiivi. OÜ Võsasalu seisukohad
  8. Võsasalu OÜ poolt tööde teostamine RMK-le on tõendatud tööde üleandmisaktide, arvete, konto väljavõtetega ja lisaks RMK kagu regiooni juhi Raivo Võlli e-postiga, mis on saadetud Võsasalu OÜ juhatuse liikmele 09.02.2016 Võsasalu OÜ 2015 aastal RMK-le teostatud mahtude kokkuvõttega. Kaljumets OÜ kaebus
  9. Kaljumets OÜ vaidlustab VAKO 28.04.2016 otsuse osas, milles VAKO rahuldas FIE Toomas Landi vaidlustuse osaliselt ja tunnistas kehtetuks hankija otsused Kaljumets OÜ kvalifitseerimiseks ning tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamiseks. Kui VAKO ei oleks FIE Toomas Landi vaidlustust osaliselt rahuldanud ega hankija otsuseid osaliselt kehtetuks tunnistanud, oleks Kaljumets OÜ pakkumus olnud vastav ja edukas ning hankija oleks sõlminud Kaljumets OÜ-ga hankelepingu.
  10. Kaljumets OÜ ei nõustu VAKO otsuse põhjendustega ja leiab, et VAKO otsus on vaidlustatud osas õigusvastane. Lisa 2 vormi 7 kohaselt tuleb pakkujal esitada ka teiselt lepingupoolelt kinnitus tööde teostamise ja mahtude kohta, v.a RMK-le teostatud tööde puhul. Kuna Kaljumets OÜ esitas pakkumuse riigihanke
  11. osas ühele hankelepingu mahule, pidi kaebaja esitama andmed selle kohta, et ta teostas
  12. aastal lepingu alusel teenusena raie- ja kokkuveoteenuseid vähemalt 45 000 m
  13. Kaljumets OÜ kinnitas pakkumuse vormil 7, et ta on teostanud
  14. aastal lepingulisel alusel FIE-le Kuldar Kiisler Sarapiku talu lageraie kompleksteenust mahus 47 783 m
  15. Vormil 7 märgitud kompleksteenus hõlmab raietööd ja kokkuvedu, mida kaebaja teostas kumbagi mahus 47 783 m
  16. Seega nähtub kaebaja esitatud andmetest, et ta teostas
  17. aastal lepingu alusel raie- ja kokkuveoteenuseid suuremas mahus, kui on nõutud KT tehnilise ja kutsealase pädevuse osa p-s
  19. Kaljumets OÜ juhatuse liige on Kuldar Kiisler, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana ärinimega Kuldar Kiisler Sarapiku talu, mistõttu Kaljumets OÜ ei esitanud koos pakkumusega FIE Kuldar Kiisler Sarapiku talu kinnitust tööde teostamise ja mahtude kohta. Kaljumets OÜ on esitanud sellisel viisil andmed enda teenuse osutamise kogemuse kohta korduvalt varasemates riigihangetes ja hankija ei ole kõrvaldanud kaebajat mitte ühelgi juhul kinnituse esitamata jätmise tõttu riigihankest. Kaebaja tugines hankija hankemenetluste varasemale praktikale ega esitanud kinnitust ka käesolevas riigihankes. Kaljumets OÜ leiab, et kinnituse esitamata jätmine oli formaalne rikkumine, mille tõttu ei ole Kaljumets OÜ kvalifitseerimata jätmine proportsionaalne. Kuna Kaljumets OÜ juhatuse liige 9 Kuldar Kiisler osutas äriühingu kaudu teenust iseendale kui füüsilisest isikust ettevõtjale, on sellisel kinnitusel antud juhul üksnes formaalne tähendus. Sisuliselt on Kuldar Kiisler kinnitanud talle Kaljumets OÜ poolt teostatud raietöö ja kokkuveoteenuste mahtu vormi 7 ja pakkumuse allkirjastamisega. Juhul, kui Kaljumets OÜ oleks esitanud FIE Kuldar Kiisler Sarapiku talu kirjaliku kinnituse, ei oleks õiguslik olukord olemasolevast mitte kuidagi erinenud, kuna Kuldar Kiisler on hankija pakkumuse allkirjastamisega kinnitanud selles avaldatud (sealhulgas vormil 7 märgitud) andmete õigsust. Kuna Kuldar Kiisler on kinnitanud, et Kaljumets OÜ osutas
  20. aastal FIE-le Kuldar Kiisler Sarapiku talu KT tehnilise ja kutsealase pädevuse osa punktis 2 sätestatud mahus raieja kokkuveoteenuste, puudus hankijal vajadus pöörduda menetluses kaebaja poole täiendavate selgituste saamiseks.
  21. Hankija otsus ei riku isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Hankija on nõudnud pakkujatelt lisatõendeid, kui hankija leidis, et vormil 7 esitatud andmed vajavad täiendavat tõendamist. Kuna hankija leidis, et Kaljumets OÜ puhul ei vaja vormil 7 esitatud andmed täiendavat tõendamist, ei riku hankija otsus isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui VAKO nägi hankija poolset rikkumist selles, et KT-s nõutud ja kaebaja esitatud dokumendid ei olnud piisavad, oleks VAKO pidanud küsima kaebajalt selle kohta lisateavet tulenevalt Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-24-13 p-st
  22. Vastustaja seisukohad
  23. Kaljumets OÜ on soovinud kvalifitseeruda ühele hankelepingu mahule ja on Vormil 7 tuginenud
  24. aastal Kuldar Kiisler Sarapiku talule teostatud raieteenustele kogumahus 47 783 m3 ja kokkuveoteenustele kogumahus 47 783 m
  25. Kuna tuginetud on töödele, mis ei ole teostatud RMK-le, siis oleks kvalifitseerimise tingimusest tulenevalt Kaljumets OÜ pidanud esitama ka teiselt lepingupoolelt (Kuldar Kiisler Sarapiku talu) kinnituse tööde teostamise ja mahtude kohta. Kaljumets OÜ ei ole koos pakkumusega niisugust kinnitust esitanud.
  26. Kaljumets OÜ kaebus on väheperspektiivne, kuna Kaljumets OÜ ei ole lisanud kaebusele tõendeid, mis kinnitaksid Kaljumets OÜ vastavust vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele. Hankija jaoks on antud situatsioonis arusaamatu Kaljumets OÜ poolt kaebuse esitamise motiiv, kuna VAKO otsuse jõusse jäämisel peab hankija jätkama hankemenetlust, st hindamata uuesti Kaljumets OÜ kvalifikatsiooni. Võttes arvesse Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2016 määrust käesolevas asjas, oleks tänase seisuga hankijal võimalik jätkata hankemenetlust Kaljumets OÜ suhtes. Kaljumets OÜ poolt kaebuse esitamine paraku takistab hankemenetluse jätkamist tema suhtes. FIE Toomas Land seisukohad Kaljumets OÜ kaebusele
  27. Hanketingimustes on sõnaselgelt sätestatud nõue, et kvalifiteerimiseks viidatud raie- ja kokkuveoteenuste puhul peab lisaks pakkuja enda esitatavatele andmetele olema esitatud ka tellija kinnitus selliste tööde teostamise kohta, erand on hanketingimuste kohaselt sätestatud vaid puhuks, kui tellijaks on hankija ise. Lähtudes pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest oleks lubamatu kvalifitseerida pakkuja, kes hankija poolt kehtestatud selget dokumendinõuet ei täida. Asjaolu, et hankija on sellist rikkumist Kaljumets OÜ-le võimaldanud eelnevates hangetes, ei oma siinjuures tähtsust ja Kaljumets OÜ-le ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et hankija ka edaspidi

põhimõtteid tema kasuks ja teiste pakkujate kahjuks rikub.

  1. Kaljumets OÜ oli kolmanda isikuna kaasatud ka vaidlustusmenetlusse, esitas vaidlustusmenetluses seisukohti, kuid ei esitanud ühtegi dokumenti ega tõendit KT täitmiseks viidatud tööde reaalse täitmise kohta ega ka mitte tellija kinnitust. VAKO ei pea ega saagi kolmandalt isikult puuduvate dokumentide esitamist nõuda eesmärgiga pakkuja kvalifitseerida. Seetõttu on kaebaja viited Riigikohtu lahendile 3-3-1-24-13 asjakohatud, kuna VAKO pädevusse ei kuulu pakkujatele selgitustaotluste esitamine puuduvate dokumentide kohta. Riigikohtu lahendi 3-3-1-24-13 alusel puudunuks ka hankijal õigus selgitustaotluse alusel puuduvaid dokumente pärast pakkumuste esitamise tähtaega kaebajalt nõuda. Selgitustaotluse teel on kõrvaldatavad vaid ebaselgused pakkuja 10 vastavuses KT-ga. Kui pakkuja hanketingimustes nõutud dokumenti üldse ei esitagi, on hankija kohustatud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest tulenevalt sellise pakkuja kvalifitseerimata jätma.
  2. Kaljumets OÜ referentsleping ei tõenda vastavust KT-le. Vaidlusaluses riigihankes on OÜ Kaljumets ainsa lepinguna tuginenud sisuliselt iseendaga tehtud tehingule, mida Kaljumets OÜ ka ise rõhutab. Säärane referentsleping ei saa juba põhimõtteliselt olla piisav KT täitmiseks, kuna KT kohaselt nõutakse mitte kogemust nt enda metsa raiel ja kokkuveol, vaid kogemust sellise teenuse osutamisel kolmandast isikust tellijale. Kuigi ettevõtluskeskkond võimaldab oma tegevust korraldada nii FIE-na kui mitme ühingu kaudu, ei muutu sellest tehingu majanduslik sisu. Kui tehingu sõlmib FIE ühinguga, mis on sama isiku kontrolli all, siis tuleks sellist tehingut käsitleda tehinguna iseendaga, mitte teenuse osutamisega kolmandale isikule. Isegi kui iseendaga tehingute tegemine peaks olema lubatud KT nõude täitmisel, siis ei piisa sellise tehingu puhul sisulise KT-le vastavuse kontrolliks FIE Kuldar Kiisler Sarapiku talu kinnitusest ega ka arvetest ja tõenditest nende tasumise kohta. Reaalse töö teostamise kohta annaks hankijale kinnitust metsateatis metsaseaduse § 41 lg 1 mõttes koos teostatud tööde üleandmis–vastuvõtmisaktidega.
  3. Hankija kohustus teostada KT-le vastavuse suhtes sisulist kontrolli tuleneb vahetult

§ 39lgst 1.

Hankija kohustused ei ole juba seaduse sõnastusest tulenevalt piiratud hanketeates nõutud dokumentide esitamise või mitteesitamise fakti konstateerimisega. Seda järeldust ei muuda seegi, et kõnesolev riigihange on lihtsustatud korras tellitav teenus, kuna ka riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetest, samuti võrdse kohtlemise põhimõttest tuleneb hankija kohustus järgida enda määratletud hankereegleid, sh kontrollida sisuliselt enda kehtestatud KT-le vastavust kõikide pakkujate suhtes. Sisulise kontrolli kohustus tulenevalt riigihangete üldpõhimõtetest on seda ulatuslikum, mida suurem on

põhimõtetest lähtuva hanke maksumus. Vaidlustatav riigihange ületab rahvusvahelist piirmäära, mistõttu on hankijal kõrgendatud hoolsuskohustus sellise hanke läbiviimisel järgida kõiki

põhimõtteid. Hankijal lasub sisulise kontrolli teostamise kohustus isegi siis, kui hankija on dokumendinõude KT-s sätestanud ebapiisavalt või pole seda üldse teinud (Tln HK 23.05.2012, 3-12-578, p

  1. VAKO 02.05.2011 otsus nr 74-11/119447, p 11; VaKo 21.04.11 otsus nr 59-11/123453 p 9.5, VAKO 21.04.11 otsus 59-11/123453, p 9.6; kohtuasi nr 3-14-51897, kohtuasi nr 3-15-324). KOHTU PÕHJENDUSED FIE Toomas Land kaebus
  2. Kohus leiab, et FIE Toomas Land kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. VAKO on vaidlustatud otsuses hinnanud õigesti ühispakkujate OÜ Vikingmodum ja OÜ Töörõõm, OÜ Võsasalu, AS Dammix ning ühispakkujate OÜ Vilkest ja OÜ NLLW pakkumusi, mille alusel hankija tunnistas nende pakkumused vastavaks ja edukaks.
  3. RMK tellib kooskõlas riigihangete seaduse (

) §-ga 19 lihtsustatud korras teenust riigihankega „Lageraie- ja kokkuveoteenuste tellimine 2016-3“. Tulenevalt

§ 19

lg-st 3 järgib hankija lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimisel

§-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtteid ning sõlmib hankelepingu §-s 5 sätestatud juhtudel kirjalikus vormis.

§ 19

lg-s 1 sätestatud lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul teostab hankija,

tähenduses riigihanget, kus hankemenetluse protseduure on piiratud. Arvestades teenuste olemust ja vajadust sõlmida leping usaldusväärse pakkujaga, on hankemenetluse protseduuride selline piirang põhjendatud (Riigkohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-63-08, p 13). KT nr 2 kohaselt pidi pakkujal olema

  1. aastal lepingu alusel osutatud raie- ja kokkuveoteenuse osutamise kogemust
  2. hankeosas vähemalt 45 000 m3 raieteenuse mahtu ja 45 000 m3 kokkuveoteenuse mahtu iga pakutava hankelepingu mahu (275 000 m3) kohta. Pakkuja pidi esitama andmed
  3. aastal lepingu alusel teostatud raie- ja kokkuveoteenuste mahtude kohta (lisa 2, vorm 7). Nimetatu kohta tuli pakkujal esitada ka teiselt lepingupoolelt kinnitus tööde teostamise ja mahtude kohta, va RMK-le teostatud tööd. 11 Kvalifitseerimise tingimustes puudus nõue esitada referentstööde tõendusena metsateatisi ning tööde üleandmise- vastuvõtmiseakte. Kohtu hinnangul oli KT-s nimetatu üheseltmõistetav. Pakkumuste hindamisel arvestab hankija ainult hanketeates, hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume (

§ 50lg 1).

Riigihankemenetluse formaliseeritusest tulenevalt on äärmiselt oluline, et hankedokumentides sätestatut mõistetakse võimalikult sõnasõnaliselt ning igasugused loomingulised tõlgendused läheksid vastuollu

§ 3puntkis 2 sätestatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitvuse põhimõttega.

Kui hankija sooviks oleks olnud, et esitatakse referentstööde kinnituseks ka metsateatis koos tööde üleandmise- ja vastuvõtmiseaktidega, siis oleks pidanud selline KT ka selgesõnaliselt hankedokumentides sisalduma. Antud juhul nimetatud nõuet ei esitatatud ning kohus nõustub vastustajaga selles, et vastava nõude esitamine ei anna soovitud tulemust.

  1. Metsaseaduse § 41 lg 1 kohaselt esitab metsaomanik või tema esindaja Keskkonnaametile metsateatise: 1) kavandatavate raiete kohta, välja arvatud valgustusraie või 2) oluliste metsakahjustuste kohta. Sama paragrahvi lg 13 sätestab, et metsaomanik võib teha raiet pärast lubava märkega metsateatise Keskkonnaametilt tagasisaamist ning teha seda 12 kuu jooksul esitajale metsateatise kättetoimetamise või allkirja vastu kätteandmise päevast arvates. Metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu võib teha ka hiljem kui 12 kuud pärast esitajale metsateatise kättetoimetamist või allkirja vastu kätteandmist või metsateatise registreerimist metsaressursi arvestuse riiklikus registris (metsaseaduse § 41 lg 13). Seega metsateatis on dokument, millega antakse metsaomanikule üksnes õigus teostada raietöid, mis ei tähenda tingimata, et need tööd ka teostatakse. Lisaks väljastatakse metsateatis metsaomanikele, kolmandad isikud olid aga metsatööde teostajad. Seega ei ole metsateatis tööde teostamise tõendamiseks asjakohane dokument.
  2. Ka ei nõustu kohus kaebajaga selles, et tööde üleandmise-vastuvõtmisakte tuleks eelistada KT-s nimetatud kinnituskirjadele. Ka tellijate kinnituskirjadelt nähtuvad andmed selle kohta, kellele ning millises mahus töid on teostatud. Metsatööde üleandmise-vastuvõtmise aktid allkirjastati eeldatavalt samade isikute poolt. Seega oleks tegemist sisuliselt topeltkinnituse nõudega, mis oleks asjaosalistele lisakoormus, ent ei annaks sisuliselt midagi juurde. 48.

§ -s 1 on sätestatud

eesmärk, milleks on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel.

§ 3

näeb ette hankija kohustuse järgida riigihanke korraldamisel põhimõtteid, mis peavad kindlustama riigihanke kooskõla seaduse esimeses paragrahvis sätestatud eesmärgiga tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Seega on riik huvitatud sellest, et riigihankemenetlus oleks küll läbipaistev, kuid ei oleks liialt kulukas ja aeganõudev. Hankemenetluse läbiviimine ei tohi andmete ja tõendite kogumise tõttu muutuda võimatuks või ebamõistlikult keeruliseks (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr asjas 3-3-1-24-13, p 19). Riigihankemenetluse olemusega oleks vastuolus rakendada sellises mahus uurimisprintsiipi, mida näiteks maksuhaldur teeb maksumenetluses, kus sarnaste tööde tegemist tõendataks kõikvõimalike tõenditega paikvaatluse ja tunnistajate ütlusteni välja. Riigihankemenetlus on teistsuguse iseloomuga ja sellise uurimispõhimõtte rakendamine tekitaks suure tõenäosusega pakkujate ebavõrdse kohtlemise ja muudaks hankemenetluse ebamõistlikult aeganõudvaks ja rahaliselt kulukaks, mis hakkaks takistama normaalset majanduselu. Lisaks on hankijal oluliselt raskem hanget läbi viia ning muudab hankes osalemise ka potsentsiaalsetele pakkujatele vähem atraktiivseks. Riigihankemenetluse eesmärk on kaasata riighanke konkurssi võimalikult palju pakkujaid. On üldteada asjaolu, et Euroopa keskmisega võrreldes on Eestis pakkumusi ühe hanke kohta alla keskmise ning seda on majanduselus korduvalt ka Eesti riigihangete süsteemi edendamist vajava probleemkohana välja toodud. Seega ebmõistlike barjääride tekitamine ei ole vajalik. 12

  1. Kaebaja väidete kohaselt on ühispakkujate OÜ Vikingmodum ja Töörõõm OÜ kvalifitseerimine õigusvastane, kuna Töörõõm OÜ on osutanud teenust OÜ-le Vikingmodum ja OÜ Vikingmodum omakorda sama teenust Töörõõm OÜ-le. Lisaks on ühispakkujad tuginenud referentslepingutele ML Veod OÜ-ga ja ML Varad OÜ-ga, kus mõlemad äriühingud on Töörõõm OÜ juhatuse liikme Mart Meeru kontrolli all. Esimeses pakkumuses soovisid ühispakkujad OÜ Vikingmodum ja Töörõõm OÜ kvalifitseeruda ühele hankelepingu mahule. OÜ Vikingmodum on koos esimese pakkumusega esitatud vormil 7 tuginenud
  2. aastal A&P Mets AS-ile, RMK-le, Rapsak Grupp OÜ-le ja Töörõõm OÜ-le teostatud raieteenustele kogumahus 46 341,89 m3 ja kokkuveoteenustele kogumahus 48 270,89 m3 ning on selle kinnituseks esitanud A&P Mets AS-i 29.02.2016 kinnituskirja, Rapsak Grupp OÜ 08.03.2016 kinnituskirja ja Töörõõm OÜ 08.03.2016 kinnituskirja. Puudub vaidlus, et hankija on teostanud ka täiendavat kontrolli, nõudes OÜ Vikingmodum poolt Töörõõm OÜ-le esitatud arveid ja tõendeid nende tasumise kohta.
  3. Teises osas on OÜ Vikingmodum ja Töörõõm OÜ esitanud pakkumuse samuti ühele hankelepingu mahule. OÜ Vikingmodum ja Töörõõm OÜ on koos teise pakkumusega esitatud vormil 7 tuginenud
  4. aastal Perinor OÜ-le, Vikingmodum OÜ-le, Rapsak Grupp OÜ-le, ML Veod OÜ-le, Picea Grupp OÜ-le ja ML Varad OÜ-le teostatud raieteenustele kogumahus 47 925 m3 ja kokkuveoteenustele kogumahus 47 925 m3 ning on selle kinnituseks esitanud Perinor OÜ 07.03.2016 kinnituskirja, Vikingmodum OÜ 07.03.2016 kinnituskirja, Rapsak Grupp OÜ 07.03.2016 kinnituskirja, ML Veod OÜ 07.03.2016 kinnituskirja, Picea Grupp OÜ 04.03.2016 kinnituskirja ja ML Varad OÜ 07.03.2016 kinnituskirja. Hankija on teostanud ka täiendavat kontrolli, nõudes Töörõõm OÜ poolt Vikingmodum OÜ-le, ML Veod OÜ-le ja ML Varad OÜ-le esitatud arveid ja tõendeid nende tasumise kohta. Vastustaja on arvete ja nende tasumist tõendavate dokumentide uurimise järgselt jõudnud järeldusele, et ühispakkujad OÜ Vikingmodum ja Töörõõm OÜ vastavad kvalifitseerimise tingimusele.

§ 40

lg 4 alusel võivad ühispakkujad ja ühistaotlejad enda majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse tõendamiseks summeeritavate näitajate puhul tugineda kõigi ühispakkujate või ühistaotlejate vastavatele summeeritud näitajatele.

ei luba hankemenetluses osaleda, sh pakkumust esitada ühispakkujal, kes on juba üksi või koos mõne teise ühispakkujaga pakkumuse esitanud (

§ 44lg 5).

Antud juhul sellist piirangut ei esine. Asjaolu, et ühispakkujad on esitanud referentstöödena omavahelisi tehinguid, ei ole keelatud. Tehtud ja tulevikus tehtavate tööde eest vastutab siiski äriühing, olenemata sellest, kes äriühingut seaduslikult esindab. Ka ei ole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et OÜ Vikingmodum ja Töörõõm OÜ ei vasta vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele. Üksnes kaebaja kahtluse pinnalt vastupidisele järeldusele jõudmiseks puudub alus.

  1. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et VAKO ei ole sisuliselt analüüsinud kaebaja poolt vaidlustuses esitatud seisukohti. VAKO on otsuse punktis 31.1.
  2. asunud seisukohale, et hankija on kontrollinud ühispakkujate OÜ Vikingmodum ja Töörõõm OÜ poolt vormil 7 esitatud andmete õigsust kohase hoolsusega ning jõudunud põhjendatult järeldusele, et hoolimata sellest, et osa vormil 7 nimetatud raieteenustest on osutanud üks ühispakkuja teisele (mis ei ole keelatud), ei ole põhjust automaatselt eeldada, et seda teenust ei ole reaalselt osutatud. Samale seisukohale on VAKO asunud ka otsuse punktis 31.2.
  3. VAKO leidis sarnaselt kohtule, et ühispakkujate omavaheliste tehingute näitamine referentstöödena ei ole keelatud. Asjaolu, et kaebaja eelnevaga ei nõustu, ei tähenda, et VAKO otsus on motiveerimata.
  4. Veel leiab kaebaja, et OÜ-le Vilkest ja OÜ NLLW tesostatud tööde kohta antud kinnituskirjadest ei saa üheselt järeldada, et tegemist oleks just raietöödega või kokkuveo töödega ning nendest ei nähtu, milline on olnud pakkuja teostatud tööde iseloom ja maht. Tõendamaks vormil 7 OÜ Vilkest kohta toodud andmete õigsust on esitatud ka järgmised tellijate kinnitused tööde tegemise kohta: 1) Metsä Forest Eesti AS-i kinnituskiri (01.03.2016; allkirjastatud K. Reimani poolt, kes ei ole juhatuse liige) selle kohta, et OÜ Vilkest on osutanud „[---] metsamaterjalide ülestöötamise teenust AS Metsä Forest Eesti’le reg nr 10326257
  5. aastal 4230,0 tm ulatuses.“; 2) Lemeks Jõgeva AS-i kinnituskiri 13 (01.03.2016) selle kohta, et OÜ Vilkest „[---] on osutanud Lemeks Jõgeva AS-le raie- ja kokkuveoteenust mahus 7858,0 tm“; 3) Lemeks Tartu AS-i kinnituskiri (01.03.2016) selle kohta, et OÜ Vilkest on teostanud „[---] AS-le Lemeks Tartu 2015 aastal 7170,00 tm kasvava metsa ülestöötamise kompleksteenust“; 4) Puhu Grupp OÜ kinnituskiri (01.03.2016) selle kohta, et OÜ Vilkest on osutanud Puhu Grupp OÜ-le „[---] kompleksteenust mahus 7856,0 tm“; 5) Woodwell ASi kinnituskiri (01.03.2016) selle kohta, et OÜ Vilkest on osutanud Woodwell AS-ile „[---] raie- ja kokkuveoteenust
  6. aastal kokku mahus 4082,0 tm“. Tõendamaks vormil 7 OÜ NLLW kohta toodud andmete õigsust on esitatud järgmised tellijate kinnitused tööde tegemise kohta: 1) Triovara OÜ kinnituskiri selle kohta, et OÜ NLLW „[---] on teostanud aastal 2015 OÜ Triovara-le metsa raieja kokkuveoteenust 6388,236 tihumeetrit.“; 2) Laanemetsa OÜ kinnituskiri selle kohta, et OÜ NLLW „[---] on teostanud aastal 2015 OÜ Laanemetsa-le metsa raie- ja kokkuveoteenust 13 963,540 tihumeetrit“. Internetis metsandust puudutavatel lehekülgedel on raie- ja kokkuveoteenuse all nimetatud järgmisi teenuseid: kokkuveotee ja vahelaoplatsi ettevalmistamine, alusmetsa raie, puude langetamine (sh tüveste varumine), k.a tuule poolt heidetud ja murtud puud, laasimine ja järkamine, raielangi puhastamine raidmetest, ümarpuidu, raidmete ja tüveste kokkuvedu ja sorteeritult virnastamine vahelaoplatsil, metsa- ja vahelaoplatsi tulnud ümarpuidu ja energiapuidu koguste hindamine ja koguste teatamine RMK-le elektrooniliselt, virnade markeerimine (vahelaonime ja sordi koodide märkimine), energiapuidu katmine spetsiaalse kattepaberiga. Kompleksteenus omakorda sisaldab endas kasvava metsa langetamist, väljavedu ja vajadusel ka turustamist. Seega sisaldavad erinevad tööde nimetused kogumis samu töid, mistõttu kaebaja väited vaidlusaluste kinnituskirjade mitmeti tõlgendatavuse osas on otsitud. Kohtu hinnangul nähtub kinnituskirjadelt nii teostatud tööde iseloom kui maht ning puudused, mis hankemenetluse käigus ilmnesid, kõrvaldati täiendavate tõenditega, mistõttu ühispakkujate OÜ Vilkest ja OÜ NLLW kvalfitseerimine oli õiguspärane.
  7. Kaebaja hinnangul on OÜ Võsasalu kvalfitseerimine, pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine õigusvastane, kuna hankijal puuduvad tõendid selle kohta, et hankija on teostanud sisulist kontrolli OÜ Võsasalu KT-le vastavuse osas. OÜ Võsasalu esitas vormil 7 kinnituse, et on teostanud
  8. aasta lepingu alusel raie- ja kokkuveoteenuseid kokku järgmises mahus: 1) raietööd 95 077 m3; 2) kokkuvedu 95 303 m
  9. Kõik tööd on teostatud RMK-le. Vastavalt KT-le puudus pakkujal kohustus esitada teiselt lepingupoolelt kinnitus tööde teostamise ja mahtude kohta olukorras, kus töid teostati RMK-le. Puudub vaidlus, et OÜ Võsasalu poolt teostatud tööde tegemine RMK-le kajastub riigihangete registris. Vastustaja kinnitusel kannab RMK tööde spetsifikatsiooni vastavasse RMK registrisse. Sarnaselt VAKO-ga, ka kohtul puudub alus kahelda RMK registrisse kantud andmete õigsuses. Kohus nõustub vastustajaga selles, et registrist väljavõtte tegemine ei anna asjale lisaväärtust, kuna väljavõte ei sisalda poolte allkirju. Vastustajal puudus kohustus põhjendada OÜ Võsasalu kvalifitseerimise otsust, kuna otsuse tegemisel tugines ta registris sisalduvatele andmetele. Vaidlustaja lisab vaidlustusele tema käsutuses oleva teabe hankemenetluse kohta, millega seoses vaidlustus esitatakse (

§ 121lg 3).

Kaebaja vastavaid tõendeid ei esitanud. Kohus leiab kokkuvõtlikult, et FIE Toomas Land on esitanud kaebuse nö hea õnne peale, ilma tegeliku teadmiseta, kas kolmandad isikud vastavad KT-le või mitte, kuna konkreetseid põhjendusi ja tõendeid selle kohta, et kolmandad isikud KT nõuetele ei vastanud, tal esitada ei olnud. Selline ilma konkreetsete argumentide ja tõenditeta kaebuse esitamine ei ole aga halduskohtumenetluses lubatud. Kaljumets OÜ kaebus

  1. Kaljumets OÜ on osas 1 esitanud pakkumuse 1 hankelepingu mahule. Kogemuse nõudele vastamiseks pidi olema tõendatud
  2. aastal osutatud lepingulisi teenuseid vähemalt mahus: 45 000 m3 raieteenuse mahtu ja 45 000 m3 kokkuveoteenuse mahtu. Vormil 7 kinnitas Kaljumets OÜ, et on teostanud
  3. aastal lepingu alusel FIE-le Kuldar Kiisler Sarapiku talu lageraie kompleksteenust mahus 47 783 m
  4. Kaljumets OÜ on välja toonud andmed tööde kohta kokku: 1) raietööd 47 783 m3; 2) kokkuvedu 47 783 m
  5. Vaidlust ei ole selles, et Kaljumets OÜ ei ole pakkumuses esitanud töö tellija FIE Kuldar Kiisler Sarapiku talu kinnitust tööde teostamise ja mahtude kohta. Kogemuse nõudele 14 vastavuse tõendamiseks esitatud dokumendinõudes on hankija kohustanud pakkujaid esitama teiselt lepingupoolelt kinnituse tööde teostamise ja mahtude kohta, v.a RMK-le teostatud tööde puhul. Kaebusest tulenevalt ei esitanud Kaljumets OÜ vastavat kinnituskirja tuginedes eelnevale Kaljumets OÜ ja RMK vahelisele praktikale varasemates riigihangetes, mille kohaselt RMK ei ole kõrvaldanud kaebajat kinnituse esitamata jätmise tõttu riigihankest ja seda ei tehtud ka vaidlusaluses riigihankes. Kohtuistungil kinnitas Kaljumets OÜ, et tal on võimalik vastav kinnitus RMK-le edastada, kuid ta ei ole seda käesoleva ajani teinud.
  6. Kohus nõustub VAKO-ga selles, et KT kohaselt oli kinnituskirja esitamine kohustuslik. Vaatamata sellele, et Kaljumets OÜ poolt vormil 7 ainsana nimetatud lepingu tellijaks (FIE Kuldar Kiisler Sarapiku talu) on isik, kes on samaaegselt Kaljumets OÜ juhatuse liige (Kuldar Kiisler) ei tõenda, et Kaljumets OÜ on äriühinguna FIE-le Kuldar Kiisler Sarapiku talu vormil 7 näidatud teenust reaalselt osutanud. Selline seotus ei saa vabastada pakkujat dokumendinõudes märgitud kinnituse esitamisest, kuna tehingud on toimunud eraldiseisvate juriidiliste isikute vahel.
  7. Pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid ei riku see, kui sarnased dokumendid või andmed esitamata jätnud pakkujatele antakse puuduste kõrvaldamiseks ühetaoline võimalus (Riigikohtu halduskolleegiumi kohtulahend nr 3-3-1-24-13, p 18). Puudub vaidlus, et RMK ei esitanud Kaljumets OÜ-le nõudeid täiendavate tõendite esitamiseks, millest nähtuks teenuse tegelik osutamine, nagu RMK on andud võimaluse ühispakkujatele OÜ Vikingmodum ja Töörõõm OÜ vaidlusaluses hankemenetluses esitada täiendavaid tõendeid. Vastupidi, RMK ei pidanud täiendavate kinnituste küsimist vajalikuks, tuginedes Kaljumets OÜ väidete kohaselt varasemale praktikale Kaljumets OÜga. RMK sellele kohtumenetluses vastu ei vaielnud. Sellega on rikutud menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet ja seda rikkumist ei saa ette heita Kaljumets OÜ-le. Arvestades, et RMK ei ole varasemates riigihangetes Kaljumets OÜ-lt täiendavat kinnituskirja küsinud, võib järeldada, et RMK ei ole kahtluse alla seadnud Kaljumets OÜ poolt tehtud töödega seonduvat ning täiendavat kinnituskirja ei vajanud. RMK küsis täiendavaid tõendeid üksnes vajadusel. Seega on Kaljumets OÜ poolt kinnituskirja esitamata jätmine formaalne rikkumine, mis ei riku

§-s 3 nimetatud põhimõtteid sel määral, et tooks kaasa Kaljumets OÜ kvalifitseerimise ning tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise õigusvatasuse. Eelnevast tulenevalt tuleb VAKO 28.04.2016 otsus vaidlustuses nr 73-16/171686 tühistada osas, millega rahuldati vaidlustus osaliselt ja tunnistati kehtetuks Riigimetsa Majandamise Keskuse otsused Kaljumets OÜ kvalifitseerimiseks ning tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamiseks riigihanke „Lageraie- ja kokkuveoteenuste tellimine 2016-3“ osas

  1. Menetluskulud
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Käesoleval juhul tegi kohus otsuse vastustaja ja tema poolel osalenud kolmandate isikute kasuks. Vastustaja (RMK) esitas kohtule taotluse õigusabikulude 3900 euro väljamõistmiseks, arvestamata käibemaksu, ning istungiga seotud kulude väljamõistmiseks 510 eurot, arvestamata käibemaksu. Kohus leiab, et vastustaja kantud õigusabikulude kaebajalt väljamõistmine tervikuna ei ole põhjendatud. Esiteks on ca 50% vastustaja õigusabikuludest (1800 euro ulatuses osas, arvestamata käibemaksu) tekkinud seoses VAKO menetlusega. Tulenevalt HKMS § 101 lg-st 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega; menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek; menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud (HKMS § 103 p-d 14). Seega on kohtuvälised kulud tekkinud väljaspool kohut, kuid peavad olema seotud siiski konkreetses kohtumenetluses osalemisega. Eelnimetatud sätte alusel ei saa taotleda kohtuväliste kulude väljamõistmist juhul, kui kulud on tekkinud seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, erinevalt TsMS § 162 lg-s 2 ja § 144 p-s 4 sätestatust, millisel juhul vastav võimalus on tagatud. 15 Kuivõrd ka

ei näe ette, et õigusabikulusid oleks võimalik kaebajalt välja mõista, jäävad vaidlustusmenetlusega seotud kulud vastustaja enda kanda.

  1. HKMS § 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. RMK on arvuka töötajaskonnaga organisatsioon, kelle jaoks riigihangete korraldamine on igapäevane majandustegevus. Sellisel juhul on kohtumenetluses RMK poolt advokaadi palkamine küll kindlasti kasulik (ja kohus ei heida siinkohal midagi ette RMK-d esindanud advokaadi tööle, arvetelt nähtuv töö oli tehtud kohtumenetluses põhjendalt ja mõistlikus mahus), ent mitte hädavajalik kulutus. Halduskohtupraktikas mõistetakse vastustajate kasuks menetluskulusid välja üksnes erandjuhtudel, kuna reeglina peaksid vastustajad enda kohtus esindamisega ise hakkama saama. Kohus leiab seetõttu, et RMK kulutused õigusabile tuleb jätta tema enda kanda, v.a. kohtuistungiga seotud kulu 510 eurot.
  2. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite alusel nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema anda kanda. Antud juhul on kolmandad isikud kaebaja FIE Toomas Land vastaspoolel, mistõttu kolmandate isikute kulud tuleb hüvitada kaebajal. Kolmandad isikud taotlevad menetluskulude välja mõistmist koos käibemaksuga. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on kolmandate isikute kinnitus, et nad ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul kolmandad isikud vastavat kinnitust kohtule ei ole esitanud, mistõttu mõistab kohus menetluskulud kolmandate isikute kasuks välja ilma käibemaksuta. Kuna kolmandad isikud on käibemaksukohustuslased, ei ole ühtki mõistlikku põhjust eeldada, et nad oma ettevõtlusega seotud kulusid käibedeklaratsioonis ei deklareeri. Isegi kui nad seda mingil põhjusel ei tee, ei pea jääma selline otsustus rahaliselt nende vastaspoole kanda, kuivõrd kohus mõistab välja HKMS § 109 lg 6 kohaselt üksnes vajalikud ja pühjendatud menetluskulud. Hüpoteetilist otsustust mitte deklareerida käibedeklaratsioonis õigusabikulusid ei saaks lugeda HKMS § 109 lg 6 kontekstis ei vajalikuks ega põhjendatuks.
  3. Vilkest OÜ esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Arve nr 11929 kohaselt taotleb Vilkest OÜ 480 euro (koos käibemaksuga) välja mõistmist. Arve nr 11929 on tasutud 6.06.
  4. Kohus leiab, et kolmanda isiku kulud on põhjendatud ja tuleb kaebajalt välja mõista, ent ilma käibemaksuta. Seega kuulub kaebajalt välja mõistmisele 400 eurot OÜ Vilkest kasuks.
  5. OÜ Vikingmodum esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Arve nr 201605038 alusel taotleb kolmas isik 432 euro (koos käibemaksuga) ning Arve nr 201606001 alusel 360 euro (koos käibemaksuga) välja mõistmist. Nimetatud arved on tasutud. Kohus leiab, et kolmanda isiku kulud on põhjendatud ja tuleb kaebajalt välja mõista. Seega kuulub kaebajalt välja mõistmisele 633.60 eurot OÜ Vikingmodum kasuks.
  6. Kaljumets OÜ esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Kaebaja kantud menetluskulud on riigilõiv 1280 eurot ning lepingulise esindaja kulu 720 eurot (koos käibemaksuga ning Arve nr 201606002 alusel 300 eurot (koos käibemaksuga). Kokku moodustab õigusabikulu 1020 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandub riigilõiv 1280 eurot, kokku 2300 eurot. Kaljumets OÜ on kajastanud õigusabikulu hulgas ka advokaadi sõitu Tartust Tallinnasse 5 tundi, kuid seda 50% määrase tasuga 60 eurot tund. Kohus leiab, et Kaljumets OÜ menetluskulud on põhjendatud ja tuleb kaebajalt välja mõista, ent ilma käibemaksuta. Seega kuulub kaebajalt välja mõistmisele 2096 eurot Kaljumets OÜ kasuks.
  7. Kaebaja kantud menetluskulud (sh riigilõiv) jäävad tulenevalt HKMS § 108 lg 1 tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen kohtunik 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.